Eesti kuulsaima küberkelmi isa üritas riiki röövida

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 24. mai 2016 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kuulsaima küberkelmi isa üritas riiki röövida
Korterelamus Pirita tee 26F asub Vladimir Tšaštšinilt konfiskeeritud korter, mida tema isa ebaseaduslikult välja üüris.Foto: Andras Kralla
Küberpettusega 22 miljonit dollarit teeninud ja USAs karistust kandva Vladimir Tšaštšini isa Viktor üüris riigile kuuluva kinnisvara välja ja teenis sellega ebaseaduslikku tulu.
Eelmise aasta juunis jõustus ringkonnakohtu otsus, millega küberkelm Vladimir Tšaštšinile mõisteti kuus aastat vanglakaristust kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja rahapesu eest. Vladimir Tšaštšin mõisteti kuueks aastaks vangi. Kohus otsustas muu hulgas maailmakuulsa Eesti päritolu küberkelmi 149 kinnisasja edasise saatuse. Osa kinnisasju arestiti ning 21 konfiskeeriti, millest 17 asus Tartus ja neli Tallinnas.
Ühe Tallinnas Vladimir Tšaštšinile ja tema abikaasale Evgenia Chashchinale kuulunud korteri, mille omanikuks sai riik, üüris Vladimiri isa Viktor Tšaštšin aga sularaha eest välja ja sai alusetut tulu. Olgu mainitud, et kui kohtuotsus konfiskeerib midagi riigi kasuks, saab see riigi omaks ning võõrast vara välja üürida pole seadusega lubatud, seega sooritas küberkelmi isa kuriteo.
Vladimir Tšaštšinile ja tema abikaasale Evgenia Chashchinale kuulunud korteri määras ringkonna kohus riigi vara hulka 2015 aasta juunis, juulis üüris aga Vladimiri isa Viktor riigi korteri sularaha eest välja. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees, Scanpix
Tegu oli viietoalise, üle 200 ruutmeetri suuruse korteriga. Korterile lisandus eraldi kinnisasjana parkimiskoht, peegelseinaga aeroobikasaal ja jõumasinaid täis jõusaal, saun ja bassein. Heledates toonides köögist avanes vaade Pirita lahele ning Tallinki ja Viking Line'i laevade sõiduteele. Korteri kahte korrust ühendab pruunides toonides marmortrepp. Lisaks nooblile lahendusele on ka piirkond noobel, maja asub lauluväljaku vahetus läheduses.
Kõnealusele korterile leidis Vladimiri isa Viktor üürniku vaid nädal pärast kohtuotsuse jõustumist eelmise aasta juunis, ta üüris selle 2017. aasta alguseni välja ning võttis selle eest kahes osas tasu, 27 000 eurot sularahas.
Kummitusklikk kümnekordistas kasumi
Vladimir Tšaštšin suutis küberpettused edukalt rahaks pöörata. Koos kaaslastega nakatas Tšaštšin ligi 4 miljonit arvutit pahavaraga DNS, mis sokutas reklaambännereid kodulehele nii, et reklaami eest ei makstud raha mitte kodulehe omanikule, vaid küberpetturitele.
2010. aastal algatas FBI „Pealtnägija“ andmeil kriminaalasja, kui väidetavalt avastati Rove Digital pahavara kosmoseagentuuri NASA töötajate arvutites. Küberkelmi tabamiseks korraldas FBI operatsiooni Ghost Click, millega olid seotud 70 Eesti politseinikku ja 20 USA politseinikku.
2007. aastal kuulutas Äripäev Rove Digitali Eesti edukaimaks IT-firmaks. Nimelt jõudis firma kolme aastaga 6,6 miljoni krooniselt kasumilt 65 miljoni kroonise kasumini. Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul tehti kahtlustuse kohaselt pangakontodele laekunud raha ebaseadusliku päritolu varjamiseks toiminguid ligikaudu 21,5 miljoni USA dollari ning üle 560 000 euro väärtuses.
Vladimir Tšaštšin mõisteti 2014. aastal Tallinna ringkonnakohtus süüdi ja talle määrati kuus aastat vangistust. Tänavu aprillis mõistis USA New Yorgi kohus Tšaštšini seitsmeks aastaks vangi. Tšaštšin on praeguseks karistusmäärast ära kandnud viis aastat.
Üürilepingu sõlmis Viktor Ljuda Kuznetsovaga (nimi muudetud, toimetusele teada), kelle telefonil vastas abikaasa. Ta keeldus kommentaarist ning märkis, et perekond ei soovi avalikku tähelepanu.
Riik valis odavama tee
Harju maavalitsuse avalike suhete nõunik Heikko Kukk meenutas, et kui kinnisasi läks Eesti Vabariigile üle konfiskeerimisotsuse jõustumisel mullu juunis, siis Harju maavalitsus sai kinnisasja kätte 6. juulil.
Selleks ajaks oli Viktor üürilepingu juba 1. juulil sõlminud. Kui riik soovis konfiskeeritud vara juulis hinnata, selgus tõsisasi, et korter on välja üüritud. Prisma Kinnisvara OÜ hindaja korterisse ei pääsenud ja teavitas maavalitsust asjade käigust.
Üürnik Kuznetsova esindaja advokaat Kuldar Kirt saatis 30. juulil Harju maavalitsusele kirja, milles märkis, et ei nõustu väitega, et üürileping on kehtetu, kuid osapooled leidsid kompromissi. Kuznetsova nõustus kinnisvaramaaklerid tuppa laskma ja vabastama korteri pärast müümist kahe nädalal jooksul. Kuznetsovale jäi ka kohustus maksta korteriga kaasnevad kommunaalkulud.
Kukk selgitas, et kuigi sõlmitud üürileping oleks andnud aluse pöörduda üürniku vastu nõudega kohtusse, maavalitsus seda ei teinud. Põhjuseks, et kohtumenetlus oleks võinud takistada korteri müümist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seetõttu pidas Harju maavalitsus otstarbekaks leppida korterit kasutava isikuga korteri vabastamine kokku kohtuväliselt tingimusel, et ta tasub kommunaalkulud ja tarbitud elektri eest. Selle kohta, kas maavalitsus on esitanud kuriteoteate alusetult tulu saanud ja riigi vara üürinud Viktori vastu, maavalitsus kommentaari ei andnud.
Pahavara DNS asendas veebilehtede sisu ja kontrollis nakatunud arvutite internetiliiklust. Nii suunati nakatunud arvutite kasutajaid klikkima reklaamidel, mille eest said Vladimir Tšaštšin ja tema koostööpartnerid Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Anton Ivanov, Konstantin Poltev ja Andrei Aleksejev tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt. Prokuröride sõnul asus USAs üle 500 000 nakatunud arvuti.
Korteri müüs riik 2016. aasta märtsis uuele omanikule.
Kuigi Kuznetsoval oli Viktor Tšaštšiniga leping 2017. aastani, ei ole teada, kas sularahas tasutud üür on Kuznetsovale tagastatud. Viktor Tšaštsin vastas Äripäevale telefonitsi, et ta viibib Venemaal ning tal puudub meilide lugemise võimalus. Saadetud küsimused puudutasid ebaseaduslikku üürilepingut ning ka seda, kas riigile on sularahas võetud tulu pealt maksud tasutud. Kuigi Viktor märkis, et võib lasta kellelgi küsimused üle vaadata ja vastata, vastust ei tulnud. Päev pärast telefonivestlust Viktor enam telefonile ei vastanud. Samuti ei vastanud ta sõnumile, milles Äripäev teavitas teda artikli avaldamisest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum