Varimajandus pöördus ootamatult kasvule

Silberauto Eesti juht Andrus Mossov näeb varimajandust nii autohoolduses kui ka müügis.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160516/NEWS/160519807/AR/0/Silberauto-Eesti-juht-Andrus-Mossov.jpg

Ettevõtjate hinnangul kasvas mullu Eestis varimajanduse osakaal, selgus värskest uuringust.

Riias asuva Stockholmi majanduskooli uuringust nähtub, et varimajanduse osakaal Eestis ja Leedus kasvas mullu hinnanguliselt ligi 15 protsendini. Lätis varimajanduse osakaal vähenes, kuid see oli siiski suurim Balti riikides – 21,3 protsenti.

Eesti suurimaks murekohaks hindasid küsitletud ettevõtjad ümbrikupalku (59%), millele järgnevad tulude varjamine (20,7%) ja töötajate varjamine (20,3%). Sektoritest nimetasid ettevõtjad ehituse (21,6%), teeninduse (17,2%), hulgimüügi (16,7%), jaemüügi (16,6%) ja tööstuse (11,9%).

Mõne sektori probleem

Silberauto Eesti juht Andrus Mossov teab hästi, et varimajandusega on probleeme nii autoremondis kui ka automüügis. Eriti raske on tema sõnul ausalt tegutsejatel konkureerida autoremondis. „Meie peame seda tegevust ametlikult ja maksudega. Meil on väga raske konkureerida turul, kus on võimalik teha tööd ilma käibemaksu ja ilma tööjõukuludeta, ümbrikutasuga," ütles ta ja selgitas, et lukksepatöödel on suurim kulu just lukksepa palk, väga väikese osa moodustavad mingid muud kulud.

Mossovi sõnul on tulude varjamine ja ümbrikupalga maksmine suured probleemid, millele lõppu ei paista. Millest ümbrikupalga maksmine sõltub, ta öelda ei osanud. „Eks see sõltub väga palju sellest, kui palju inimesi on vabalt tööjõuturul. Kui neil sissetulekuid ei ole, siis nad tegelevad sellega rohkem.“

Mossov ütles, et eelmisel aastal ta ümbrikupalkade maksmise kasvu ei näinud. "Aga automüügi susserdamises langust ka mitte.“ Mustalt tegutsemist jäi tema sõnul vähemaks kaks aastat tagasi, kui kontrolliti Kadaka turu müügiplatse, kuid möödunud aastal ta sellist vähenemist enam ei näinud. „Ma arvan, et must turg on pigem jäänud paigale või on hakanud uuesti tõusma, sest riik on makse tõstnud." Alati, kui riik mingeid makse tõstab, tuleb susserdajaid juurde, oli Mossov kindel.

Tööriistade hulgimüüja ASi Würth juhatuse esimees Lauri Luks kahtlustab, et ka nende valdkonnas tegeletakse varimajandusega. „Kui mõne bilanssi vaatad, tundub, et keskmine palk on nii väike. Meie sellise palga eest küll omale töötajaid palgata ei saa," ütles ta. Luks märkis, et nende valdkonnast probleemsemad on ilmselt ikkagi ehitus ja teenindus.

Hulgimüügis tema sõnul varimajandusega ei tegeleta, pigem jäävad maksud tasumata jaemüügis. „Meil käib kõik ametlikult, sularahas me üldse ei müü. Jaemüügis makstakse võib-olla miinimumpalka ja seal liigub sularaha. Meie hulgimüügis käib äri valdavalt ülekannetega ja seal peaks musta raha vähem olema.“

Seda, et tööriistu palju mustalt müüdaks, Luks ei usu, sest tööriistu ostes soovib klient garantiid ja selle tarbeks ka kviitungit. „Kõik tahavad ikka kviitungit, isegi eraisik küsib kviitungit. Võib-olla ehituspoodides on nii, et kuna klient paneb selle kipsi ise seina ja mingit garantiid sellel ei ole, siis ta vaatab, et kuidas odavamalt saaks. Aga asjad, millele tahaks saada garantiid, seal ma ei usu, et see nii väga on.“

