Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui suur on juhi mõju aktsia hinnale?

    Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe ütles, et ei vaata kunagi, kuidas reageerib aktsia hind tema tegevusele.Foto: Andres Haabu

    Börsifirma juhtide, ekspertide ja investorite hinnangul on aktsia hinna muutusel ja ettevõtte juhtkonna tegevusel suur seos.

    „Ma pole küll börsianalüütik, kuid tavapäraselt avaldab juhi maine firmale väga tugevat mõju,“ ütles väikeinvestor ja Tartu ülikooli kantsler Andres Liinat. Viiekümne suurima väikeinvestori hulka kuuluv Toomas Taube peab oma investeerimisotsuste langetamisel oluliseks, et firma juhtkonnas ei oleks probleemseid isikuid. „Kui juhtkonnas on midagi valesti, paistab see silma, samal ajal kui juhtide headus ei pruugi teinekord nii tugevalt esile tõusta,“ rääkis ta.
    Taube arvates mõjutab juht küll ettevõtte edukust, kuid aktsia hinna kõikumisi vaadates ning ennustades tuleb vaadata ka teisi tegureid. „Selles, kas mingi ettevõtte edu või ebaedu sõltub ainult juhtkonnast, ma kahtlen,“ ütles ta. „Kindlasti mõjutavad firmat nii ärikeskkond kui ka erinevad turusituatsioonid ning nende muutumine,“ selgitas Taube oma seisukohta. „Mõni raskustes ettevõtte juht võib teha väga tarka tööd ja see lihtsalt ei ole veel tulemust andnud – võib-olla saabub see positiivne mõju tulevikus, võib olla mitte,“ viitas Taube ka sellele, et juhtimisotsuste mõju on pikaajaline ega oma lühiajalisele aktsia hinna kõikumisele nii suurt mõju.
    Pikaajaline investor väärtustab juhti
    Börsil edukust näidanud Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puuseppa hinnangul on firma liidri tegevus ja aktsia hinna muutus omavahel vähemalt pikas perspektiivis tugevalt seotud. „Olulised juhtimisotsused on pikaajalise mõjuga ja üks hinnang nende kohta on kahtlemata börsi tunnustus, seda nii kümneaastast ajavahemikku vaadates,“ rääkis Puusepp. „Investorid jälgivad hoolega ettevõtte käekäiku ja arengut ning konkreetsetest juhtimisotsustest otsitakse kinnitust, et firma ka tulevikus turupositsiooni kindlustab ja kasumit kasvatab,“ selgitas ta ja lisas, et lühiajalist aktsia hinna reageeringut ta juhi tegevuse peeglina ei vaataks.
    Ka Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink näeb juhi tegevusel ja aktsia hinna muutustel pigem pikaajalist seost. „Parem juht suudab luua rohkem väärtust ja see peaks aja mõödudes kajastuma ka aktsia hinnas ja vastupidi – kehvem juht ei suuda väärtust luua,“ selgitas ta. Ta lisas, et lühiajalistes investeerimisotsustes ei pruugi see aga esile kerkida. „Alati see nii ei ole, turg hinnastab ettevõtteid ühe enam emotsionaalsetel kaalutlustel, samuti sõltuvad aktsiahinnad üldisest investeerimiskliimast, näiteks suurematel börsidel noteeritud ettevõtete puhul mõjutab juhi vahetus tihtipeale ka lühiajaliselt aktsia hinda,“ tõi Trink näiteid.
    Nordeconi juhatuse esimehe Jaano Vinki arvates vaatab investor numbrite taha siis, kui börsiettevõtete tegevus ja juhtide väljaöeldud seisukohad kattuvad. „Mida selgemalt ja ausamalt väljendab juht oma väljaütlemistes ettevõtte tegelikke väärtusi ja olukorda turul, seda parem,“ arvas ta. Trink lisas, et hästi oluline on suutlikkus kohaneda muutuva olukorraga. „Ma usun, et investor jälgib seda, kas suudetakse luua ettevõttele kasvuvõimalusi ning kas otsused on pikas perspektiivis järjepidevad ja arusaadavad,“ arvas ta.
    Juht kui mainekujundaja
