Ettevõtjad tunnetavad aina rohkem võõraviha

„Eesti ühiskonnas tajutav võõraviha ning sagenevad ksenofoobia- ja rassiilmingud mõjutavad tugevalt Eestis elavate välismaalaste turvalisust ja elukvaliteeti ning sel on negatiivne mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Seetõttu on oluline mõelda, kuidas riik ja ettevõtted saaksid koostööd tehes suurendada sallivust ühiskonnas.“

Oviiri sõnul on Eesti hea koht äri ajamiseks. „Eesti paistab võrreldes teiste riikidega kindlasti silma e-riigi, paindliku maksusüsteemi ja hea geograafilise asukoha poolest,“ lausus Oviir. „Kuid peab seisma silmitsi reaalsusega ja selleks on mittetolerantsus.“

Oviiri sõnul on kurb kuulda, et kaubanduskojad puutuvad rassismiga kokku iga päev. „Kaubanduskojad on teinud hämmastavat tööd selleks, et turundada Eestit, ja nüüd saab see kannatada,“ sõnas Oviir.

Tema sõnul peaks mittetolerantsusega tegelema. „Meil peab olema võimalus rääkida muredest,“ ütles Oviir. Ministri sõnul sõltuvad investeeringud Eestisse ikkagi riigi ja ühiskonna suhtumisest.

USA suursaadik James Milville nentis, et USA majandusedu ei oleks võimalik ilma sisserännanud põlvkondade panuseta. „Erinevus on soodsa ja atraktiivse ärikeskkonna tähtis osa ning see on äärmiselt oluline Ameerika kaubanduskoja liikmetele ja üldiselt kõigile Eestis juba tegutsevatele investoritele, aga ka neile, kes Eestit võimaliku investeerimise sihtkohana alles kaaluvad,“ märkis Milville.

Milville'i sõnul on Ameerikal unikaalne kogemus immigrantidega ning paljud ettevõtted on loonud just immigrandid.

Tehnoloogiavaldkonna tööportaali Jobbatical juhatuse esimees Karoli Hindriks ütles, et ta juba 17aastaselt mõtles ta, et kui inimene Eestist omaks välismaist kogemust, oleks meie riik parem. „Täna ma mõtlen nii globaalselt,“ märkis Hindriks. „Meie ettevõtte eesmärk on tuua inimesi üle piiri, et nad saaksid töötada kohalikus meeskonnas, tuues sinna oma oskusi.“

Aasta tagasi alustanud Jobbaticalil on Eestis 15-liikmeline meeskond, kus on inimesi kuuest riigist.

Estonia klaverivabriku omaniku ja juhi Indrek Laulu sõnul on nende klaverite tootmine kõige rahvusvahelisem ettevõte. „Me oleme väga avatud ja tegeleme mittetolerantsusega,“ sõnas Laul.

Ta lisas, et nende tööstuses on inimesi tööl eri rahvusest. „Mina tunnen ennast rikkana ja hästi,“ märkis ta. „Mida mina saan teha, et inimesed tunneksid ennast hästi, on see, et ma räägin nendega nende emakeeles.“ Ta tõi näitena, et venelastega ta räägib vene keeles ja nemad tulevad vastu ja räägivad temaga eesti keeles.

Laul usub, et juhtkond saab teha palju. „Kui nad tunnevad, et on teretulnud, siis nad ei taha lahkuda töökohast,“ märkis Laul.

USA ettevõtte Basha Diagostics omanik Yahya Basha ütles, et hoolimine on väga oluline. Oluline on näidata välismaalastele, et nendest hoolitakse. Basha emigreerus Süüriast USAsse aastaid tagasi ja asutas seal omanimelise radioloogia ja diagnostika ettevõtte Basha Diagostics. Oma ettevõtte abil ja aktiivse osalemisega kogukonna elus on dr Basha aidanud sadadel immigrantidel ja põgenikel edukalt sulanduda uutesse kogukondadesse.

Hindriks lisas, et tema, olles Ameerikas ja saades sealt kogemust, ei ole kunagi tundnud end seal teistsugusena, et teda koheldaks erinevalt. „Meie poliitikud peavad võtma seisukohta, mis on normaalne ja mis ei ole normaalne öelda,“ sõnas ta. Ta lisas, et oluline aru saada, et inimesi ei pea tööle valima selle järgi, mis pass neil on. „Peab valima oskuste järgi,“ lausus Hindriks.

Ta lisas, et umbes 51% Ameerika unikaalseid ettevõtteid on loonud immigrandid. „Iga inimene, kes tuleb Eestisse, ei võta ära, vaid annab viis korda rohkem tagasi. Ei pea kartma, et võetakse midagi ära,“ tõdes Hindriks. „Me ei saa kunagi Silicon Valleyks, kui me ei lase inimesi sisse.“

Hindriksi sõnul on eduka riigi saladus tehnoloogia, talent ja tolerantsus. „Meil on olemas tehnoloogia, aga meil on muid asju juurde vaja. Ilma tolerantsuse ja talentida me ei jõua kunagi järgmisele tasemele,“ märkis ta.

Globaalse logistikafirma Kühne + Nagel IT-keskuse juhatuse liikme Mart Ambur sõnul ei ole lihtne värvata välismaalasi. „Eelmine aasta me värbasime üle 100 inimese, nendest umbes 40 tõime üle piiri,“ ütles Ambur. Tema sõnul on nad värvanud viimati põhiliselt Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt, sest sealt on kõige lihtsam. „Meil on ettevõttes üle 20 eri rahvuse,“ sõnas Ambur. Ta lisas, et oluline on riigi seisukoht välismaalaste suhtes ja see, milliseid väljaütlemisi tehakse.  

Hindriksi sõnul on oluline aru saada ka sellest, et ettevõtja võib hoolitseda oma võõrtööliste eest, aga on halb, kui peame ütlema, et ära mine välja, sest seal ei pruugi olla turvaline. „Me ei saa eriti midagi teha, kui inimesed ei tunne tänavatel ennast turvaliselt ja kindlalt,“ märkis Hindrikus.