Lätlaste invasioon Eestisse

19. mai 2016, 07:00
Tööjõuvahendusfirma Hansavest Rental juht Janek Sirg tõdes, et lätlaste eelistus käia tööl Eestis meenutab, kuidas eestlased üle lahe tööle käivad.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160519/NEWS/160519672/AR/0/Janek-Sirg.jpg

Aina rohkem lätlasi sõidab iga päev tööle suurema palgaga Eesti firmadesse, peale selle on üle 1000 lätlase ennast eeliste saamiseks Valga elanikuks registreerinud.

„On tekkinud sama efekt nagu siis, kui eestlane käib Soomes tööl,“ ütles tööjõuvahendusfirma Hansavest Rental omanik Janek Sirg. „Kui kaua see kestab, ei tea, sest Läti majandus on vaikselt kasvama hakanud.“

Sirg on lätlastega suheldes mõistnud, et neile meeldib Eesti tööandjate suhtumine oma töötajatesse, mis sarnaneb Põhjamaadega. „Kuulsin veel mõnda aega tagasi, et palkasid makstakse Lätis Vene mentaliteediga ettevõttes välja siis, kui klient raha maksab. Ükskord ütles lätlane huvitavalt: „Teil on nii hea: meistrid ei loobi töötajaid kiivritega,““ kirjeldas Sirg naaberriikide tööandjate käitumise erinevusi. „Peaksime olema tänulikud soomlastele, kes õpetasid, kuidas peaksime asju ajama, kui meie ei teadnud äritegemisest midagi.“

Hansavest Rentali partner on Lätis tööjõuvahendaja EKK-HR, mille juht Elina Korsuna rääkis, et Eesti eri linnade ettevõtetes teenivad lätlased kõrgemat palka kui koduriigis. Lätlasi sunnib Eestis töötama kindlasti veel tööpuudus, mis on valusaim mure Põhja-Lätis ja piirkondades Vene piiri lähedal. Viimasel ajal on töötus kasvanud Liepajas, kus suured tehased tootmisele punkti panid. „Tundub, et Läti valitsus mõtleb, kuidas ettevõtjat karistada, mitte aga seda, kuidas meelitada investeeringuid või toetada ettevõtjaid,“ lausus Korsuna.

Töötajaid pole, areng peatub

„Eestlasi lihtsalt ei jagu. Pole tööle võtta,“ sõnas Valga transpordifirma A-Karuse juht Allain Karuse, kelle jaoks on viimastel aastatel probleem järjest teravnenud. „Firma ei saagi areneda, kui tööjõudu ei ole.“

Enamik eestlastest veokijuhte on tööle läinud välismaale, eriti Soome, kuhu tõmbab neid suurem palk. „Mina ei suuda neile nii palju palka maksta kui soomlane, kes maksab kindlasti kaks korda rohkem,“ ütles Karuse, kes ongi nüüd pilgu Läti suunas pööranud, otsides lätlastest juhte ajalehekuulutuste kaudu. Karuse on palganud neli-viis lätlasest veokijuhti Valmierast ja naaberlinnast Valkast.

Hiljuti tahtsid Eesti firmasse tööle tulla praegu Lätis töötavad ukrainlased, aga kuna seaduse järgi peaks neile märksa kõrgemat palka maksma, ei ole Karuse neid palganud.

Olle Horm

Suured tegijad

Lätlased on tööl ka suurkontsernides. „Eestis on palgatase tiba kõrgem,“ selgitas Atria juhatuse esimees Olle Horm, miks lätlased Eestis töötamist eelistavad.

Atria Valga tehases töötab 10–15 lätlast. Enamik lätlasi tuleb iga päev tehasesse paar kilomeetrit eemal asuvast Valkast, spetsiifilisemat tööd tegevad lihalõikajad käivad tööl 50 kilomeetri kauguselt Valmierast.

Soomlastele kuuluvas ja Valgas tegutsevas õmblusfirmas M.A.S.I Company on aastaid töötanud viis naaberlinna lätlast, kes kodulinnas tööd ei leia. Samas ei ole ka Eesti firmal viimasel ajal kerge olnud, ütles tootmisjuht Maarika Närep. Eelmisel aastal koondasid nad müüginumbrite kukkumise tõttu 20 inimest. Sel aastal on juurde palgatud kaks töötajat, sest emafirma tõi teksatootmise Soomest Eestisse.

Suur osa tööandjaid ütleb, et piirialadel valitseb töökäte nappus. „Eesti poolel on tööjõuga keeruline. Räägitakse, et Valgas on suur tööpuudus, aga tööle ei ole kedagi võtta,“ nentis Tõnis Balodis, kes juhib konteinereid ja kaminatarbeid valmistavat Otoluxi, kus 40 töötajast kümme on Läti kodanikud. Smiltenest ja Valkast pärit lätlased on tööl keevitajate ja lukkseppadena.

Balodis kirjeldas, kuidas tema üritus töötukassast töötajaid leida vastu taevast lendas: arvel oli 21 keevitajat, kuid vaid 11 oli nõus Balodisega laua taga kohtuma. „Kuhu need ülejäänud siis jäid? Ka proovipäevadel langes mitu ära: küll nad ei saanud tulla ja mis kõik takistused olid. Tööle jõudis lõpuks üks ja temagi pidas ainult kuu aega vastu,“ rääkis Balodis.

Tööl üle Eesti

Lätlased ei käi tööl ainult Valgas, vaid ka kaugemal: Elvas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tallinnas Ericssoni tehases on lätlased töötanud aastaid, niisamuti on lätlasi tihti värvanud Pärnu elektroonikafirma Scanfil.

Lätlased teenivad raha isegi Tallinnas. Praegu on Maardu metallifirma Finmeci palgal neli-viis lätlast, lisaks ukrainlased, kelle on firma leidnud tööjõuvahendusfirma kaudu.

Finmeci juht Rainer Jakobson rääkis, et kuna ettevõtte töökeskkond on 90% ulatuses venekeelne, siis ei teki lätlastel ja ukrainlastel keelebarjääri. „Eelistan renditööjõudu, nad on paindlikumad. On nõus tegema ületunde, pikki tööpäevi, olema tööl nädalavahetusel ja kui vaja, siis ka kodus olema,“ ütles Jakobson veel.

Veel üks näide, kuidas vahemaa lätlasi tööotsingutel ei heiduta, on võtta Tartu lähedalt. Igal hommikul võtavad elektroonikatööstuse Enics bussid Valgast peale töötajaid, kes viiakse Elva tehasesse. Paarkümmend neist tuleb Lätist. Enics on lätlasi palganud, sest lähiümbrusest ei ole tööjõudu lihtne leida.

„Eks sõna levib ja nii on lätlased meile tööle tulnud,“ ütles Enicsi personalijuht Eveli Punnison, kelle sõnul räägivad lätlased, et nad teenivad Enicsis kõrgemat palka, kui saaksid sama töö eest Lätis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2016, 06:57
Otsi:

Ava täpsem otsing