Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

10 tähtsat tehnikavidinat läbi aegade

07. mai 2016, 10:30
iPhone 3G
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160507/NEWS/160509782/AR/0/AR-160509782.jpg

Ajakiri Time pani kokku nimekirja 50 olulisest tehnikavidinast läbi aegade, toome neist ära esimesed kümme.

Mitu edetabelisse sattunud tehnikavidinat on esimesed omasugused, samas kui mõni seadeldis tegi mõnes muus aspektis oma eelkäijatele pika puuga ära. Esimese näiteks võiks siinkohal tuua Sony Walkmani, teise puhul iPodi.

Kohtadelt 50-11 leiab näiteks Segway, Fitbiti, Oculus Rift virtuaalreaalsuse prillid, Apple’i iBooki, Motorola Dynatac 8000x, Nokia 3210, Sony Playstationi, Polaroid kaamera, Apple’i iPadi ja TomTomi GPS-seadme.

Nimekirja panid kokku ajakirja Time tehnikatoimetajad, -ajakirjanikud ning reporterid.

Magic Wand kaelamassaažiaparaat

10. Magic Wand kaelamassaažiaparaat. Seade on olnud kasutuses juba 1960. aastatest saadik ning tegu on Jaapani tehnoloogiakompanii Hitachi tõenäoliselt tuntuima tootega. Magic Wand meenutab välimuselt mikrofoni, mille „pea“ on vibreeriv ning peaks seega aitama vähendada pingeid kaelalihastes.

Apple'i teise põlvkonna iPod Classic, mis väljastati 9 kuud pärast esimest iPodi.

9. Apple'i iPod. Apple’i iPod polnud küll esimene MP3-mängija, ent just seda seadet loetakse esimeseks tõsiseltvõetavaks konkurendiks CD-mängijatele, mis pärast iPodi tulekut oma mõjuvõimu hakkasid kaotama. iPod ulatas ühtlasi n-ö abikäe piraatlusele, sest selle tulekuga said inimesed väikeses seadmes kaasas kanda tuhandeid laule. Ühtlasi tasub ära märkida ka iPodi olulisuse Apple’i enda jaoks. iPod oli taskukohane paljudele inimestele ning seega sai ettevõte oma ridadesse tõenäoliselt palju tulevasi fänne, kes hiljem soetasid endale ka teisi Apple’i tooteid.  

Kodak Brownie teine mudel, mis anti välja 1901. aastal ja maksis juba 2 dollarit.

8. Kodak Brownie Camera. Kodaki kultuskaamera oli taskukohane kõigile, kuna see maksis vaid üks dollar. Koos filmiga jäi hind sisuliselt samaks. Esimest korda tutvustati seda 1900. aastal, kui kaamera esimest korda kolmjala otsast alla võeti ning tavakasutusse võeti. Kodaki jaoks oli kaamera oluline just seetõttu, et ettevõte sai suurema hooga käima lükata oma fotofilmiäri. Ja ülejäänud maailma jaoks oli kaamera oluline seetõttu, et inimesed sai pildile püüda olulisi hetki enda ja oma lähedaste elust.

Ameerika Ühendriikides valmistatud Regency TR-14 transistorraadio koos nahast vutlariga.

7. Regency TR-1 transistorraadio. Firma Regency toodetud esimene kaasaskantav raadio märkis aega, kui varem kaugena tundunud tehnikavidinad said inimesele lähedamaks ning muutusid ühtlasi ka väiksemaks. Teise maailmasõja järgse aja ühe revolutsioonilisema seadme arendas Texas Instruments ning raadio sisemuses peituva tehnoloogilise lahendusega tuli välja Bell Labs. Seade lasti välja 1954. aastal ning toona maksis see 49 dollarit ja 95 senti.

6. Victrola grammofon. Kuigi fonograaf leiutati 1877. aastal, oli just Victor Talking Machine Company toodetud Victrola grammofon selline seade, mis tutvustas „tavalistele“ peredele koduseid plaadi pealt muusika mängimise võimalusi. Seadme heli võimendav ruupor oli peidetud puust kastikesse, mis andis sellele klanitud ja peene mööblieseme välimuse. Eriti populaarseks osutusid vinüülid, mille peal tuntud klassikalise muusika palad.

