Läti rõõmustab Lõuna-Eesti metsavarujaid

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 3. mai 2016 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti rõõmustab Lõuna-Eesti metsavarujaid
Võrumaa metsavarumise firma OÜ Samm Mets juhatuse liige Janno Samm veab kuusepalki sageli Lätti. Foto: Väinu Rozental
Läti piiri läheduses asuvad metsavarumise firmad naudivad olukorda, kus metsamaterjal maksab Lätti müües kohati umbes viiendiku võrra rohkem kui Eestisse müües.
Eriti varmalt müüakse Lätti kuuse saepalki. Seda tõendab ka statistika, mille järgi on kuusepalgi väljavedu Lätti viimastel aastatel kasvanud. Samas pole see sugugi mõjutanud kuuske saagivaid Eesti saeveskeid – toorme puuduse üle ei kurda keegi.
„Lätis on toormest puudus ja see omakorda on tekitanud hinnatõusu,“ rääkis metsandusfirma OÜ Lignator Mets metsaülem Magnus Karukäpp. „Kui Lätis oli aastaid tagasi majanduskriis ja riik oli pankrotiohus, tõsteti riigimetsas ajutiselt raiemahtu. Majandusolukorra stabiliseerudes lõpetati riigimetsast lisaraied ära.“
Võrumaa väikese metsavarumise firma OÜ Samm Mets juhatuse liige Janno Samm kinnitas, et ilma Läti turuta oleks neil üliraske puiduturul konkurentsis olla. Tema veab sageli ise puidukoormaid Lätti. „Meie asukoht on meie eelis, näiteks Kesk-Eestist ei tasu puitu Lätti vedada.“ Samm lisas, et neil on Lätis igasugusele sortimendile ostja olemas ja kõikides sortimentides on hind Lätis oluliselt kõrgem kui Eestis.
Sammi andmeil maksab üks Riias asuv puidutöötleja kvaliteetse kuuse saepalgi tihu eest praegu kuni 78 eurot. Võrdluseks: RMK hinnastatistika kohaselt oli kuuse saepalgi keskmine hind ilma käibemaksuta veebruaris 63,7 eurot. „Veel suurem vahe on näiteks paberipuidu müügil,“ näitlikustas Samm. „Võrumaal asuv pelletitootja maksab tihu eest keskmiselt 23 eurot, Lätis on meil ostja, kes maksab praegu 32–34 eurot.“
Kaimo LahtOÜ Võlupuu juhatuse liige
Eesti väiksust arvestades otsib enamik ettevõtteid ärivõimalusi ka väljaspool Eestit. Meie tegeleme raieõiguste omandamisega ja ümarpalgi kokkuostuga teistelt metsavarumise firmadelt ning osa ümarpalgist ekspordime Läti puidutöötlejatele. Selle tingib suuremalt jaolt praegune turuolukord. Eestis on okaspuupalgi hinnad olnud viimasel aastal languses ning seetõttu oleme pidanud otsima okaspuupalgile alternatiivset turgu.
Võrreldes Läti ja Eesti ümarpalgi kokkuostuhindasid, siis vahe ei ole nii märkimisväärne, nagu kiputakse arvama, pigem on argument Läti lähedus, mis väljendub madalamates transpordikuludes. Kuid väikeettevõtte jaoks, mis ostab raieõigusi, on ka üheeurone hinnavõit tihumeetri kohta piisav argument, et müüa tooret Läti, mitte Eesti puidutöötlejatele. Tuhande tihumeetrise raide korral on lisaks teenitu juba arvestatav summa.
Läti ettevõtete huvi kuuse ümarpalgi vastu on seotud sellega, et Lätis on kuuse kasvupindala oluliselt väiksem. Samas ei tarnita Eestist Lätti sugugi mitte ainult kuusepalki, naaberriiki läheb ka männi- ja kasepalki.
Samm Mets on metsamaterjali Lätti müünud kolm aastat. Firma lõikab kuus keskmiselt 6000 tihumeetrit metsa. „Eesti saeveskitele müüme vähe, kuni 80 protsenti metsamaterjalist läheb Lätti,“ täpsustas Samm Metsa teine juhatuse liige, Janno vend Vaiko Samm. „Meil on endal ka väike saekaater, kus saeme madalakvaliteetset palki ning toodame aluse saematerjali, mille müüme Hollandisse.“
Kuuse saepalgi peamised ostjad Lätis on piirist umbes 70 kilomeetri kaugusel Launkalnes asuvad puidutöötlejad, näiteks saeveski Smiltene Impex. Paberipuu põhiline ostja on Riia lähedal tegutsev plaaditootja Kronospan.
