Draghi laseb stiimulil mõjuda

Euroala baasintressimäärad jäid kõik samaks ning uut stiimulit keskpank ei lisanud.  

Keskpanga juhi Mario Draghi sõnul ei ole kõik stiimulid, mis otsustati ära läinud aasta lõpus ja selle aasta märtsis, veel mõjuda jõudnud. Seda enam, et osa neist jõustub alles sel kuul. Tuleval nädalal hakkab Euroopa Keskpank lisaks riigivõlakirjadele ostma ka euroala ettevõtete võlakirju ning 22. juunil avaneb euroala kommertspankadele võimalus neljaks aastaks negatiivse intressimääraga laenu võtta. Seda neil pankadel, kes erasektorile laenu annavad ja kel on sobivad tagatised.

Euro reageeris keskpanga otsustele tugevnemisega, kaubeldes tasemel 1,1177 dollarit euro eest.

Samal ajal ei jõudnud samuti Viinis nõu pidanud naftakartell OPEC omavahel kokkuleppele naftatootmise ohjamises, mis oleks toestanud nafta hinda.

Läinud nädalal 50 dollari piirist läbi kerkinud Brenti toornafta hind läks uudise peale uuesti langusesse. Enne OPECi kohtumist oli Saudi Araabia uue naftaministri väljaütlemisi tõlgendatud kui märki, et riik võib olla valmis muutma oma strateegiat, mis laskis nafta hinna väga madalale kukkuda, et suurema omahinnaga tootjad välja tõrjuda. Pärastlõunal kauples Brenti nafta Londoni börsil 49,45 dollari tasemel barreli eest.

Euroopa Keskpank avaldas ka uue majandusprognoosi, mis tugevast uuest stiimulist hoolimata tõotab ikka euroala majanduses vaid aeglast toibumist.

Ka inflatsioon ei võta vedu – mais alanesid hinnad Eurostati esialgsel hinnangul 0,1%. Draghi sõnul võivad hinnad lähikuudel veelgi langeda, kuid aasta teises pooles ootab keskpank inflatsiooni elavnemist. Tänavu oodatakse euroalal hinnatõusu 0,2%, mis tuleval aastal kiireneb 1,3%-le ja sealt edasi 1,6%-le. Ehk siis optimaalseks hinnatud 2% taset prognoosiperioodi vältel veel ei paista.

Keskpank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,6%-le – oli ju aasta esimene kvartal üle ootuste jõudsa kasvuga (kvartali baasil 0,5%). Paraku ei nähta sama dünaamika jätku ning tuleva ja ületuleva aasta SKP prognoos on peaaegu sama, mis keskpank märtsis prognoosis, ehk mõlemal aastal 1,7%.

Mario Draghi märkis, et kui keskpanga rahapoliitilist stiimulit toetaksid ka riikide struktuursed reformid, oleks rahapoliitika positiivne mõju ja majanduse toibumine kiirem. Reformid aga vinduvad.

Draghi kinnitas, et keskpanga võlakirjade tugiostuprogramm jätkub vähemalt tuleva aasta märtsini ja kauemgi, kui vaja. Oluline on, et inflatsioon toibuks ning et see n-ö teise ringi efektina palga- ja hinnakujunduse kaudu juuri alla ei ajaks.

Negatiivse riskina nimetas Draghi Suurbritannias 23. juunil toimuvat referendumit ELis jätkamise üle. Euroopa Keskpanga arvates peaks britid liitu jääma, kuid võimaliku šoki puhuks ollakse valmis, kui otsustatakse teisiti.

Kreeklased täna Euroopa Keskpangast leevendust veel ei saanud. Seda küll arutati, et Kreeka riigivõlakirjad võidakse samuti lülitada keskpanga tugiostuprogrammi, mis leevendaks Kreeka pankade finantseerimiskulusid. Ent enne tuleb Kreekal veel kodutööd teha ja kreeditoride seatud eeltingimused täita. Enne järgmist korralist intressinõupidamist Draghi sõnul uudiseid oodata ei ole.

Draghi kordas veendumust, et keskpanga rahapoliitika on olnud mõjus, ehkki selle kasutegur järjest kahaneb.

„Ma arvan, et need meetmed on olnud väga mõjusad,“ ütles Draghi. „Kui vaja, laseme käiku uued meetmed, mis meil mandaadi raames võimalikud on.“