Eesti disainer võib jääda USA tariifivalli taha

06. juuni 2016, 14:00
USA pealäbirääkija väikeettevõtete valdkonnas Christina Sevilla.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160606/NEWS/160609852/AR/0/Christina-Sevilla-TTIP.jpg

USA pealäbirääkijal Christina Sevillal on seljas Leedust ostetud linane jakk ja revääril Eesti disaineri kujundatud pross.

USA turul lisanduks mõlemale imporditariif, mis võib selle jätta mõne odavama – näiteks Bangladeshis valmistatud toote, varju. Paljud Euroopa väiketootjad ei hakka sel põhjusel USA turule minekut üritamagi. ELi ja USA vabakaubandusleping (TTIP), mis on otsustaval sirgel, võtaks selle takistuse maha.

Kõrged tariifid on ELi ja USA kaubavahetuses siiski vaid kitsastes tootegruppides, peamiselt puudutavad läbirääkimised mittetariifseid takistusi, mis on eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) keerulised läbi hammustada. Nii on neil lepingust rohkem võita kui suurtel, mis võivad eksporditurul tehase püsti panna või palgata inimesed, kes nad regulatsioonidest läbi lootsivad. Väikefirmadel sellist ressurssi pole.

USA presidendivalimistel on vabakaubandus peksupoiss, mida see TTIPile tähendab?

Räägin ma USAs või Eestis eksportivate ettevõtetega, on kõik elevil väljavaatest vähendada kulusid, riske ja bürokraatiat ning laiendada kliendi- ja varustajate baasi. Kas või 40 töötajaga Estonia klaverivabrik, mille käibest tuleb 80% USAst. Konteineriga saadetakse iga kuu 16 klaverit, millele lisandub tariif 4,9%. Firma võidaks, kui TTIP selle kulu kaotaks.

Eesti disaini majas kohtusin naisettevõtjatega, kellest mitu – nahakunstnikud ja disainerid, kes valmistavad kõrgema hinnaklassi moetooteid, oleksid huvitatud USA turust, kuid tariifid on talumatult kõrged. Tekstiilitoodetel 25–32% ja enamgi. Nende kaotamine, tolliprotseduuride lihtsustamine, paberimajanduse elektrooniliseks muutmine, tollis nõutud info ühtlustamine – kõik see teeks VKEdel kliendibaasi laiendamise USAs lihtsamaks. Nagu Click & Grow, mis teeb nutikaid lillepotte. Neil on Eestis 19 töötajat ja nad müüvad kuus USAsse 20 000 ühikut.

TTIPiga tahame saavutada, et 21. sajandi digitaalse majanduse reeglid kirjutavad EL ja USA. Et internet oleks avatud ja vaba ning et digitaalsetele toodetele ja tehingutele ei kehtestataks tariife, olgu need tarkvara rakendused, videomängud, muusika või filmid. Suur potentsiaal on VKEdele e-kaubanduses. Praegu müüvad USA VKEd, kui üldse, interneti vahendusel valdavalt ühte toodet ühele välisturule, peamiselt Kanadasse või Mehhikosse. TTIPigal tahame neid julgustada.

Greenpeace lekitas hiljuti läbirääkimiste paberid, ELi ja USA seisukohad on väga harali. Kuidas ruudust ring saab?

TTIP ei alanda standardeid. ELil ja USA-l on mõlemal kõrged standardid töötajatele, keskkonnale, tarbijakaitsele. Tagame need ja isegi tõstame standardeid ja jätame valitsustele õiguse reguleerida. Küll aga püüame ületada sellised erisused ja dubleerimised kahe hästi reguleeritud majanduse vahel, mis tarbijakaitsele midagi ei lisa. Ei pea mõlemal pool ookeani autot hunnikusse sõitma või kleiti põletama, et jõuda samade standarditeni. Miks me ei võiks austada teise poole inspektsioone.

Riigihangete kohta nurises Prantsusmaa minister, et TTIP ei ava USA turgu. Euroopa jaoks on see väga tähtis.

Juba praegu on võimalused sadades miljardites dollarites. Nagu näitab Dateli tütarfirma Ovela, on osariikide hanketurg nende pakutud e-valitsemise teenustele täiesti avatud. Nad läksid Marylandi ja Virginia osariiki ja viisid sinna Eesti tehnoloogia, kaardistasid reklaamitahvlid. Edasi said nad lepinguid teistes osariikides, kaardistasid välisveevõrgust veevõtukohad. Tean Saksa VKEd, mis sai New Yorgis ja New Jerseys lepingud jalgrattalaenutuse elektrooniliste lahenduste tegemiseks. Briti VKEd, mis arendab robot-pistrikke, mida müüakse USA mereväele. Soome hambaravi vahendite firmat Planmeca, mille suurim klient on USA sõjavägi.

See on ettekujutus, et võimalusi ei ole. TTIP loob neid juurde.