Mänd tuleb Eestisse
„Praegu on selline huvitav olukord, et männipalk liigub Eesti poole ja kuusepalk liigub Läti poole,“ ütles Võrumaa suure saeveski ASi Toftan tegevjuht Martin Arula. „Piirialadel selline liikumine käibki. See sõltub puuliikidest ja sortimentidest ning sellest, mida parajasti ühel või teisel maal toodetakse ja mis moodi hinnastatakse. Piiriülene kaubandus on ikka hea, see tähendab, et kaubad saavad vabalt liikuda.“
Toftan saeb nii kuuse- kui ka männipalki. Arula andmeil toovad nad umbes 30 protsenti toormest Lätist. „Kuuske meile Lätist ei tule, mänd tuleb,“ täpsustas ta. „Me ei taha kuuse eest nii palju maksta. Mitte et me ei jõuaks maksta, aga me ei taha.“ Arula toonitas, et toorme hankimisega neil praegu mingeid probleeme ei ole. „Juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kellelt me saepalki ostame, on üle saja,“ lisas ta.
Kuuse saepalgi eksport hüppeliselt kasvanud (aasta kaks esimest kuud kokku)
            maht (m³)       hind (eurodes)
2013    846,8               22 900
2014    1482,5             41 165
2015    5657,2             426 954
2016    8228,1             503 898
Allikas: keskkonnaagentuur
Ka Võrumaal kuuske ja mändi saagiva saeveski ASi Förman NT tegevjuht Henni Nassar kinnitas, et saepalgi suurenenud väljavedu Lätti pole neid kuidagi mõjutanud. „Kuusepalki jätkub kõigile ja jääb ülegi, sest pakkumine Eestis ületab praegu ostuvõimalusi,“ ütles ta. „Kuuske müüakse Lätti, sest seal on parem hind, samas on Eestis mänd parema hinnaga kui Lätis. Lätlased saevad rohkem kuuske, ju nad oskavad kuuse saematerjali paremini müüa.“
Hinnasõda see ei ole
RMK puiduosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul mingit hinnasõda Eesti ja Läti piiriäärsel puiduturul ei käi. „Eestist palki ostes peab Läti ostja maksma siinsest turuhinnast rohkem ja põhjus ei ole mitte see, et ennast usaldusväärsemana või tugevamana näidata, vaid siin on administratiivne põhjus,“ selgitas Kaubi. „Lätis on veokulud kõrgemad. Näiteks on Lätis kehtestatud teemaks raskeveokitele ehk et sama kaugele puidukoormat Eestis vedada on odavam, kui Lätti vedada.“
Kaubi andmeil müüs RMK eelmisel aastal metsamaterjali Lätti viiele ettevõttele kokku 21 500 m³, millest kuusepalki oli 6900 m³. RMK üks oluline partner Lätis on Launkalnes tegutsev Smiltene Impex.
„Nad tulid maad kuulama üle-eelmisel aastal ja mullu tegutsesid Eesti varumisturul juba aktiivselt,“ rääkis Kaubi. „Smiltene Impexis kasvas tootmismaht ja vajadus toorme järele läks suuremaks. Kuna kohalikust Läti palgist ei piisanud, oli neil vaja hakata tooret kaugemalt vedama ning Lõuna-Eesti mahtus logistiliselt nende varumispiirkonda.“
Metsamaterjali kõikide sortimentide hinnad Eestis langesid eelmisel aastal. RMK hinnastatistika andmeil odavnes näiteks kuuse saepalk 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga 8 protsendi võrra ja kuuse peenpalk 11 protsendi võrra. Tänavu esimestel kuudel on kuusepalgi hinnad tasapisi tõusma hakanud.
„Statistika järgi on saepalgi hinnad täna tipuga võrreldes ligi 8 protsenti madalamad, mis ei tohiks eraldi vaadatuna metsade majandamisele veel pärssivalt mõjuda. Metsade majandamise tulususele avaldab rohkem mõju paberipuu turg, mille eksport Skandinaaviasse on vähenenud,“ ütles Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja. „Samas investeerivad Eesti puidutööstused praegu aktiivselt mahtude kasvatamisse ja uute sortimentide kasutusele võtmisesse, mis realiseerumisel peaks metsamaterjali nõudlusele positiivselt mõjuma.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum