Tippjuhid jagavad õppetunde

Pikaaegsed ettevõtjad Taal, Meerits ja Hanschmidt leidsid Pärnu juhtimiskonverentsi „Juht kui õpetaja“ vestlusringis, et mingil eluetapil on õpetajatel olnud nende suunamisel oluline roll, kuid kõige olulisemat õpetajat ei toonud nad välja ühe isiku näol. Hanschmidt, kes valis enda teeks majanduse aastal 1979, on oma pika karjääri jooksul õppinud kõige enam hoopis majanduskriisidest. „Sealt ma õppisin kõige rohkem seda, et äritegemine ei sõltu üksnes sinust endast, sõltub ka sellest, kes on sinu partnerid. Kui sul on nõrgad partnerid, siis nad kisuvad sind äris ka põhja,“ ütles ta. Nii teadis ta 1990ndatel kogetud kriiside põhjal viimase majanduskriisi ajaks nõrku partnereid vältida ning kriisist suhteliselt valutult väljuda.

Kõik olid ühel nõul, et õppida tuleb vigadest ja nii enda kui ka teiste omadest. Teiste vigadest on aga tihtipeale keerulisem õppust võtta. „Enda vigadest ja enda kogemustest on ju tegelikult kõige rohkem võimalik õppida. Sa üritad küll teiste vigadest õppida, aga see millegipärast ei taha kohale jõuda,“ ütles Meerits. Hanschmidt tuli seepeale tagasi majanduskriiside juurde, öeldes, et nende tekkides on ikka ühed ja samad inimesed probleemide ees. „Nad ei taha isegi oma vigadest õppida. Kriiside vahe on nii pikk, et sa pead meelde tuletama, mis ma eelmine kord valesti tegin, et ma seda teist korda valesti ei teeks.“

Hanschmidti viimased õpetlikud kogemused pärinevad Eesti Gaasi aktsiate ja Silja Line´i ostmisest. „Niinimetatud konsultante või investeerimispankasid ei tohi lõpuni usaldada või lõpuni nende soovitusi kuulda võtta. Juhul kui ma oleks teinud täpselt oma nõustajate järgi, siis neid tehinguid ei oleks tulnud,“ ütles ta. Infortari juhtiva Hanschmidti sõnul kestsid läbirääkimised nii pikalt, et nad lõpuks vihastasid ja ütlesid, et on nõus rääkima otsustajatega, aga ilma nõustajateta. „Ja siis tehingud juhtusid,“ võttis ta oma õppetunni kokku ja rõhutas, et juht peab siiski usaldama iseenda sisetunnet ja kogemusi.

Hanschmidt tõi näiteks, et omal ajal Itaalia ärimehe Ernesto Preatoniga koos töötades küsis Preatoni, mille järgi ta lõpuks otsuseid vastu võtab. „Ma ütlesin kõhutunde järgi ja tema ütles, et tema võtab nina järgi. Intuitsioon, mis lõpuks ütleb, mis tuleb kogemuste ja teadmiste baasil, seda peate rohkem usaldama.“

Sellega nõustusid ka Taal ja Meerits. Taali arvates ei saa see nõu liiga hea olla, sest kui oma teenust pakkuvad nõuandjad oskaksid väga head nõu anda, teeniksid nad ise seda raha. Meerits lisas, et neist võib abi olla, kuid kogu lootust ei saa palgasõdurite peale panna.

Igasuguste koolituste ja käsiraamatute suhtes jäid kõik kolm ettevõtjat skeptiliseks. Taal tõi välja, et koolitus on ju siiski äri ja selle teel tahetakse rohkem raha teenida, samuti on juhtimisõpikutes kirjutatu nende ilmumise hetkeks juba ajalugu. „Nad on kirjutatud jälle rahateenimise eesmärgil ja paljudel juhtudel see juhtimisõpiku kirjutaja ei ole suutnud midagi muud juhtida peale auto,“ sõnas ta kriitiliselt.

Taal leidis, et kõige olulisem on ikkagi õppida iseenda vigadest ja sellele lisaks ka kolleegide vigadest, sest kolleegide vead on ka juhi vead. „Ja vigu tuleb teha, aga need peavad originaalsed olema. Kui sa ühte ja sama viga kordama hakkad, siis juhtub, nagu Ain ütles, et iga kriisiga ühed ja samad mehed,“ lisas ta.

Meeritsale meenus siiski üks oluline nõuanne Hoiupanga ajast, kui keegi konsultantidest rääkis tagasiside olulisusest. Meerits tunnistas, et tollal tundus see talle absurdselt lihtne ja iseenesest mõistetav, kuid nüüd ta mõistab selle olulisust ja seda, et tegude analüüsimine ei tule alati nii lihtsalt. „Kui asjad lähevad viltu, siis selgub, et halb ilma oli süüdi ja keegi oli pahatahtlik ja nii edasi. Seda mõtet välditakse, et ma ise võiksin ka midagi valesti teha.“

Noorte juhtide kohta teatas Taal, et ei saa soovitada noortele ei koole ega kursusi, sest juhiks ei ole võimalik õppida. Selleks peab tema sõnul olema teatav geenikombinatsioon. „Ma arvan, et see on kuskil 3–5%-l inimestel olemas, mis süstib sulle paraja annuse vahedat talupojamõistust, ambitsioonikust, edevust natuke, ja edasi on treening,“ teatas ta ja lisas, et tegelikult ei soovitagi ta kellelgi juhiks hakata. „Tippjuht tähendab ju kindlasti kümme aastat vähem elatud elu ja igasugused mured ja karmavõlg.“

Hanschmidti sõnul on raske kedagi õpetada ja seetõttu on tal printsiip, et meeskonda palkab ta juurde alati inimesi, kes on targemad kui ta ise.