Sutter: Graanul Invest võttis vastu tõsise väljakutse

07. juuni 2016, 17:45
Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen pälvis Äripäevalt aasta ärimehe tiitli.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160607/NEWS/160609807/AR/0/AR-160609807.jpg

Graanul Investi investeering Belgiasse on ettevõttele tõsine logistiline väljakutse, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Täna teatas Graanul Invest, et ostis Belgias elektrijaama, mis ehitatakse ümber pelletiküttele. Ümberehitamiseks vajalik investeering on suurusjärgus 250 miljonit eurot.

„Langerlo elektrijaama projekt on meie ettevõtte arengus suur samm edasi. Oleme sarnaseid projekte otsinud juba paar aastat,“ sõnas Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen. Langerlo jaamale on eraldatud toetusmeede, et söe baasil töötavad katlad ehitataks ümber pelletite põletamiseks. Elektrijaama täiskoormusel töötamisel kasutab jaam 1,8 miljonit tonni pelleteid aastas. Jaama ümberehitus kütuse vahetamiseks peab olema lõpetatud 2018. aasta sügiseks.

Sutter: logistiline väljakutse

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutter ütles, et kuigi neil ei ole veel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist ostetud jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus.

Tema sõnul on vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. 

"Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega," arutles Sutter.

"Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida," lausus ta.

Graanul Investi väikese konkurendi OÜ Kronopal juht Janek Pärtelpoeg nimetas elektrijaama ostu Belgias tubliks ettevõtmiseks, öeldes, et loomulikult on tegu suure tehinguga. Pärtelpoeg soovis pelletisuurtootjale edu. 

Kirjanen nägi juba talvel võimalust

„Mul on hea meel, et sellele projektile on leitud võimekas investor, kellel on tugevad kogemused nii metsanduses, pelletite tootmise ja logistika vallas kui ka energeetikas. Loodame, et Graanul Investi kontsern suudab projekti jätkata ja edukalt lõpuni viia,“ kommenteeris Langerlo elektrijaama juht Marc Rommens tehingut.

Graanul Investi juht Raul Kirjanen jäi ise täna tabamatuks. Küll aga mainis ta juba veebruaris Äripäevale antud intervjuus, et Saksa suurima pelletitootja German Pelletsi pankrot annab Eesti tootjatele võimaluse oma turgu laiendada. „Vaatame, kas meil võiks selles olukorras tekkida võimalusi oma positsioone turul kindlustada või isegi laiendada,“ rääkis ta ettevõtte plaanidest.

Saksa pelletitootja German Pellets, kes veel 2013. aasta seisuga oli maailma suurim pelletitootja, andis sisse avalduse ettevõtte maksejõuetuks tunnistamiseks. Kirjanen leidis toona, et German Pelletsi maksejõuetuses on mänginud kõige suuremat rolli kolmas järjestikune soe talv Euroopas ja langevad kütuste hinnad maailmas. 

Hando Sutter

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri palvel avaldame tema kommentaari ka täismahus.

Sutter: projekti suurus on märkimisväärne

"Vanade söeelektrijaamade ümberehitamine biomassi kasutavateks elektrijaamadeks on viimasel ajal olnud Euroopas üsna tavapärane. Seda eelkõige põhjusel, et ümberehitamise kulud on võrreldes uue jaama ehitamisega mõõdukad, söe asemel biomassi kasutamine elektritootmiseks võimaldab vähendada 80 kuni 85% ulatuses CO2 emissiooni, investeering aitab kaasa varustuskindluse tagamisele ja tegemist on kõige odavama Euroopa Liidu 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamise võimalusega.

Arvestades seda, et Belgial on hetkel ilmsed raskused 2020. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi saavutamisega, on antud projekti näol tegemist väga olulise panusega Belgia energiatootmise portfelli. Kuigi meil ei ole antud hetkel täpset ülevaadet Graanul Investi plaanist selle jaamaga, on märkimisväärne selle projekti suurus. Nimelt kavandas jaama endine omanik German Pellets vana ca 600 MW söejaama ümberehitamist ca 400 MW biomassi kasutavaks jaamaks, mis tähendab, et tegemist on maailmas suuruselt teise biomassi kasutava jaamaga.

Näiteks Auvere elektrijaama biomassi kasutamise võimsus on üksnes 135 MW. Arvestades seda, et peale ümberehitust vajab Langerlo elektrijaam kütusena ca 1,8 miljonit tonni puidust pelleteid aastas, on sellise jaama kütusega varustamine tõsine logistiline väljakutse. Endise omaniku plaanide kohaselt kavatseti 60% jaama kütusevajadusest katta impordiga Põhja-Ameerikast ja 40% Euroopast. Viimasega seoses on muidugi huvitav teada, kui palju kavatseb Graanul Invest katta jaama kütusevajadusest Eesti päritoluga kütusega.

Tänaste elektrituruhindade juures ei ole sellise investeeringu tegemine jätkusuutlik, seetõttu võimaldab Belgia valitsus projektile taastuvenergia toetust, mis garanteeritakse vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Kokkuvõttes tuleks Graanul Investile nii suure ja perspektiivika investeeringu puhul õnne ja edu soovida. Tänase uudise valguses on aga ehk huvitavamgi analüüsida Graanul Investi äsjast vastuseisu kodumaise väheväärtusliku puidu kasutamisele Narva elektrijaamades taastuvelektri tootmise eesmärgil. Tegu on kahtlemata huvitava asjade pöördega, kus ettevõte, mis äsja seisis tugevalt selle vastu, et Eestis kasutataks väheväärtuslikku kohalikku puitu Narva jaamades elektritootmiseks, on nüüd tõenäoliselt ise asumas Eesti puidust toodetud pelleteid Belgias elektriks põletama."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. June 2016, 17:56
Otsi:

Ava täpsem otsing