Kaardimakse hoiab pettused ära

Ka toidukaupade hulgimüüja Kaupmees & Ko juhatuse esimees Mart Relve ütles, et ta ei puutu varimajandusega üldse kokku. Kliendid maksavad järjest rohkem kaardiga või võtavad arved, sularahamakseid jääb aina vähemaks. „Juhul kui eeldada, et osa sularahamaksest on musta majanduse eeldus, siis mina väidaksin, et pigem see osa väheneb,“ arvas Relve.

NCC Ehituse juhatuse liikme Timo Riismaa sõnul pole ta varimajandusega kokku puutunud. NCC pakub alltöövõttu väiksematele ehitusfirmadele ja Riismaa sõnul ümbrikupalkade maksmist näha pole. "Elamuarenduse äris, Eestis ja pealinnas eriti, on asjad hästi. Maht kasvab ja tõsistel tegijatel muret ei ole. Mingit kriisi ma ei näe," kommenteeris Riismaa.

Nordeconi juht Jaano Vink märkis, et pole varimajandusele tähelepanu pööranud, kuid talle ei tundu, et asjad oleksid hullemaks läinud. "Aga see on nii-öelda diletandi vaatenurk, mis ei põhine millelgi,“ nentis ta. Vingi sõnul võib teoretiseerida, et kui on kriis, siis tõuseb varimajanduse osakaal, ent ehitussektoris pole tema sõnul kriisi tunnetada, asjad on pigem paranemas. „Kraanasid on rohkem kui möödunud aastal ja paljudel on käed-jalad tööd täis."

Ohjavad varimajandust

Maksuameti teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur ütles, et Eestis on suurim probleem varjatud või valesti deklareeritud äritegevus, mis avaldub käibemaksuaugus. Sellele järgesid tööjõumaksud ja aktsiisid. Eestis on selle murega võitlemiseks juba viidud sisse muudatused, näiteks käibemaksudeklaratsiooni lisa rakendamine, mis on riigile tekitatud kahju vähendanud. Käibemaksumuudatuste mõjuks on Lauri sõnul hinnatud üle 100 miljoni euro.

Riias asuva Stockholmi majanduskooli uuring ei käsitle Lauri sõnul salakaubandust, registreerimata või varjatud äritegevust, mistõttu ei hõlma see kogu varimajandust. Seetõttu on uuringu põhjalt keeruline järeldusi teha. Uuringu järgi on Eestile kõige suurem probleem ümbrikus saadava palga osakaalu kasv kogupalgast. Selle vastu on maksuamet rakendanud töötajate registri, mille ülesanne on suurendada ametlikult töötavate inimeste hulka, kes seni olid kogu oma sissetuleku saanud mustalt. Laur kinnitas, et maksuameti andmeil on töötajate register vilja kandnud. Ta märkis, et maksuameti esimene eesmärk oli saada inimesed deklaratsioonidele, teine eesmärk oli viia nende ametlik palk lähemale nende tegelikule palgale.

Majanduskooli uuringus nimetatud kolm peamist valdkonda – ehitus, teenindus ja jae- ja hulgikaubandus – on Lauri sõnul tõesti olnud Eestis kõige probleemsemad. „Rolli mängib siin see, et neis valdkondades liigub sularaha,“ ütles Laur. Ta lisas, et hulgikaubandusettevõtteid on rohkem, mistõttu võib ka ebaausate arv olla suurem.

Laur soovitab tarbijatel ja tehingupartneritel mõelda, kas nad tahavad oma raha mustalt tegutsevatele ettevõtjatele anda.

Riik saaks tema hinnangul aidata varimajandusega võidelda näiteks sellega, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka need ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa. „Kõik osapooled, kellele me töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näitame, saavad ju aru, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata,“ nentis Laur.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2016, 07:10
Otsi:

Ava täpsem otsing