Vihmavee taaskasutus muutub üha populaarsemaks

Artikkel

- Uudised
- 9. mai 2016 kell 10:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vihmavee taaskasutus muutub üha populaarsemaks
Vihmaveetoru alla asetatud anuma asemel saab tänapäeval sadevett näiteks kastmiseks koguda dekoratiivsesse mahutisse.Foto: OÜ Puhastid
Võimalusi majas vihmavee kasutamiseks on mitmesuguseid ning tasapisi muutub säärane taaskasutamise idee ka eestlaste seas üha levinumaks.
OÜ Puhastid tootejuht Marek Reinolt ütles, et nende ettevõte pakub vihmavee kogumiseks mitmesuguseid võimalusi. “Kõige lihtsam variant on mahutid, mis käivad vihmaveetoru külge,” selgitas ta. “Toodetel on olemas sademekogujad, nn vihmavargad, mis korjavad toru seintelt vee ja suunavad selle mahutisse.” Neid mahuteid on tema sõnul mugav kasutada näiteks terrassil, hoovis või aias, kirjutab 10. mai kuukiri Oma Maja.
Miks mõistlik?Kastmiseks sobivaim. Ei ole paremat vett taimedele, kui vihmavesi. Vihmavesi on puhas ja pehme. See mõjub taimedele paremini, kui kemikaalidega puhastatud joogivesi. Lisaks kõigele on see tasuta ning tuleb enam-vähem regulaarselt taevast alla. Hoiustatud vihmavesi on ka soojem, kui trassist või puurkaevust saadav vesi. Väiksemad kulud. Kui kasutate sadevett ka majas, siis olete võitnud lausa kaks korda. Esiteks olete saanud vee tasuta ning tõenäoliselt pääsete ka kanaliseerimise kulutustest. Boonusena võib teid tänada keskkonnateadliku mõtteviisi populariseerimise eest. Kasutades sadevett majas, saate kerge vaevaga kokku hoida üle 50% joogiveest. Majas on üks suuremaid veetarbijaid WC ning kui suunate sadevee ka loputuskastide toiteks, siis olete kokku hoidnud olulise hulga joogivett.Lisaks sobib sadevesi ideaalselt erinevateks pesutöödeks ja miks ka mitte basseini täitmiseks.
Milliste investeeringutega arvestada?- Kogumismahuti- Pump, millega sademevesi juhitakse majasiseste tarbijateni (WC loputuskast, segisti jne).- Hoonesisene torustik, eraldi joogiveetorustikust.- Sademevee mõõtur, mille näit on aluseks vee-ettevõtjaga arveldamiseks reoveekanalisatsiooni juhitava tarbitud sademevee eest.
Allikas: OÜ Puhastid,Eesti Vee-ettevõtete Liidu inseneeria nõunik Lauri Lagle
Teise võimalusena tõi ta esile maa alla paigutatava plastmahuti, milles on omakorda pumbasüsteem. Vesi kogutakse kokku ja puhastatakse ära ning kui see majja tagasi suunatakse, võib seda kasutada nii WC-loputuspaakides, pesumasinas, miks mitte ka duši all käimiseks. “Kindlasti ei sobi see aga siiski joogiveeks,” rõhutas Reinolt.
Reinolti sõnul küsitakse tihtipeale, kas vihmavesi maa all riknema ei hakka. “Seda ei juhtu mitmel põhjusel,” ütles ta. “Maa alla ei pääse UV-kiirgus, samuti on seal temperatuur ühtlane.”
Suvilas alternatiiv kallile puurkaevule
Reinolt kinnitas, et vihmaveesüsteemide ostmine ja kasutamine on iga aastaga üha populaarsemaks muutunud. “Viis aastat tagasi, kui neid müüma hakkasime, oli tegemist üsna eksklusiivse asjaga, millel toona veel väga turgu ei olnud,” tõdes ta. “Nüüdseks aga paigaldame neid päris palju igal aastal, ka näiteks ehitusmessil oli huvi vihmaveekogujate vastu äärmiselt suur.”
