Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB nädalaülevaade: aeglane majandus ja kasvupidur eksport

    SEB nädalaülevaade.Foto: Reuters/Scanpix

    Eesti majanduskasv jäi aasta esimeses kvartalis aeglaseks. Kasvu peamine pidur on ikka veel kesine eksport, mistõttu ei näe ettevõtted vajadust ka investeerida. Loodetavalt peaks tulemused aasta teises pooles siiski paranema.

    Neljapäeval avaldatud esialgne hinnang I kvartali majanduskasvule oli oodatult kesine. Võrreldes 2015. aasta viimase kvartaliga jäi SKP samale tasemele, aastavõrdluses suurenes aga 1,7%. Majanduskasvu hoiab endiselt ülal tarbimine ja sellega seoses kasvanud maksutulud.
    Statistikaameti andmetel panustas I kvartalis kasvu enim just netotootemaksude suurenenud laekumine, mida mõjutas alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus. Tegevusaladest panustas SKP kasvu enim kaubandus. Majanduskasvu pidurdab endiselt nõrk eksport ja vähene investeerimine. Euroala keskmist majanduskasvu I kvartalis 1,6% õnnestus Eestil küll veidi ületada.
    Eksporti mõjutab hindade langus. Eelmine aasta kinnitas ilmekalt, et Eesti majandus vaid sisetarbimise toel ei kasva. Värske statistika põhjal viidi kahjuks ka aasta esimeses kvartalis kaupasid välisriikidesse jooksevhindades 2,4% vähem. Ilma re-ekspordi ehk Eesti poolt vaid vahendatavate kaupadeta, kahanes väljavedu 3,3%. Koguekspordist moodustas re-eksport 30%. Statistikat mõjutab ikka veel ekspordihindade langus, mis I kvartalis ulatus 3%-ni ja ületas seega ekspordi vähenemist. Keerukama metoodika alusel koostatavas SKP statistikas eksport I kvartalis püsihindades siiski 2% võrra vähenes.
    Kui eelmisel aastal pärssis eksporti Venemaa majanduskriis, siis selle aasta alguses tuli kahanemine peamiselt kahest olulisest kaubagrupist: mineraalsed kütused ja elektriseadmed.
    Mineraalkütuste müük välismaale kahanes aastavõrdluses koguni 85 mln euro võrra, millest pea poole andis kodumaise toodangu ekspordi langus. Peamine artikkel on mineraalsete toodete kaubagrupis endiselt naftatooted, mida Eesti vaid vahendab. Kodumaise toodangu osakaal mineraalkütuste seas oli 30%. Mõistetavalt on nii suure languse peamine põhjus energiakaupade hindade üleüldine langus maailmaturul. Näiteks Brenti toornafta barrel maksis selle aasta esimeses kvartalis 37% vähem kui 2015. aasta esimestel kuudel.
    Elektriseadmete müüki kahandab suure telekommuni­katsiooni­seadmete tootja vähenenud ekspordimaht. Eelmise aasta I kvartalis toodeti elektroonika­tööstuse tegevusalal rekordilises mahus seadmeid, selle aasta esimene veerand on möödunud aga tavapärases rütmis. Kokku kahanes elektriseadmete eksport 9%, rahaliselt 57 mln euro võrra.
    Majandusele võiks potentsiaalselt kõige negatiivsemat mõju avaldada metalli ja metalltoodete ekspordi 7% langus, sest enamuse sellest moodustab kodumaine toodang ja tegemist on Eesti ühe kõige olulisema tööstussektoriga. Languse põhjustas õnneks vaid väga nõrk jaanuar ja veebruaris-märtsis metallkonstruktsioonide müük kasvas.
    Konkurentsivõime säilitamine tänases majandus­keskkonnas on sektori jaoks siiski väljakutse. Eelmisel aastal oli metallitööstus üks kõige kiiremini kasvavate tööjõukuludega tegevusalasid ning odav nafta ja transpordisektori raskused on muutnud raskete toodete transportimise odavama tööjõuga riikidest varasemast soodsamaks. Metallitööstuse kasvu takistab ka kiratsev investeerimisaktiivsus, mistõttu on nõudlus vähene.
    Tugevalt kahanes ka piima, kala ja liha väljavedu. Kohalikku päritolu toodete müük langes 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 12,3 mln euro võrra ehk 16%. Riikide lõikes oli vähenemine suhteliselt laiapõhjaline, kuid suurima panuse andis kolmandiku võrra kukkunud eksport Leetu. Põllu­majan­dus­tootjaid kimbutavad täna mitmed hädad, mis omavahel paljuski seotud. Piimakvootide kadumine ja Vene sanktsioonid on põhjustanud hinnasõja, kus ellu jäävad vaid tugevaimad.
    Traditsiooniliselt on Eesti saadused läinud hästi kaubaks peale Venemaa ka teistes idabloki riikides, kus nüüd takistab eksporti poliitika ja hinge vaakuvad majandused. Nii vähenes loomsete toodete eksport näiteks Ukrainasse I kvartalis 36%. Paratamatult seab geograafia põllumajandussaaduste ekspordile piirangud, mistõttu ei päästa Eesti tootjaid ka praegune sealihakriis Hiinas, mis on sundinud rahvavabariigi valitsuse “strateegilisi” sealihareserve turule paiskama.
    Eestis toodetud kaupadest panustasid eksporti positiivselt kõige enam need harud, mille najal eksport on püsinud juba pikka aega – puidu- ja mööblitööstus. Puittoodete eksport kasvas I kvartalis 27 mln euro võrra ehk 10%, mööbli- ja kokkupandavate ehitiste müük aga 8%. Nii puittoodete kui mööbli väljavedu suurenes tugevalt Rootsi suunal, mida toetab riigi aktiivne rahvastiku juurdekasv ja elamuehitus. Puittoodete müük kasvas märkimisväärselt veel Hollandisse, Suurbritanniasse ja Soome, kuid ka Aasia suunal – Lõuna-Koreasse ning Hiina. Mööbliekspordi kasv jätkus Saksamaale. Varasemast enam läks I kvartalis välismaal kaubaks ka Eesti teravilja.
    Vaadates eksporti sihtriikide järgi, ei ole pilt siiski rõõmustav. Eestis toodetud kaupade müük suurenes 15 olulisemast kaubanduspartnerist vaid viie juures: Soomes, Taanis, Leedus, Suurbritannias ja Poolas. Ka Rootsi oleks ilma elektriseadmete müügi suurt langust arvesse võtmata olnud kasvav turg. Saksmaale vähenes eksport 1,6%, mida põhjustas optika-, täppis- ja meditsiinitehnika müügi tugev langus. Et üks selle tegevusala suurtootjatest valmistub tootmisüksuse kolimiseks, on loodetavasti tegemist ajutise nähtusega. Lätti vähenes eksport 11%, seejuures oli langus laiapõhjaline – kahanes mineraalsete kütuste (sh elektri), puidu, plasti ja metalltoodete väljavedu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.