Ettevõtete kasumid teel põhja

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 7. juuni 2016 kell 4:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete kasumid teel põhja
Ettevõtete kasumi kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtted.Foto: Raul Mee
Ettevõtete kasumid langesid esimeses kvartalis järsult viie aasta põhja. Peamine põhjus on tööjõukulude kiire kasv, mille osakaal käibes on seitsme aasta kõrgeimal tasemel, samas kui investeeringute osa käibes kukub juba 15 aastat järjest.
Statistikaameti andmetel vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes enamikul tegevusaladel ettevõtete kogukasum. Kasvu pidurdasid enim töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse ettevõtted.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul langesid ettevõtete kasumid viimase viie aasta madalaimale tasemele. Samuti alanes ettevõtete kasumi osatähtsus müügitulus. Kasum suurenes kõige enam info ja side tegevusalal, mille ettevõtted suutsid kasvatada käivet 12% ja hoidsid seejuures ka kulusid madalana. Samas nentis Mertsina, et kulude kasvu piirasid tugevasti vähenenud investeeringud.
Kasumid viis tugevasse langusesse tööjõukulude 6% kasv. Tööjõukulude kasv on ületanud käibe kasvu ligi kolm aastat, samuti on tööjõukulude osakaal käibes tõusnud viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele. „Kuna samal ajal ettevõtete tootlikkus langes, siis nõrgenes ka nende hinnapõhine konkurentsivõime välismaa suhtes,“ rääkis Mertsina.
Surve palkadele ja hindadele
Autotööstustooteid valmistava Norma AS tegevjuhi Peep Siimoni sõnul ei ole tunda, et tööstussektori ettevõtted kehvas seisus oleks. Norma kasum on püsinud mullusega samal tasemel. Kuigi Siimon eelmise aasta numbreid veel avaldada ei saanud, oli majandusaruannete järgi ettevõtte käive 2013. ja 2014. aastal üle 60 miljoni euro ja kasum üle 1,8 miljoni euro.
Ettevõtete käekäik I kvartalis
Enim panustasid ettevõtete kogukasumisse info ja side ettevõtted.Kasumi kasvu pidurdasid töötleva tööstuse, veonduse ja laonduse ettevõtted.Kaupu ja teenuseid müüdi 11,7 miljardi euro eest, mis oli 2% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%.Tööjõukulud suurenesid 6%.Tööga hõivatute isikute ja töötatud tundide arv suurenes 3%.Ettevõtted investeerisid 443 miljonit eurot, mis oli 5% vähem kui aasta varem.Peamiselt investeeriti ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse.Suurimad investeerijad olid töötleva tööstuse, kaubandus-, energeetika- ja transpordiettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest.
Allikas: Statistikaamet
„Loomulikult on autotööstuses tugev surve hinnalangusele,“ rääkis Siimon. Autode hinnad pole läinud kallimaks, kuid autode varustus on aina täiuslikumaks läinud, selgitas ta. „Peab võitlema, et sellest välja tulla, kuid mingit katastroofi küll käimas pole,“ lisas Siimon.
Siimon märkis, et palgasurve on küll kindlasti olemas, kuid see pole murekoht. „Investeeringutes sellepärast tagasilööki ei ole,“ ütles ta. Suurim probleem on hoopis tööjõu puudus. „Madal ots on alati madal olnud, kuid spetsialistide ja tippspetsialistide järgi on puudus suur. Seal pole palk küsimus,“ ütles ta.
Siimon lisas, et nende ettevõte teeb ka pidevalt investeeringuid. Näiteks osteti eelmisel aastal suur press ja uued koostamisliinid. Norma investeeringud on pika perspektiiviga, mistõttu nende tasuvus ei ole kohe pärast tegemist tunda.
Varimajandus kimbutab
Veonduses ja laonduses tegutseva Rain Transpordi omanik Toomas Raua sõnul on transpordis aasta algus rahulikum ja suvekuud intensiivsemad. Nemad veavad karastusjooke, mille müük lendab suvel üles. „Tõenäoliselt järgmises kvartalis me tõstame statistikat,“ ütles Raud.
