Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üüriturg peegeldab meie paranevat maksukultuuri

Pindi kinnisvarabüroo partner Peep Sooman.Foto: Raul Mee

Möödunud aastal deklareeritud üüritulu 25protsendine kasv näitab ennekõike maksukultuuri paranemist, mitte seda, et üüriturg oleks plahvatuslikult kasvanud, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Maksuameti tuludeklaratsioonide põhjal tehtud kokkuvõttest selgub, et üüritulu summa kasvas mullu varasemaga võrreldes 25 protsenti ja selle saamist märkis 10 protsenti rohkem inimesi. Võrreldes 2013. aastaga on üüritulu kasvanud lausa 69 protsenti ja deklareerijate arv 42 protsenti.

"On väga tervitatav, et maksulaekumine on paranenud. See on selge märk, et üha rohkem inimesi teadvustab endale, et tulu pealt tuleb ka maksu maksta," kommenteeris Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman.

Soomani sõnul ei ole üüriturg plahvatuslikult kasvanud ega kahanenud, pigem on kasv tulnud olemasolevate üürnike baasilt. "Tõesti, Tallinna elanike arv kasvab ja selle võrra kasvab ka üürnike ja üürileandjate arv. Usutavasti 25protsendine tõus ei saa küll olla demograafiline. See on ikka puhas maksekultuuri paranemine," lisas ta.

Üüritulu eest järgmine elamispindKinnisvarainvestor Katrin Vilimaa, üürib ettevõtte kaudu Kristiines asuvat korterit
Ostsin selle korteri algul eluasemelaenuga, aga siis kolisin suuremasse. Ja leidsin, et on mõttekas see välja üürida, mitte maha müüa. Olen teinud seda umbes aasta. Kuna maja on kole ja on piirkonnas, kus nad lõpuks ikka korda tehakse, ootan selle aja ära. Siis võtaksin müügi ette, enne pole mõtet. Kasutan üüritulu edasi investeerimiseks - üks eesmärk on soetada selle raha eest järgmine elamispind, kui peaks tulema soodne moment.

Ka Kinnisvarakooli omanikule ja lektorile Tõnu Toomparkile räägivad need numbrid eelkõige sellest, et inimesed on maksukuulekamad. Ta tõi esile ka maksuameti töö, kes on püüdnud aktsioonidega üürileandjateni jõuda.

Toomparki sõnul võib öelda liialduseta, et iga päev ostetakse vähemalt üks korter väljaüürimiseks. Ja valdavalt tehakse seda ettevõtte nimel. Kui üüripakkumisi just professionaalsete või poolprofessionaalsete üürileandjate kaudu peale tuleb, siis loogilise ahelana konkurents tiheneb. See tähendab tema sõnul seda, et teenuse kvaliteet peab paranema. Kvaliteetse teenuse juurde käib kirjalik üürileping ja arveldamine pangakonto kaudu, mitte hämaras kangialuses sularahaümbrikuga.

"Nii et need, kes pole maksu maksnud, on hakanud seda maksma. Muidu ei pea konkurentsis vastu," uskus Toompark. Üürituru laienemine käib tema hinnangul enamasti ettevõtete arvelt - firmad ostavad rohkem kortereid, mitte eraisikud, ja efektiivsem läbi ettevõtte äri ajada. "Üüriturg laieneb samm-sammult positiivses suunas. Elamispindade kättesaadavus järjest paraneb," lausus ta.

Mida ütleb seadus?

Alates selle aasta jaanuarist jõustus tulumaksuseaduse muudatus, mille tulemusena saab üüritulult maha arvata üürimisega seotud kulud.

Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist saab arvatata tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%.

Mahaarvamist ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuna nende puhul maksustatakse ettevõtlustulu kogumina, mitte üksikuid tululiike.

Mahaarvamine kohaldub kõikidele maksumaksjatele, sõltumata kulutuste suurusest ning dokumentaalsete tõendite olemasolust. Mahaarvamisel puudub summaline ülempiir.

Renditulu korral peetakse tulumaks endiselt kinni väljamakselt, mis tähendab, et eelnevalt kirjeldatud mahaarvamist ei võeta arvesse kinnipidamise etapil, vaid ainult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.

Meetme oodatav mõju füüsilise isiku tulumaksu laekumisele:2017. a. 6,9 miljonit,2018. a. 7,3 miljonit,2019. a. 7,8 miljonit eurot.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.