Kadunud pool miljonit eurot

19. mai 2016, 07:00
Valka linnapea Vents Armands Krauklis ütles, et eelarvesse on lätlaste otsus ennast naaberlinna registreerida augu löönud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160519/NEWS/160519666/AR/0/Vents-Armands-Krauklis.jpg

Valga naaberlinn Valka on ilma jäänud poolest miljonist eurost, sest linnaelanikud registreerivad ennast Eesti poolele.

Kuna jaanuaris muutus Lätis seadus, kuidas eelarvet koostada, tegi Valka kiired arvutused, kui palju raha on nad kaotanud seetõttu, et lätlased eelistavad Eestit. Selgus, et kui üle 1000 lätlase ei oleks ennast naaberlinna registreerinud, annaksid nad Valka eelarvele juurde üle poole miljoni euro. Väikelinnale andis nii suurest summast ilmajäämine valusa löögi, tõdes Valka linnapea Vents Armands Krauklis.

Kolm valikut

Lätlased on enamasti valinud kaks teed. Ühed registreerivad ennast Eesti poolele, kuid töötavad Lätis. Teised on nii registreeritud kui ka tööl Eestis, kuigi tegelikult elavad Lätis.

Lätlaste nn invasioon Eestisse kasvas Krauklise sõnul tuntavamalt eelmisel aastal, jätkudes tänavu samas tempos. Kogueelarve on Valkal 14 miljonit eurot, kuid Krauklise sõnul jääb sellest väheks. Nii on nad võtnud kaotatud summa ulatuses laenu, raha on näiteks läinud teede korrashoiuks.

„Tean paari Valka inimest, kes elavad ja töötavad Tartus, aga sellest ma probleemi ei tee. Murelikuks teeb, kui meie inimesed elavad ise Valkas, aga on registreeritud Valgas. Samal ajal käivad nende lapsed meie koolis, aga meil ei jätku raha, et kõike üleval pidada,“ rääkis Krauklis. „Kardan, et kui samamoodi edasi läheb, siis ühel hetkel on Läti Valka registreeritud ainult need, kes riigi heaks töötavad,“ lisas Krauklis irooniliselt.

Lätlased märgivad oma elukohaks Eesti, et saada kasulikumaid võimalusi, näiteks eelistavad nad ravil käia Valga haiglas. „See on lähemal. Nad ei taha sõita 50 kilomeetri kaugusele Valmierasse,“ sõnas Krauklis. „Tegelikult arvan, et inimesed teevad õigesti, kui otsivad teed, mis nende elu paremaks muudaks.“

Küsib erandit

Krauklis püüab siiski leida võimalust, kuidas lumepalliefekti vähendada, survestades juba eelmisel aastal Läti peaministrit ja rahandusministeeriumi lisama seadusesse ühte erandit. Krauklis tahab jõuda selleni, et Valka tohiks oma elanike hulka arvestada kõik inimesed, kes on ennast naaberlinna registreerinud. Nii loodab Krauklis, et eelarvepott ei tühjene.

Läbirääkimised käisid juba mullu, aga vahepeal jõudis valitsus vahetuda. Nii pidi Krauklis uuesti teema tõstatama. Kuu aega tagasi saatis Krauklis kirja peaministrile ja rahandusministeeriumile. Sel teisipäeval käis ta samal teemal Riias rääkimas.

Krauklis ei ole värskelt valitsuselt saanud eitavat vastust, kuid nentis, et vaimustuses muudatusest ei olda. „Arvavad, et kui teha üks erand, siis tahavad ka teised seaduses muudatusi, aga on riike, kus on eraldi norme tehtud. Ja me ju teame, et Valga-Valka ei ole unikaalsed ainult Baltimaades, vaid ka kogu Euroopas,“ viitas Krauklis, et mõlema riigi piirilinnad on tihedalt põimunud. „Näeme vaeva, et valitsus meile vastu tuleks.“

Viimasel kolmel aastal on Läti linna naabri Valga oma elukohana registreerinud 256 lätlast, kokku peaks neid Valgas elama 1023. Üldse on Valgas elanikke 13 128. Kui palju maksutulu saab Valga sinna suundunud lätlastelt, linnapea Kalev Härk ei tea, sest maksuameti sõnul ei saa seda eraldi välja arvutada.

Lööb palga alla

„Ühtpidi on see maru hea, meie ettevõtted saavad tööjõus leevendust, aga teisalt kajastub see üldises Lõuna-Eesti madalas palgatasemes. Kui kõrval on riik, kelle palgatase erineb Eesti omast 20–25%, siis riigi ääreosades lüüakse palgatase alla,“ rääkis Härk. „See kaob, kui Lätis palgad ja majandus kasvavad ning turud hakkavad ühtlustuma.“

Lätlasi ahvatleb kõrgem palk, nentis Härk ja lisas, et palganumbrid on Põhja-Lätis veerandi võrra madalamad kui Lõuna-Eestis. Eestlased ise Läti poole ei vaata. „Pole ju põhjust,“ lausus Härk. „Toon näite. Meil on kunstikool. Kui maksaksime õpetajale Läti kunstiõpetaja palka, siis see oleks poole väiksem.“

Lätlastest elanike lisandumine on olnud sujuvalt äkiline, lausus Härk ja pakkus, miks see samm lätlastele kasulik on. „Esimesest palgast rakendub kohe üksikisiku tulumaksu miinimum ja loomulikult saavad nad Eesti sotsiaal- ja haigekassasüsteemi kasutada. Nad eelistavad Eestis arsti juures käia. Esimene kriitika oli kohe, et ju nad tulevad toetuste pärast, aga see ei leidnud kinnitust,“ rääkis Härk.

Nimelt selgub, et töötukassa Valgamaa osakonnas on arvel vaid 44 Läti kodakondsusega inimest. Ometi on nende arvelevõtmine viimastel aastatel kasvanud. Kui 2014. aastal oli see number 10, siis mullu 56 ja tänavu, vähem kui poole aastaga juba 28.

Valgamaa töötukassa juht Merike Metsavas rääkis, et lätlased soovivad kõrgemat töötasu, pealegi on Valga neile lähedal ja on lätlasi, kes mujal Eestis töötavad, eriti kui pakutakse transpordivõimalust. „Samuti on meie toetused kõrgemad kui Lätis,“ lausus Metsavas ja lisas, et ka tööandjad ise otsivad lätlasi tööle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2016, 06:57
Otsi:

Ava täpsem otsing