Ettevõtluskeskkonda hindas Raud stabiilseks, kuid palgasurve annab tema sõnul tunda. Ka selleks suveks kinnitas ta hiljuti ka töötajate uue palgatõusu.
Suurim probleem, mis logistikat kimbutab, on Raua sõnul sektori lubamatult suur varimajanduse osakaal. Ta rääkis, et vaatab aeg-ajalt konkureerivate ettevõtete majandusaruandeid ja näeb, et paljude ettevõtete keskmine brutopalk on 650–700 eurot. „Tundes seda sektorit, tean, et see pole võimalik. Meie valdkonna varimajandus on nagu avalik saladus, mida kõik teavad, kuid keegi midagi ette ei võta,“ rääkis ta.
Investeeringuid ei tehta
Statistikaameti andmetel püsib ettevõtete investeerimisaktiivsus endiselt madalana. Kokku investeeriti 443 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on ettevõtete esimeses kvartalis tehtud investeeringute signaalid vastakad, sest erinevalt statistikaameti andmetele näitavad maksudeklaratsioonide andmed investeeringute kasvu. Samuti suurenes esimeses kvartalis jõudsalt kapitalikaupade import, mis osutab samuti investeeringute kasvule.
Palgakasv võib paha teha
Mihkel NestorSEB majandusanalüütik
Ettevõtete kasumite languse kaks peamist põhjust on ekspordi vähenemine ja kiire palgakasv. Samal ajal on töötuse määr püsinud pikalt madalal, mis annab töötajatele palgaläbirääkimistel väga tugeva positsiooni. Palga suurenemine on töötaja seisukohast võttes positiivne, kuid ilma piisava finantspuhvrita ei ole ettevõte võimeline enam majandusraskustele paindlikult reageerima ja pankrotistub. Suurte rahvusvaheliste ettevõtete puhul võib vähenev kasumlikkus tähendada ka seda, et ühel hetkel otsustab omanik tegevuse üle viia sinna, kus marginaal on parem.Kui need muutused toimuvad liialt kiiresti, kannatab tööturg ja sama inimene, kes veel mõni aeg tagasi suure palgatõusu üle õnnelik oli.Positiivse poole pealt sunnib kiire palgakasv ettevõtteid nutikamalt majandama ja võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis võimaldaks tööjõu arvelt kokku hoida.
Ettevõtete kasumite languse põhjuseid on Oja sõnul kaks: ebasoodne väliskeskkond ja suurenenud palgakulu. „Otseselt ei saa väita, et ettevõtted tõstavad palka kasumite arvel, sest kasumid ei lange tingimata kiiremini nendes harudes, kus palgad kiiremini kasvavad,“ ütles Oja, lisades, et tööjõu kallinemine on majanduses laiapõhjaline ja mõjutab paljusid ettevõtteid.
Oja lisas, et palgatulu kasumitest kiirem kasv võib piirata pikaajalist sissetulekutaseme ühtlustumist Euroopa Liiduga. „Nendes riikides, kus kasumid on kasvanud palkadest kiiremini, on majanduskasv minevikus aeglustunud,“ ütles ta. See tähendab, et mida kauem on palgad kasumitest kiiremini kasvanud, seda suurem on olnud negatiivne mõju majanduskasvule.
Samuti muudab Oja sõnul kallim tööjõud tootmise kallimaks, mis omakorda ahendab konkurentsivõimet. „Kasumite langus on seni olnud teatavaks puhvriks tööjõukallinemise ning konkurentsivõime languse vahel, mistõttu ei ole ettevõtete konkurentsivõime tõenäoliselt halvenenud selliselt nagu järeldada võiks,“ rääkis ta. Kahanenud kasumlikkus vähendab aga muude tingimuste samaks jäädes huvi investeerimise vastu ja see võib hakata pikemas perspektiivis majanduskasvu piirama.
Oja lisas, et ettevõtete olukord pole siiski ühesugune. Viimasel ajal on halvemini läinud kapitalimahukatel harudel, mis on andnud ka investeeringutest suure osa. Teistes harudes, kus olukord on parem, võib vajadus investeeringute järele olla väiksem.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum