Röövellike viivisetasudega on Eestis lõpp

Riigikohus tegi mai alguses otsuse, mille järgi seatakse edaspidi viiviste piirimääraks 24%. See on vähemalt kaks korda madalam, kui oli senini tüüpiline viivitusintress.

Advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Arsi Paveltsi sõnul tegi riigikohus märgilise tähendusega otsuse, sest tõmbas röövellikele viivitusintressidele käsipidurit. Tema sõnul puudutab otsus kümneid tuhandeid tarbijaid ja teenusepakkujaid ning sadu tuhandeid lepinguid.

Pavelts selgitas, et viivitusintresside nõue kummitab igaüht, kel on mingi arve maksmise kohustus ja kel jääb arve mingil põhjusel tähtaegselt tasumata. Tüüpiline näide on tema sõnul elektri- või mobiilteenuse arve või ka laenu- või järelmakse tähtaja ületamine. Näiteks arvestavad Eesti Energia ja Telia üldjuhul viivist 0,15% päevas ehk 55% aastas. Credit24 aastane viivise määr on 0,5% päevas ehk 182,5% aastas. Paveltsi sõnul on sellised viivitusintressimäärad halb ja hirmutav väljavaade.

Riigikohtu otsuse järgi ei või enam tüüptingimustel sõlmitud tarbijalepingutes viivisemäär ületada kolmekordset seadusejärgset viivisemäära, mis on 8,05% aastas. Ehk teisisõnu – kõrgem kui 24,15% viivisemäär on seadusevastane.

Pavelts märkis, et pilguheit teenuspakkujate lepingutingimustesse kinnitab, et enamik teenuseosutajaid nõuab lubamatult kõrget viivist, enamasti 32,5-182,5% aastas. „Ka Telia, Elisa ja Eesti Energia nõutud viivise määr 55% aastas ületab märgatavalt riigikohtu otsusega lubatut,“ ütles Pavelts.

Paveltsi hinnangul on riigikohtu otsusel äärmiselt laia ulatusega tähendus. See puudutab sisuliselt kõiki tarbijalepinguid, olgu tegemist elektri-, gaasi-, telekomi-, soojus-, prügiveo-, kindlustus-, õppeteenuse või muu tüüptingimustel sõlmitud tarbijalepinguga. „Sisuliselt puudutab see rohkem või vähem meist igaüht, kuna oleme kõik tarbijad,“ ütles ta.

Samuti tähendab see Paveltsi sõnul, et kui keegi on tasunud lubamatus määras viiviseid, võib ta nõuda nende tagastamist. Sellisel juhul tuleb aga arvesse võtta, et seadusega kooskõlas viivistele (8,05%) on teenusepakkujal endiselt õigus.

„Riigikohus on igati õigustatult näidanud röövellikele viivitusintressidele punast kaarti,“ ütles Pavelts. Tema sõnul ei tohi viiviste arvestamisest kujuneda rikastumise ja kasumi teenimise allikas. Ta lisas, et kuigi kohtuotsus puudutab praegu üksnes tarbijalepinguid, võib see kohtupraktikas saada oluliselt laiema tähenduse ning mõjutada edaspidi ka ettevõtjatevahelisi tehinguid. „Igal juhul on nii ettevõtjal kui ka tarbijal õigus keelduda ebamõistlike viiviste tasumisest ja nõuda nende vähendamist,“ ütles ta.

Tema sõnul võiks Eesti Energia kui riigiettevõte aga lubamatult sisse nõutud viivised tarbijatele omaalgatuslikult tagastada. „See oleks riigi poolt ütlemata kena žest,“ märkis Pavelts.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on riigikohtu otsusel positiivne mõju kõikidele tarbijatele, kel on mingil põhjusel tekkinud võlgnevus. Eriti hea uudis on see aga neile, kellel on raskusi tarbijakrediidilepingute täitmisega.

„Võlausaldajal ei ole võimalik viivisenõudega kasvatada tarbija võlanõuet kordades suuremaks, mis välistab olukorra, kus nii-öelda võlgnevus tekitab uut võlga,“ ütles Turetski. Tema sõnul on piirang vajalik, sest võlgades tarbija võib sattuda niigi halvas olukorras veel halvemasse seisu, näiteks võtta lisaks uue laenu, et likvideerida vanu võlgnevusi.

Turetski lisas, et viivitusintressi mõte on igati arusaadav ja vajalik, sest kui isik on oma kohustusi rikkunud, peab ta võlausaldajale tekitatud kahju hüvitama. Paraku ei tohiks tema sõnul vastav hüvitamise nõue olla ebamõistlik ja tarbijat kahjustav.

Kuna kohtumäärus on alles värske, ei soovinud Eesti Energia ega Telia lähemalt selle mõju kommenteerida. Eesti Energia teatas, et on kohtuotsusest teadlik ja alles analüüsib selle võimalikku mõju.

Telia vastas, et teema on veel liiga uus ja enne kommentaaride andmist soovib ettevõte end sellega põhjalikumalt kurssi viia.