SEB: ettevõtete tulemused paranevad

Eelmise aasta üks kõige murettekitavaim ilming Eesti majanduses oli ilma kahtluseta ettevõtete müügitulu kahanemine. Ettevõtlussektori käive vähenes aasta varasemaga võrreldes kõigil neljal kvartalil, mis aasta kokkuvõttes päädis 2,5% langusega. Et samal ajal kasvasid ettevõtete tööjõukulud ligi 7%, süvenes oht, et peagi on oodata nõrgemate ettevõtete pankrotistumist.

Sel nädalal avaldatud esmased andmed 2016. aasta esimese kvartali majandustulemuste kohta näitavad, et õnneks sai käibelangus lõpu. 2015. aasta sama ajaga võrreldes suurenes ettevõtete müügitulu 1,7% võrra. Peamiselt aitas tulud taas kasvule seada jae- ja hulgimüügi tegevusala, mille käive suurenes ligi 7%. Tähelepanuväärne on kasv hulgimüügi tegevusalal, mille käive oli varasemalt vähenenud juba 2014. aasta algusest saadik. Töötleva tööstuse müügikäive I kvartalis aasta varasemaga võrreldes langes, kuid vaid 0,5% võrra. Seejuures põhjustas languse peamiselt üks tegevusala – elektroonikatööstus – ilma milleta oleks tööstuse käive 2% võrra kasvanud.

Teistest olulistest sektoritest on langus jätkunud veonduse ja laonduse tegevusalal, mille käive esimeses kvartalis aasta varasemaga võrreldes 7,5% võrra kukkus. Põhiosas peegeldab see ligi 80 mln euro suurust käibelangust laondust ja veondust abistavatel tegevusaladel. Et selle nimetuse alla on kuhjatud tegevusalasid tasulistest autoparklatest kuni lennujaama pidamiseni, siis on probleemi juureni jõudmine raskendatud. Üheks tõenäoliseks põhjuseks võib pidada pikalt kestnud kaubavoogude aeglustumist sadamates ja raudteel, mistõttu kannavad kahju ekspedeerimise, kaupade lastimise ja ajutise hoiustamisega seotud ettevõtted.

Suurtest sektoritest kahanes I kvartalis 6% võrra ka ehitusettevõtete müügitulu. Samas suurenes samal perioodil 3% jagu ehituse mahuindeks, mis valminud ehitiste koguväärtust püsihindades mõõdab. Kui vahel peitub vastassuunalise liikumise põhjus varude muutuses – kinnisvara on juba arvele võetud, kuid müümata, siis sel korral oli põhjuseks vähenenud alltöövõtt, mida ehituse mahuindeks ei kajasta. Ehitussektoris püsib nõudlus endiselt kõrge just hoonete, peamiselt elamu- ja äripindade järele, mida ehitati 2016. aasta I kvartalis 12% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Erinevate rajatiste (sillad, teed jms) ehitamine vähenes 18%, mida põhjustab nende peamise tellija ehk riigi vähene nõudlus.

Äsja avaldatud andmetel sai aprillis lõpu peaaegu aasta kestnud tööstustoodangu langus. Viimane kuu, kui tootmismaht tööstuses veel suurenes, oligi just eelmise aasta aprill. Sellele järgnes pikk mõõn, mida põhjustas elektroonika, energia ja keemiatoodete tunduvalt kahanenud toodang. Käesoleva aasta aprillis jõudis tööstustoodang aga aasta varasemaga võrreldes taas 1% võrra plussi, põhjuseks 5% võrra suurem energiatootmine ja 1,5% kasv töötlevas tööstuses. Eelmise kuuga võrreldes suurenes sesoonselt kohandatud toodangumaht 6%.

Suurtest tööstussektoritest andis tugeva panuse kasvu puidutööstus, mille toodang oli aprillis 5% aastatagusest suurem. Küll marginaalse 0,6% võrra, kuid siiski, kasvas toodang ka elektroonikatööstuses. Kumbki tegevusaladest annab umbes 15% kogu tööstustoodangust ja varasematel kuudel ei ole puidutööstuse edu suutnud elektroonikatööstuse langust kompenseerida. Nüüdseks on eelmise aasta alguse kõrge võrdlusbaas aga elektroonikatööstuse tulemustest välja taandumas ja uute tellimuste najal toodang kasvamas. 2% võrra suurenes toodang ka metallitööstuses, kus esimeses kvartalis toodang väga nõrga jaanuari tõttu vähenes. Suurtest tööstusharudest oli toodang ainsana miinusmärgiga toiduainetööstuses (-0,3%). Peamiselt koduturule orienteeritud sektoril on siin uute kasvuvõimaluste leidmine keerukas, suurima potentsiaaliga eksportturg jääb Venemaa juhtkonna viimase otsuse põhjal suletuks aga vähemalt 2017. aasta lõpuni.

Keskmise suurusega tööstusharudest näitasid aprillis häid tulemusi elektriseadmete tootmine (+13%), mööblitööstus (+10%), ehitusmaterjalide tootmine (+13%) ja haagiste tootmine (+9%). Tugevalt miinuses oli jätkuvalt keemiatööstuse toodang (-22%). Hästi läks ka mitmel teisel tegevusalal. Võrreldes eelmise aasta aprilliga oli toodang varasemast suurem 14-l töötleva tööstuse tegevusalal 23st.

Tempokas palgakasv mõjub soodsalt jaekaubandusettevõtetele, kelle müügitulu suurenes aprillis eelmise aasta sama ajaga võrreldes püsivhindades 6%. Kasv kiirenes ka kuises võrdluses – märtsiga võrreldes kasvas sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel müük 2%. Kokku teenisid jaekaubandusettevõtted müügitulu 512,5 miljonit eurot. Seejuures kasvas müügitulu kõigil jaekaubanduse tegevusaladel. Palgatõusu mõju oli enim tunda rõiva- ja jalatsipoodides, kus müük kasvas eelmise aastaga võrreldes 17%. Oluliselt suurenes müügikäive ka apteekides ja kosmeetikakauplustes (+16%), samuti kasutatud asjade kauplustes (+12%) ning majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplustes (+11%).