Ta lisas, et ilmselt on huvi suurenenud ka seetõttu, et eestlastele üldiselt meeldivad loodussäästlikud, nii-öelda rohelised lahendused. “Vihmaveekogujad on hea alternatiiv ka näiteks suvemajades, kus puurkaevu rajamine on kallis – siis on sadeveesüsteem hea võimalus tarbevee saamiseks,” rääkis Reinolt.
Keerukamad süsteemid on võimelised juhtima ka näiteks aiakastmissüsteemi vihmuteid ning kuvavad väikesel ekraanil sadevee hulka mahutis ja muud infot. Hinnad on Reinolti sõnul väga erinevad. “Väikeste süsteemide hinnad algavad 1400 eurost koos mahutiga, kallimad võivad jääda 5000–10 000 euro kanti,” tõdes ta. “Väikese, kuid väga dekoratiivse, näiteks taimepesaga sadeveekoguja võib saada ka juba keskmiselt 150–200 euroga.”
Sobib uude hoonesse
4People OÜ juhataja Gen Mandre arvates ei ole Eesti oludes vee hind nii kõrge, et see väga sademevett taaskasutama peaks sundima. “Siiski oleme kõik tuttavad eramajade vihmaveetorude all paiknevate anumatega, millest kastmisvett saab võtta,” märkis ta. Mandre selgitas, et sademevee taaskasutamine hoones (loputusvesi tualetis, pesu pesemine, nõude pesemine jne) eeldab torustiku dubleerimist, sest joogivett ja sademevett ei saa samasse torusse suunata. “Niisuguse torustiku dubleerimise peale on soovitatavam pigem värskelt ehitatava hoone puhul mõelda,” leidis ta. Mandre lisab, et sadevett taaskasutavad näiteks Vanemuise 45 hoone Tartus ja Rakvere Tark Maja.
Perton Ehitus OÜ ehitusjuht Matti Tilk ütles, et nemad oma projektides siiani vihmavee taaskasutussüsteme kasutanud ei ole. “Need ei ole meie turul veel väga levinud ja väljakujunenud praktika puudub, pole ju teada, kuidas näiteks hoolduskulud kujunevad, seega kortermajades praegu veel pole julgenud kasutada,” tõdes ta. “Tulevikus aga, kui inimestel selle vastu huvi on, siis miks mitte.”
Teadlikkus veekasutusest on suurenenud
Kuigi Eestis, kus rahvastiku tihedus on üsnagi hõre ning näiliselt joogivee puudust ei ole, tuleb siiski praegu valdavalt hoonesiseselt kasutuses olevat joogivett käsitleda piiratud ressursina, mida valdavas enamuses ammutatakse puurkaevudest, ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu inseneeria nõunik Lauri Lagle.
Rõõmu teeb, et inimeste teadlikkus veekasutusest on oluliselt suurenenud, mida näitab veetarbimise vähenemine inimese kohta. Loomulikult on siinkohal olulisel kohal ka säästavad süsteemid, kuid samuti mõjub teadmine, et ca 20-30% hoonesisesest tarbitud joogiveest suunatakse reoveesüsteemi WC-loputuskasti kaudu ning antud tegevuse kohta esitab vee-ettevõte kogusepõhise arve.
Hoonesisene sademevee kasutus muutub iga päevaga üha populaarsemaks, millest annab märku sellekohaste süsteemide valmistajate üha laienev tootenomenklatuur. Tuntumad Eestis tegutsevad sademevee kogumis- ja kastmissüsteemide müüjad/tootjad on Eccua, Pipelife Eesti ja Innovative Water Systems.
Enne hoonesisese sademeveetorustiku kodumasinatega ja segistitega ühendamist tuleb tähelepanu pöörata kodumasinate garantiitingimustele ning konkreetselt seadmes kasutatava vee kvaliteedile. Antud tingimustest sõltub, kas sademeveevett saab seadmes kasutada.
Lugu ilmu 10. mai kuukirjas Oma Maja, kus saab lugeda veel, millest majale seinad ehitada ja kuidas on mõtekas jalgratast hoiustada.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
- Loodus
Hetkel kuum