Eksport saab uue võimaluse

18. mai 2016, 08:00
Kodumaja juht Lembit Lump näeb, et praegu on soodne aeg Rootsis käivet kasvatada.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160518/NEWS/160519708/AR/0/Lembit-Lump.jpg

Eesti ettevõtjatele oluliste sihtriikide majandus on hakanud lõpuks kasvama, mis võib anda uue võimaluse meie kiratsevale ekspordile. Eksportijad on optimistlikud, kuid kõik selle põhjal suuri plaane tegema veel ei rutta.

Rootsi majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpus 4,5 protsendile, esimese kvartali numbri avaldavad nad mai lõpus. Tänavune kiireim kasvaja on seni olnud Saksamaa, kus sisemajanduse koguprodukt kasvas esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama ajaga 2,7 protsenti. Pikalt languses olnud Soome majandus jõudis mullu lõpuks pisikesse plussi ja kasvas tänavu esimeses kvartalis 1 protsendi.

Skandinaavia hoiab piimatööstuse elus

„Skandinaavia on ikkagi reaalsus,“ ütles piimatööstuse Estover tegevjuht Hannes Prits eksporditurgude kohta. Pritsi sõnul aitavad Põhjamaade turud neil pärast Venemaa impordipiiranguid elus püsida ja seda rohkem kui avanev või mitteavanev Hiina turg seda teha võiks. Võrreldes aastataguse ajaga on Estoveril müük Soome kasvanud, kuid Pritsi arvates ei saa kindlalt väita, kas selle taga on sealne majanduskasv või hoopis orgaaniline kasv ja hea töö.

Pritsi sõnul on ekspordi sihtriikide majanduskasv üldiselt Eesti majanduse jaoks väga positiivne trend, kuid ta tunnistas, et Venemaalt teenitav raha oli oluliselt parem. „Ilmselgelt Skandinaavia aitab, aga selleks, et toime tulla, tuleb ikkagi otsida kõikvõimalikke variante,“ tõdes Prits. Põhjamaadesse müüvad nad ennekõike bränditud toodet väikepakendatult, kuid Venemaale müüdi juustuplokke autokoormate kaupa. Minevikust pole tema sõnul aga mõtet rääkida.

Skandinaavia pakub oma turgudega siiski leevendust ja on ekspordiks loogiline valik, sest seal tuntakse ja usaldatakse siinseid ettevõtteid ning tooted ja maitsed on küllaltki sarnased. Samuti tuleb mängu logistika, mis on kiiresti riknevate piimatoodete puhul äärmiselt oluline. Kaugele saab vedada ainult piimapulbrit, mida Estover aga ei tooda.

Ehitus tahab Rootsi abil käivet suurendada

Ehitusettevõtte Kodumaja juhatuse esimees Lembit Lump ütles, et neil on plaanis Rootsi turu osatähtsust käibes suurendada. Praegu moodustab see nende käibest umbes kümme protsenti, kuid tahetakse jõuda kolmandikuni. „See on siis eesseisvate aastate eesmärk, sest kiiresti ei juhtu midagi,“ sõnas Lump. Tema sõnul loodavad nad Soome ja Rootsi turul tegutseda rohkem, kui nad seda seni on teinud, kuid see käib väikese viivitusega. Lumpi arvates on tingimused Rootsi turul kasvamiseks siiski soodsad.

Nad vaatavad ka Taani poole, kus elamuehituse turg on pikemat aega rahulik olnud, kuid kus viimasel aastal on märgata elavnemist. „Koos masuga kukkus ta ära ja me ei ole sinna veel midagi väga tõsiselt teinud, aga kontaktid on elavnenud. Jah, väga pessimist ei maksa olla,“ arvas Lump.

Soome turult oodatakse püsivamat kasvu

Kodumaja on Soomes seni vähe tegutsenud, kui Lumpi sõnul on nad märganud seal huvi kasvu. Bellus Furnituri juht Rolf Relander siiski Soome majanduskasvu veel omal nahal tundnud ei ole. „Vähemalt selle põhjal, mida ma Soome ajakirjanduses olen jälginud, praegu seal ülipositiivset suhtumist küll veel pole. Ma arvan, et Soomel on veel mõned otsused töös, mida on vaja teha, ja alles siis võib tõusu oodata,“ ütles ta.

Relanderi sõnul ei ela nad SKP numbrite järgi, tarbijate käitumise muutuste jaoks on vaja, et majandus kasvaks mitu kvartalit järjest. „Ühed SKP numbrid siin veel ei muuda tarbija käitumist, kui me räägime suurtest investeeringutest, nagu autod, mööbel ja kodu soetamine. See vajab seda, et inimestele tuleb mitu kvartalit positiivseid uudiseid järjest,“ sõnas Relander, kuid lisas, et see võib olla siiski hea algus.

Saksa turg on püsinud pikemalt soodne

„Meie jaoks on Saksa turg väga oluline ja ta on oluliselt heal tasemel. Ei ole olnud sellist muutust, mille kohta võiks öelda, et see on muutus,“ ütles autoakude jaoks pliid eksportiva Ecometali juht Toomas Koobas. Tema sõnul on nad täitnud klientide ees oma kohustusi hästi ja seda on hinnatud, mistõttu on nende ekspordimüük olnud väga stabiilne. „Küll meie enda fookus on kõrgema lisandväärtusega tootele, see on selline sammhaaval, aga väike muutus.“

Kommentaar: Euroopa majandus kasvab, kuid ei tea, kui pikalt

Las Olsen, Danske Banki peaökonomist

Kui vaadata, kui suur oli Euroopas kriisi ajal majanduslangus, ei ole praegune kasv kuigi muljetavaldav. Taastumine on võtnud kaua aega ja kasv on aeglasem, kui me sooviksime seda näha. Sellegipoolest on see kasv.

Soomet on mõjutanud samad trendid mis teisigi Euroopa riike, kuid see sai suurema löögi Nokia allakäigu ja ka Venemaa impordipiirangute tõttu, mis mõjutasid Soomet rohkem kui teisi Euroopa riike. Seega on Soomel raskem olukord ja taastumine algab alles nüüd.

Rootsi on samuti väga erinev, sest on kriisist kiiresti taastunud tänu suurele ekspordile ja sisetarbimisele. Seetõttu on Rootsil praegu väga suur kasv, mis ei ole aga kuigi jätkusuutlik. Me näeme aeglustumise märke, mis peaks tooma tarbimises ja ehituses kasvu vähenemise. Tõenäoliselt väheneb nõudlus, aga eksport võib jällegi paraneda.

Norras on väga erinev olukord naftasektori tõttu, tänu millele ei mõjutanud majanduskriis neid peaaegu üldse. Nüüd on aga nafta hinna langus viimasel kahel aastal sealset majandust kõvasti mõjutanud, kuid nad on isegi selles olukorras suutnud kasvada. Norra on headel aegadel säästnud ja nad saavad rasketel aegadel kulutada.

Tulevikus näeme Euroopas rohkem investeeringuid ja pisut suuremat kasvu, mis aga peatub, kui majanduse elavdamiseks ei tehta suuri muutusi. Kasvu pidurdumine juhtub tõenäoliselt paari aastaga. Praegu on suur risk ka Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, mis tooks kaasa languse. Kui majanduskasv Euroopas peatub ja tuleb uus kriis, mõjutab see ühtmoodi tugevalt tervet Skandinaaviat.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. May 2016, 08:01
Otsi:

Ava täpsem otsing