Taani miinusintressi negatiivsed nähud

09. mai 2016, 12:00
Taani keskpank
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160509/NEWS/160509739/AR/0/Taani.jpg

Taanis on negatiivsed intressimäärad jõus olnud kauem kui kusagil mujal maailmas – pea neli aastat, näidates ka teistele negatiivse intressimääraga riikidele kätte võimalikud ohud.

Äsja hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond, et Taanil tuleks ohjeldada elamukinnisvara hindade kiiret tõusu, et vältida mullistumist.

Kui Taani pankadel on äärmuslikus intressikeskkonnas läinud suhteliselt hästi, siis just eluasemeturul on negatiivsete intressimäärade mõju väga selge, ütles agentuurile Bloomberg IMFi Taani missiooni juht David Hofman.

Veebruaris kasvasid korterite hinnad Taanis statistikaameti andmeil aasta baasil 11,6% ning majade hinnad 5,3%. Mõõnapunktist 2009. aastal on korterite hinnad kerkinud 50%, hindab Nordea Kredit.

See ei tähenda veel, et juba homme kinnisvaraturul midagi "plahvatab", kuid kui midagi ette ei võeta, võib ühel hetkel vesi ahjus olla, hoiatab IMF.

Seda olukorras, kus OECD andmeil on Taani majapidamistel kukil rikaste riikide seas kõrgeim võlakoorem, ületades majapidamiste kasutada oleva tulu ligi kolm korda.

Keskpangas hoiustamise intressimäär on Taani keskpangas praegu -0,65%. Mitmed Taani pangad prognoosivad, et intressimäära tuleb veel sügavamasse miinusesse lasta, et Taani kroon liialt ei tugevneks - Taani keskpanga ainus ülesanne on kaitsta Taani krooni euroga seotud kurssi. 

Samal ajal, kui eluasemete hinnad on Taanis kiiresti kerkinud, on tarbijahindade tõus stagneerunud ja pole märke, et negatiivsed intressimäärad oleksid majanduskasvu elavdanud. Äsja kärpis Taani valitsus selle aasta kasvuprognoosi 1,9%-lt 1,1 protsendile. 

Vastupidine tulemus

Vastupidi sellele, mida negatiivsete intressimääradega loodetakse saavutada, on investeeringud vähenenud ja säästmine kasvanud. Nii tarbijad kui firmad on tõlgendanud ekstreemseid intressiolusid kui kriisi märki, mille edasisi arenguid on raske prognoosida.

„Negatiivsed intressimäärad annavad soovitule vastupidise tulemuse,“ ütles pensionifondi Sampension varahaldur Kasper Ullgaard. Inimesed säästavad rohkem, et kindlustada tulevikuks oma ostujõudu ning investeerivad pigem madalama riskiga varadesse, kuna tulevikku vaadates valitseb tootluse ja riskide osas suur ebakindlus.

Taani valitsuse prognoosi järgi ulatuvad erasektori investeeringud tänavu 16,1%-le SKPst võrreldes 18,1%ga vahemikus 1990-2012. Erasektori hoiuste mär kasvab tänavu 26%-le SKPst võrreldes 21,3%ga umbes kahe kümnendi jooksul enne negatiivsete intressimäärade kehtestamist.

Taani pensionifondi ATP tegevjuht Carsten Stendevad ütles, et muretseb negatiivsete intressimäärade mõju pärast varade hinnale. „Ilmselgelt tõstab see varade hinda. Selline on eesmärk, kuid samuti annab see põhjust muretsemiseks, kui varade hindu hakkab mõjutama eelkõige keskpankade poliitika, mitte aga nende võime rahavoogu tekitada.“

Enamus ökonomiste ei prognoosi negatiivsete intressimäärade lõppu Taanis enne 2018. aastat.

Fookus investeerimisnõule

Ainus helge laik on Taani pangad – Danske Bank sai mullu läbi aegade suurima kasumi. Pangad on hoidunud negatiivsete intressimäärade edasi kandmisest jaeklientidele, tulu teenimiseks on üha enam keskendutud rikaste skandinaavlaste säästude paigutamisele ja sellest saadavatele tasudele. Fookuse nihkumist varahaldusele soosivad ka karmistunud pangandusnõuded, mis muudavad traditsioonilise laenuandmise kulukamaks.

„Lõpuks annavad negatiivsed intressimäärad kavandatule vastupidise tulemuse,“ ütles Carsten Stendevad. „Selle asemel, et laenuvõtmist ergutada, see hoopis vähendab laenude väljastamist.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2016, 12:11
Otsi:

Ava täpsem otsing