Kuidas?

Suurem läbipaistvus, parem teavitus hangetel osalemisest.

TTIPi kriitikud ELis muretsevad, et lepingust ei paista ELi nn ettevaatuspõhimõtte tagamist (võimaldab keelustada toote müüki ka teadusliku põhjenduseta – toim).

Meie eesmärk on, et standardeid ei alandata ning et valitsuste kehtestatud regulatsioonid oleksid teaduslikult põhjendatud. Kui USA toiduohutuse amet ütleb teaduslike faktide põhjal, et toode on ohutu, või ELi vastav amet seda kinnitab, peaksid valitsused reeglid koostama faktide põhjal ja andma valiku tarbijale.

Iva ongi teaduslikus põhjendatuses.

Erimeelsused ei ole tavaliselt USA ja ELi teadlaste vahel.

Kuidas globaliseerumisest tingitud muutusi paremini juhtida, et n-ö kaotajaid oleks vähem?

Fookus peab olema VKEde võimaluste avardamisel. Kes ekspordivad, kasvavad kiiremini, loovad töökohti, maksavad meie uuringute järgi kõrgemaid palku kui vaid koduturule tootjad. USAs on 300 000 eksportivat VKEd ja ELis 600 000. USAs annavad nad tööd 4 miljonile inimesele nii otsese kui ka kaudse ekspordi kaudu (kui tehakse komponente – toim). Näiteks filmi või telesaate valmimisel saavad tööd paljud VKEd puuseppadest 3D-animaatoriteni. Tahame, et selliseid VKEsid oleks rohkem – Eesti Pipedrive on loonud töökohti nii Tallinnas kui ka New Yorgis.

Mis saab USA riigihangete „osta Ameerika toode“ klauslist?

Seda otsustab Kongress, kuid nagu ütlesin – juba praegu on palju võimalusi hangetel osaleda.

Kas leping valmib veel Barack Obama ametiajal?

President Obama ütles Hannoveris, et aeg kõnelused lõpule viia on praegu ja USA on valmis.

Isegi USA moodustab vaid 5% maailma rahvastikust, mis tähendab, et 95% tarbijatest on väljaspool meie riigi piire. Eesti jaoks on veelgi ilmsem, et väliskaubandusega tuleb tegeleda.

Avalikkus ei näi nii arvavat, miks?

Keegi ei kirjuta sellest, et mingi firma lõi kolm töökohta, kuna sai kliendi Kansases või Hispaanias. Meid nõustab üks meditsiinitoodete valmistaja Massachusettsist, millel on 40 töötajat ja mis ekspordib 60 riiki. See pole kuiv statistika, vaid reaalsed inimesed, kelle töökohad ja elujärg sõltuvad sellest, et neil on rahvusvaheline kliendibaas.

Globaliseerumine ei kao kuhugi, kuid TTIP ja muud kaubanduslepped on selleks, et EL ja USA saaksid seda globaalset kaubandust kujundada. Olla standardite kehtestajad, mitte teiste reeglite järgijad. Kokku 800 miljoni inimesega on see võimalik. Meie väärtustes on väga palju ühist.

Paljude jaoks taandub TTIP kloorikanade teemale.

Üks Belgia diplomaat USAs ütles selle peale alati, et Belgias töödeldakse rohelist salatit samamoodi nagu USAs kanu. Et välistada salmonellad ja muud bakterid. Ta küsis alati vastu – aga kas te salatit sööte? Palju ringleb valeinfot.

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso.

Ratso: Juncker ei küsi uut mandaati

Euroopa Liidu juunikuu tippkohtumisel plaanib Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker valitsusjuhtidelt USA ja ELi vabakaubanduslepingu läbi rääkimiseks uut kinnitust küsida.

„Idee ei ole küsida uut mandaati,“ selgitas Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso. See on Euroopa Komisjonil olemas ja selle alusel on läbirääkimisi peetud juba 2013. aastast. „Mis on aga tinginud selle, et seda on Ülemkogule taas põhjust panna, on see, et paljude riikide poliitikud on avaldanud seisukohti, mis ei ole täielikus kooskõlas sellega, mida nad on väljendanud Euroopa Komisjoni üksmeelselt toetades.“

Prantsusmaa president Francois Hollande, kes ütles, et praegusel kujul ei ole vabakaubandusleping vastuvõetav, avaldas Ratso sõnul äsja G7 riikide kohtumisel ELi ja USA läbirääkimistele jätkuvalt toetust. „Peame tegema vahet sisepoliitikal ja välispoliitikal,“ viitas Ratso mitmes liikmesriigis lähenevatele valimistele. "Prantsusmaa on huvitatud tulemusest, kus nende huvid oleksid selgelt esindatud, sh mis puudutab riigihanked ja toodete geograafilisi tähiseid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. June 2016, 14:08
Otsi:

Ava täpsem otsing