Läti laen paistab nutikas

12. mai 2016, 11:15
Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas arvab, et poliitikud peaksid üheskoos ettvõtjatega mõtlema, kuidas saaks Eestis odavat kapitali investeerida.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160512/NEWS/160519894/AR/0/Tarmo-Tanilas.jpg

Läti emiteeris madala tootlusega ning riigi ajaloo pikima tähtajaga võlakirju, mis on siiani investorite seas küllaltki hästi kaubaks läinud. Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas leiab, et Eesti peaks keskenduma sellele, kuidas odavat kapitali investeerida.

Läti riik müüs 650 miljoni euro väärtuses võlakirju 2036. aasta tähtajaga, kirjutas Bloomberg. Ajastus on Läti jaoks soodne, sest laenamiskulud on praegu madalad, kuna Euroopa Keskpank otsustas regiooni majanduse turgutamiseks rakendada stimuleerivaid meetmeid. Laenu aastane fikseeritud intressimäär on 1,375 protsenti.

„Ma arvan, et paremat aega on raske leida. Ameerika on juba intressi tõstmise teel ja Euroopa teeb seda ka ilmselt aasta-kahe pärast. Kui praegu saab nii odavalt raha kätte ja seda mõistlikult kasutatakse, siis miks mitte,“ kommenteeris Tanilas Läti otsust laenu võtta.

Lätlased kardavad eelarve puudujääki

Tanilase hinnangul on võimalik, et Läti kasutab saadavat raha varasemate laenude refinantseerimiseks. „Kui nad nii pikaks ajaks nii odavalt raha saavad, siis see tundub tegelikult päris nutikas,“ sõnas ta.

Läti seimi liige Veiko Spolitis pole kindlaid plaane raha kasutamiseks näinud, aga pakub välja, et seda kasutatakse kolme põhilise valdkonna rahastamiseks. Kuu aega tagasi vastu võetud valitsuse programmi kirja pandud valdkonnad on riigikaitse, haridus ja heaolusüsteemi reform, mis hõlmab ka meditsiini ja teisi küsimusi.

Näiteks on parlament ühehäälselt kokku leppinud, et 2018. aastaks viiakse kaitsekulutused kahe protsendini SKTst, kuid Spolitise sõnul on seda võib-olla vaja teha juba varem, mistõttu on räägitud eelarve puudujääki viimisest. „Esimese kursuse majandusüliõpilased ka teavad, et kui su majandus kasvab, siis eelarve puudujääki jätta on üsna raske. Eriti kui vaadata, mida Läti pidi läbi elama 2008.-2011. aastal, kui peaaegu veerand Läti majandusest lagunes tänu sellele, et kõik need aastad elati eelarve puudujäägiga, mis siis pärast lihtsalt tohutult suurenes,“ ütles Spolitis ja lisas, et mälestused saadud õppetundide kohta on Läti inimeste mälus veel värsked ja ühiskonnas on tunda soovi finantsdistsipliini järele.

Spolitise sõnul ei olnud Lätil hädavajadust laenu võtta, vaid nähti soodsat võimalust. „Juba pool aastat tagasi rääkis endine rahandusminister, et turgudel on piisavalt soodsat raha, et oleks mõttekas võlgu võtta.“

Eestil tasuks investeerida

Tarmo Tanilas ütles, et kui Eesti tahaks Lätist eeskuju võtta, saaksime laenu võtta väga palju odavamalt ja intressimäär võiks jääda natuke üle ühe protsendi. Seda toetavad ka Moody'se krediidireitingud, mis on Lätil A3 ja Eestil A1.

Eesti riik on praegu seisukohal, et laenu ei ole vaja võtta ja võetakse siis, kui on vaja. Sellega võib Tanilase hinnangul tekkida oht, et vajaduse tekkides võib olla intress juba teine. Ta leidis, et Eesti ei pea kohe esimese hooga tormama laenu võtma, aga peaks käima aktiivne arutelu selle üle, kuidas seda raha kasutada võiks. „Kui keegi pakub ikka sellise pika aja peale nii odavalt raha, siis kaasaku ärimehi, kes mõtlevad mingeid projekte välja, mis suudavad teenida mitu korda rohkem, kui on laenu kulu. Siin on puhas finantsmatemaatika, ei tohiks väga keeruline olla,“ rääkis Tanilas.

Spolitis peab Eesti ja Läti olukorda erinevaks, sest tänu rumalatele otsustele on Läti finantsolukord meist kehvem. Samuti on Eesti tema hinnangul teinud palju ära nii tiigrihüppe kui ka teiste meetmetega, ilma laenu võtmata. „Lätil on kõik veel ees, sest meie haridussüsteemi reform on veel pooleli ja meditsiinisüsteem ei ole veel korras, nii et siin on piisavalt palju probleeme, mida tuleb lahendada ja selle jaoks on raha vaja,“ ütles Spolitis.

Läti võeti rikaste riikide sekka

OECD riigid kutsusid Läti endaga liituma ja nii saab lõunanaabrist rikaste riikide klubi 35. liige. Eesti kuulub OECDsse alates 2010. aastast, Leedu alles peab organisatsiooniga liitumiskõnelusi.

Veiko Spolitise sõnul on OECDga liitumine Lätit mõjutanud juba praegu, peamiselt riigi probleemidega ettevõtete finantsjärelvalvega. Spolitis leidis, et seadusandlikud muudatused, mis on seim viimase nelja kuu jooksul vastu võtnud, on piisavalt sügavad ja tugevad, et muuta pangandust ning finantssektorit.

Spolitis ütles, et see peaks välistama rahapesu juhtumeid, mis on seni olnud Läti suur probleem. Ta tõi näiteks Moldova poliitikute rahapesu Lätis, kus oli mängus miljard eurot. „Lõpuks on järelevalve ka Läti finantssektori üle, sest Läti on muutunud finantskeskuseks ja siin on vaja täpseid reegleid, sest kui neid reegleid ei järgita, siis tulevad sanktsioonid ja see oli selge märk meie välispartneritelt, eriti Washingtoni ja Brüsseli poolt,“ ütles ta.

OECDga liitumine on Spolitise hinnangul järgmine samm euroopastumise suunal ja Euroopa väärtuste edendamine aitab vähendada korruptsiooniriski. „Tegelikult juba Euroopa Liitu astumisega asjad paranesid ja nüüd OECD liikmena paranevad veelgi,“ oli Spolitis lootusrikas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    12. May 2016, 11:16
    Otsi:

    Ava täpsem otsing