Virtsus viliseb vaid tuul

Virtsu alevik on Hanila vallas rahvaaru poolest suurim asula. Järgnevad Vatla küla ja vallakeskus Kõmsi küla. Aasta alguse seisuga elab Virtsu alevikus 538 inimest. Tavapärast teed pidi Tallinnast Saaremaa praami peale sõites viib maanteetee otse Virtsu sadamasse. Kiiresti praamile ja oledki Muhumaal.

Kuid paljudele jääb märkamata, et enne praami, natuke peale tuulikuid jäävad paremat kätt räämas lagunevad tootmishooned. Pealiskaudselt vaadates võib tunduda, et see ongi kogu Virtsu - räämas ja lagunevad hooned tee ääres. Kuid autoga vasakule mööda väikest teed sisse keerates hakkavad paistma eramajad ja väikesed korterelamud. Isegi koolimaja. Vana mõisakompleks. Hoopis see on Virtsu.

Virtsus lahvatas suur tüli – vald soovib rajada ettevõtluskeskust majade naabrusesse, kuid majaomanikud, mõnede sõnul suvitajad, ei taha sellest midagi kuulda. Nii ongi, et osad protesteerijad on Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu vaidlustanud, mis valla juhtide sõnul tekitab palju peavalu tervele vallale.

Kohtume Virtsus koolimaja juures kokkulepitud ajal õpetaja, arenguseltsi juhi ja ettevõtluskeskuse idee algataja Jüri Mõnistega. Koolimaja juures on vaikne, seest kostavad laste lauluhääled. Äkki kostab selja tagant hääl „Tervist!“ ja käe sirutab välja Jüri Mõniste ise.

Mõniste teeb ettepaneku minna esmalt vaatama kohta, kuhu Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneering kinnitatud on. Kuna kinnistu asub kooli lähedal, otsustame sinna jalutada. Mõniste süütab sigarillo ja naeratab vabandavalt: “Kooliõpetaja ei saa ju kooli juures nii teha.“ Mõniste annab koolis tööõpetust. Tema sõnul on koolis lapsi aastatega vähemaks jäänud.

Kurikuulsa krundini jõudes viipab Mõniste käega: „Siit läheb Tervo Pruuli kinnistu.“ Pruuli oli üks protesteerijatest. Detailplaneeringu kinnistu kõrval asub tema maalapp. Ta ise seal praegu ei ela.

Detailplaneeringuks kinnitatud põllulapp on umbe kasvanud tühermaa, mis keskpäeval laulab suviselt. Maa vajaks Mõniste sõnul hooldust. Torkavad silma majad põllu teises servas. Kõige lähem neist kuulub Mõniste sõnul Aare Salistele, kes on ka suurim protsessija. Kui teised vaidlejad on Virtsu põliselanikud, siis Saliste käib oma majas Mõniste sõnul peamiselt suvitamas.

Kui oleme krundi läbi uurinud, liigume tagasi kooli juurde. Mõniste lubab meil koolimajja sisse piiluda. Vastu kõnnib suure maja perenaine Malle Kiisk, käes valged kummikindad. Nähes meid ja kaamerat ta ehmub ja peidab käed selja taha. Kuid märgib siis, et pooldab igati keskuse ehitust. „Meil on vaja siia mingit muutust! Varem oli hoov vahetundide ajal lapsi täis – nüüd läheb esimesse klassi vaid üks laps,“ on Kiisk kurb. Ta tunneb puudust laste kilgetest koolimaja juures ja kardab, et kui Virtsu inimesi juurde ei tule, sureb alevik välja. Nagu paljud Eesti väikekohad.

Piilume ukselt ka kooli kööki, kus kokatädi Tiiu Märk meile naeratab ja sisse kutsub. „Mina pooldan väga seda ettevõtluskeskuse loomist. Inimestel oleks töökohti juurde vaja, piirkond peaks arenema. Võib-olla koliks siia inimesi juurde ja tuleks kooli ka lapsi. Meil kõigil on tööd vaja,“ räägib Märk. Tema selja taga on potid, pannid ning ninna imbub tuttav kooli pudru lõhn.

Ka õpetaja Tiina Markus lausub koridoris õpilastega õue tormates, et pooldab keskuse rajamist igati. Koha osas ta nii kindel pole, sest äkki oleks saanud ka "lihtsama" koha valida. Kuid kindel on ta selles, et keskust on Virtsul väga vaja. Selleks, et elu areneks, lapsi tuleks juurde ja kõigil oleksid ka tulevikus töökohad olemas.

Koolist liigume edasi kohaliku kaupluse "Kajakas" suunas. Teele ei jää ühtegi inimest. Pood asub otse planeeritava keskuse kõrval. Ka kaupluse esisel põllul ja Virtsu väikestel tänavatel ulub vaid tuul. Kus on inimesed?

Kaupluse ees seisab justkui kartes klienti maha magada poe juhataja Sirje Tamme. „Ega meid siin Virtsus väga palju ju polegi,“ vastab ta naerdes küsimusele, kus kõik inimesed on. Ta lisab, et ootab uue keskuse rajamist väga. Sest see tooks alevikku inimesi juurde. Ilmselt ka kliente tema poodi. Sest hetkel haigutab "Kajaka" poe ees ja sees vaikus. Vaid rohulibled liigutavad end kevadises päikeses tuimalt.