    Viimasel ajal kehva tulemust näidanud Baltika juhatuse esimees Meelis Milder leidis, et aktsia hind peaks peegeldama eeskätt ettevõtte tulevikuväärtust ning jooksvaid majandustulemusi ja finantsvõimekust. „Juhtimisotsused mõjutavad reeglina tulevikku, meie eelmisel aastal ja selle aasta alguses tehtud otsused annavad näiteks lootust, et oleme tulemust parandamas,“ rääkis ta. „Kindlasti peegelduvad juhtimisotsused ka varasemates tulemustes, kuid siin tuleb vaadata ka üldist majanduskeskkonda ning konkurentsitingimusi,“ lõpetas Milder.
    Arco Vara juhi Tarmo Silla arvates on investorite ja aktsia hinna mõjutamisel oluline tegur juhi omadused. „Ei tohi karta lõvikarja, mida juhib lammas, vaid lambakarja, mida juhib lõvi,“ viitas ta tugeva juhi olulisusele. „Turu hinnangus on alati paras annus emotsiooni, lootust või eelarvamust, seega on aktsia hind miksitud segu numbritest ja emotsioonidest ning lõvist juhi eest makstakse rohkem,“ avaldas Sild veendumust.
    Juhid aktsia hinda ei jälgi
    Kuigi mitme ettevõtte juhid omavad oma firmas ka väikest osalust, siis nende sõnul nad ennast juhtimisotsuste kujundamisel aktsia hinnast mõjutada ei lase.
    „Tegelikult ei vaata ma kunagi oma tegevusele järgnevat aktsia hinna reageeringut,“ kinnitas Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe. „Ma teen otsused ainult ja eelkõige Harju Elektri huvidest lähtuvalt, head otsused teevad ettevõttele head ja toodavad jätkusuutliku tulemuse,“ viitas ta taas sellele, et aktsia hind ja ettevõtte käekäik ei pruugi tegelikkuses seotud olla.
    Lisaks peab Allikmäe aktsia hinnast olulisemaks, et kliendid oleks rahul ning töötajad motiveeritud. „Kui aktsia seejärel kõigutajate tahtel ikka kuhugi poole liigub, siis on see paratamatu,“ ütles ta.
    Ka Nordeconi juht Jaano Vink kinnitas, et keskendub Nordeconi juhtides aktsia hinna jälgimise asemel otsustele, mis parandavad tulemusi, turupositsiooni ja töötajate rahulolu.
    Kuigi ka Merko Ehituse juht Andres Trink ei jälgi aktsia hinna kõikumisi, siis tema arvates eksisteerib siiski risk, et börsiettevõtete juhid püüavad pidevalt analüütikute ootustele vastata ning viimased võtavad koos meediapoolse võimendusega juhtimise üle. „On ju ebameeldiv lugeda, et tulemused jäid ootustele alla ja seetõttu proovitakse ekspertidele meeldida,“ selgitas Trink. Tema sõnul on analüütikute ootused tihtipeale põhjendamatud, kuna viimased tegutsevad piiratud info tingimustes. „Sageli ennustatakse tulevikku lineaarselt vastavalt mineviku numbritele, millel pole tegelikkusega palju seost,“ viitas ta sellele, et aktsia hinna reageeringu põhjal tegutsemine on lühiajaline strateegia.
    Väikeinvestor Toomas Taube leiab samuti, et turg võib olla ekslik. „Juht ei saa end sellest mõjutada lasta ning peab oma tööd tegema ettevõtte parimates huvides ja oma parimate teadmiste järgi,“ lõpetas ta.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Pessimism USA intressimäärade langetamise osas mõjus turgudele pärssivalt
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles teisipäeval, et inflatsiooni surumine keskpanga poolt seatud 2% tasemeni võtab oodatust kauem aega, mistõttu pole selge, millal intressimäärasid ikkagi langetatakse. Wall Street võttis uudise tõrksalt vastu: ehkki Dow 30 lõpetas napilt rohelises +0,17%, siis Nasdaq taandus -0,12% ning S&P 500 kukkus -0,21%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.