5. IBMi mudel 5150. Milline küll näeks välja tänapäeva arvutiturg, kui ei oleks olnud IBMi personaalarvutit? Maailmas oli küll enne selle mudeli tutvustamist 1981. aastal juba personaalarvuteid olemas, kuid IBMi müügistrateegia tegi sellest metsikult eduka toote. 5150st veelgi mõjukam oli IBMi otsus lubada teistel tootjatel kasutada oma operatsioonisüsteemi DOS. Tänu sellele tekkisid nn IBMi kloonid, mis on sisuliselt peaaegu kõigi tänapäeva arvutite eelkäijad, kui välja arvata Apple'i toodang.

IBMi esimene personaalarvuti, mudel 5150.
Sony Walkmani esimene mudel 1979. aastast.

4. Sony Walkman. Sony Walkman oli esimene kaasaskantav kassettmängija, mis ühendas endas lihtsuse ning taskukohasuse. Kuigi vinüülplaadid olid Walkmani tulemise aegu veel väga populaarsed, võimaldas see seadeldis kasutajal muusikat endaga kõikjal kaasas kanda ja oma lemmikkassette kuulata. Ühtlasi on Walkman teerajaja veel teiseski valdkonnas – kuna kasutaja kuulas muusikat kõrvaklappide kaudu, ei pidanud ta oma muusikat kellegi teisega jagama. Sony müüs üle 200 miljoni kassettpleieri ning Walkman sillutas ühtlasi teed CD-mängijatele ning hiljem iPodile.

Apple'i Macintoshi arvuti esimene, 1984. aastal välja lastud mudel

3. Apple Macintosh. „Kas Big Blue (IBMi hüüdnimi – toim) domineerib kogu arvutitööstust? Kogu infoajastut? Kas George Orwellil oli 1984. aasta kohapealt õigus?“ alustas Steve Jobs reklaami, milles tutvustati avalikkusele Macintoshi arvutit. Apple’ist sai seega IBMile tõsiseltvõetav konkurent: arvutil oli graafiline kasutajaliides, kergesti kasutatav hiir ja kena väljanägemine. Suured kulud ja Microsofti edukas Windowsi tarkvara töötasid Maci vastu ja hoidsid seda igavese teisena. Ent see masin pani igaveseks paika eeskuju, mismoodi inimesed arvutitega suhtlevad.

2. Sony Trinitron. Tuntud ajakirjanik Edward R. Murrow kirjeldas kunagi televisiooni kui midagi, mis on lihtsalt kasti sisse pandud juhtmed ja valgustus. Kõigist neist kastides on meeldejäävate ees esirinnas Sony Triniton, mis lansseeriti 1968. aastal, kui värvitelerid hakkasid lõpuks levima. Trinitron oli esimene TV vastuvõtja, mis võitis Emmy auhinna ning müüs järgneva 25 aasta jooksul rohkem kui 100 miljonit seadet üle kogu maailma.

1. iPhone. Apple’i tuntuima toote iPhone’i on ajakirja Time tegijad valinud olulisimaks tehnikavidinaks läbi aegade. Apple oli esimene ettevõte, mis pani tõeliselt võimsa arvuti miljonite inimeste taskusse, kui 2007. aastal toodeti esimene iPhone. Nutitelefonid olid olemas juba varem, ent ükski neist polnud nii mugav ja ilus kui iPhone. Apple’i seadmega algas uus ajajärk, kus kohmakaid telefone ja staatilisi nuppe asendas puutetundlik ekraan, kuhu klahvid ilmusid siis, kui neid vaja oli. Ent iPhone’i tegid tõeliselt atraktiivseks selle tarkvara ja hiljem lisandunud rakenduste pood. Apple aitas massidesse tuua ja populariseerida mobiiliäppe, mis muutsid seda, kuidas me suhtleme, mängime, ostleme, töötame ja täidame paljusid igapäeva ülesandeid. Kõige rohkem muutis see telefon täielikult meie suhet andmetöötluse ja informatsiooniga - selle muutuse mõjusid tunneme ilmselt veel aastakümneid.

Steve Jobs tutvustas maailmale esimest iPhone'i 2007. aasta jaanuaris toimunud Macworld Expol.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. May 2016, 00:28
Otsi:

Ava täpsem otsing