Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raasuke: Eesti võiks osta osaluse Finnairis

17. mai 2016, 18:14
Soome president Sauli Niinistö ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves väisasid TTÜ Mektoryt.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160517/NEWS/160519707/AR/0/Sauli-Niinistö-Toomas-Hendrik-Ilves.jpg

Eesti võiks osta osaluse Finnairis, viskas LHV juhatuse liige Erkki Raasuke idee õhku Eesti ja Soome tihedamaid koostöövõimalusi arutanud foorumil, mida austasid oma osalusega ka Eesti ja Soome president.

TTÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses Mektory toimunud FinEsti foorum püüdis küll rohkem keskenduda innovatsioonile ja tulevikule, kuid Raasukese näide viitas, et kasutamata võimalusi on ka päris traditsioonilistes majandusharudes. Ühine lennufirma lahendaks Eesti ja Soome ühise probleemi – mõlemad on liiga väikesed, et oma riigi lennukompanii hästi ära majandaks.

Teine sarnane valdkond on sadamad mõlemal pool lahte, mis samuti võiksid oma tegevuses enam sünergiat otsida, et Euroopa ja Venemaa vahel kaubavooge paremini teenindada, osutas Raasuke.

Talsinki, mitte Hellinn

Soome president Sauli Niinistö ütles, et on tulnud avatud meelega, et kuulata, mis ideid on Eestil, kuidas üksteise tugevusi ära kasutada ja täiendada ning muu hulgas kahte pealinna tihedamalt lõimida. „Äkki peakski ütlema Talsinki,“ liitis Niinistö kahe linna nime, naljatades, et Hellinn ühisnimena ei lähe siiski mitte.

Niinistö osutas kiiretele muutustele maailmamajanduses, kus kasvab konkurents ja üha suurema hulga tööd teevad ära robotid. Vaja on läbi mõelda, mida see tähendab valitsuste maksutuludele ja keskklassi elukutsetele. „Need muutused loovad tõsise vajaduse riigi majandust muuta, et vastata uutele väljakutsetele,“ ütles Niinistö, joonides alla korras riigirahanduse ja reformid, mis on ka muutuvas maailmas vajalikud eeltingimused, et jääda riigina konkurentsivõimeliseks.

Niinistö arvates ei ole väikeriigile parimat võimalust ülemaailmses konkurentsis pinnale jääda kui olla tipptasemel ekspert mingis kitsamas valdkonnas. Globaalsed megatrendid, nagu kliima soojenemine, tekitavad suure nõudluse rohelise tehnoloogia, tarkade linnade ja uute digitaalsete lahenduste järele. „Nii Eestil kui ka Soomel on head väljavaated siin lahendusi pakkuda,“ ütles Niinistö.

Ning ka selleks on loodud eeldused, et investoritel oleks põhjust piirkonna vastu huvi tunda – Soomel on juba üleilmse renomeega tehnoloogiafirmade üritus Slush, Eesti arendab e-residentsuse projekti.

Eesti-Soome rakend 

Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes on Mektorys nii sage külaline, et võib enda sõnul silmad kinni liikuda, keskendus eeskujule, mida Soome ja Eesti võiksid Euroopas etendada. Kui Euroopa senises tuules jätkab, pole piirkond varsti enamat kui koht, kus muu maailm käib keskaegset arhitektuuri imetlemas. Soome ja Eesti koos aga võivad olla rakend, mis teevad koos midagi ära – näiteks käivitavad mõlemas riigis toimiva digiretsepti – et muu Euroopa siis järele tõmmata.

„Seda ei juhtu enne, kui me näitame, et see töötab,“ ütles Ilves.

Alus on pandud – Eesti ja Soome arendavad Eesti X-tee baasil ühist andmevahetuse platvormi. Oluline on, et seadusloome uuele jalgu ei jääks.

Kõik need arengud ei puuduta vaid tehnoloogilisi lahendusi, vaid uuendusi ka ühiskonnas ja poliitikas, mida need üleilmsed muutused tagant tõukavad, ütles Ilves.

Järgnenud arutelus tõi Teleporti juhataja Sten Tamkivi oma firma kogemusest välja, mida väärtustavad tipptasemel spetsialistid, kes võivad tööd leida kus tahes maailma otsas. Miks peaksid nad valima Eesti või Soome. Vajaduste/ootuste skaalal on kõige kõrgemal kohal see, et keskkond ei oleks saastatud. Siis tuleb füüsiline julgeolek ja seejärel ühiskonna tolerantsus. Elukalliduse küsimus on alles neljandal kohal. Ehk siis Eestile probleemne tolerantsus on otsustamisel kõrgel kohal.

Erkki Raasuke kahetses, et omajagu 1990ndate aastate õpihimu on Eestis kaduma läinud ja suhted on muutunud passiivsemaks. Vastastikuseid kontakte võiks olla rohkem.

Samas osalevad eestlased aktiivselt Soome Slushil ja on aktiivsed osalejad ka saunas toimuvatel järelpidudel, kus koostöömõtted tärgata saavad.

Uus lammutab

Eestil on vedanud, et avalik sektor eesotsas valitsuse ja presidendiga digitaalseid lahendusi veab ja toetab. E-residentsuski on ju tegelikult maksumaksja rahaga arendatav riigi start-up. Vanas Euroopas on rohkem seda vaadet, et avalik sektor olemasolevat korda lõhkuvaid lahendusi pigem ei toeta. Rida näiteid on teatava sõiduteenuse jagamise firmaga, viitas Tamkivi.

Tamkivi ei nõustunud väidetega, et Eestis ei ole tööstust, millele teenuseid luues start-up-ökosüsteem areneda saaks. Küll aga möönis ta, et koostöö tööstuste ja start-up-firmade vahel toimub kehvemalt kui Soomes. Positiivne uudis on aga see, et tööstuse digitaliseerimine ja muud sarnased arengud kasvatavad järjest nõudlust tarkvara arenduse järele, mis on valdkond, kus on n-ö odav alustada.

Mis puudutab innovatsiooni rahastamist, siis Raasukese sõnul pangasüsteem, mis saab oma peamised vahendid hoiustajatelt, ei hakka kõrge riskiastmega ettevõtteid rahastama. Nii on suurem lootus ühisrahastusel, kuid arendada tuleks ka muid alternatiive.

Debati võttis lõpuks kokku TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo – kes uueneb ja uuendab, jääb ellu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. May 2016, 18:14
Otsi:

Ava täpsem otsing