Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keilakad sõdivad mõisaparki rajatavate majade vastu

07. juuni 2016, 08:00
Keila mõisapark täna. Arheoloogilise mälestise, orjakivi ja seda ümbritsevate puude taha peaks valmima üks elamu.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160607/NEWS/160609843/AR/0/AR-160609843.jpg

Keila elanikud koguvad allkirju mõisaparki rajatavate elumajade vastu, mõisapargi omanik Arne Kalm on sellise reaktsiooni peale nördinud.

Mõisapargi 20-hektarilisel rohealal asub praegu vaid muuseum ja mõni elumaja, kuid detailplaneeringu järgi tuleb sinna mitu elamut kokku pea 50 korteri ja 100 parkimiskohaga. Plaan tekitab pahameelt kohalikes, kes koguvad ehituse vastu tänavatel, poodides ja töökohtadel allkirju.

Keila mõisa pärija, Ameerikas elav Arne Kalm on kohalike reaktsioonist sügavalt nördinud. "Pean kahjuks ütlema, et esineb kaunis palju laimu nii meie kui ka linnavalitsuse kohta. Pakutakse niisugust ideed, et härra Maanurm (Sven Maanurm – endine detailplaneeringu eestvedaja) on pätt, et see on kokkumäng linnavalitsusega. Ma eitan kõike sellist materjali, mida on kasutatud allkirjade kogumisel,“ ütles ta.

Kalm tahab linnarahvale öelda, et ta on juba kümme aastat katsunud leida lahendust, mis oleks kompromiss tema kui maaomaniku huvide ja linnarahva huvide vahel. Ta toonitas, et linnavalitsus jõudis 20. mai otsuses kuldsele keskteele, kus pargiala ja kaitseala säilivad. See osa pargist, mis on juba hoonestatud, saab tema sõnul lihtsalt tihedama hoonestuse.

Kalm on enda sõnul katsunud olla nii paindlik kui vähegi võimalik. „Mind väga häirib, kui keegi hakkab laimama, et meie tegevus on mingite pättide ja sulide tegevus. See on nii kaugel reaalsusest, kui vähegi olla võib,“ rääkis Kalm.

Muuseum pole rahul

Detailplaneeringuga ei ole rahul ka Harjumaa Muuseum, mille Kalm pärast erastamist riigile tasuta võõrandas. Muuseum saaks juurde parkimiskohti, mida nad ei vaja, aga väheneks roheala, kus väliüritusi korraldada. Muuseumi direktor Riine Kallas näeb suurima probleemina seda, et nendega detailplaneeringut ei kooskõlastatud – oli küll paar avalikku arutelu, kuid vastu võetud planeering ei ole tema sõnul üldse selline, nagu lubati.

Endine linnapea, praegu opositsioonis olev Leino Mägi mõistis linnavalitsuse tegevuse hukka, öeldes, et detailplaneering võeti vastu salaja ja ootamatult.

Endine linnapea Leino Mägi Keila mõisapargis kultuskivil. Taustal Jõesaare detailplaneeringusse kuuluvad maad.

Leino avaldas muret ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) rahastuse korrektsuse pärast pargi hooldustöödeks. Perioodil 2014–2020 rahastatakse KIKi kaudu Ühtekuuluvusfondist projekti „Keila mõisa pargi ökoloogiline restaureerimine“. Kogu toetuse summa on 155 500 eurot, millest on praegu välja makstud 11 220 eurot Keila mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamiseks. KIKi keskkonnaprogrammist on selles piirkonnas toetatud veel erinevaid projekte 2008–2015 aastatel.

KIKi kommunikatsioonijuht Elina Kink aga kinnitas, et nende projektidega seoses KIKil Keilale etteheiteid ei ole. "Toetuse saajal on kohustus säilitada projekti 5 aastat," ütles ta. 

Ka detailplaneeringu koostaja arhitekt Ilmar Heinsoo sõnul on detailplaneeringus arvestatud nii keskkonnaameti kui ka muinsuskaitseameti nõuetega ja kokkulepped on olemas.

Samuti on detailplaneeringut hinnanud ekspertgrupp jõudnud seisukohale, et Jõepargi detailplaneeringu elluviimisel ei ole oodata olulise keskkonnamõju tekkimist.

Linnapea: pole põhjust viivitada

Mõisapargi detailplaneeringut on arutatud rohkem kui kümme aastat ja enam pole põhjust asjaga viivitada, ütles linnapea Enno Fels.

Fels ütles, et kui linnarahvas ei ole detailplaneeringu vastuvõtmisega rahul, siis selleks on mõeldud avalik aruelu, kus saab veel asjad lahti rääkida ning vajadusel ka detailplaneeringut muuta. Enne, kui arutelu on alanud, ei soovinud Fels detailplaneeringu käekäiku kommenteerida. 

Keila Linnavalitsus võttis Jõesaare detailplaneeringu vastu 20. mail. Avalik väljapanek algab nädala pärast ja kestab kuu aega, teatas linnavalitsus kohalikus lehes.

 

Keila mõisapargi pärija, tänane suuromanik Arne Kalm.

Kalm: ootame head pakkumist

Kas Jõepargi kinnistule on ostja olemas?

See on muna-kana küsimus. Huvitatud arendajad on huvitatud konkreetsest objektist. Seni, kuni linnavalitsus ei ole detailplaneeringut heaks kiitnud, ei ole konkreetset plaani, millele saaks hinda määrata. Meil on olnud läbirääkimised ühe ja teise ettevõttega, aga hetkel need ei ole sellises staadiumis, et neid ettevõtteid võiks kutsuda huvilisteks.

Heas lootuses näeme, et keegi teeb meile mingisuguse sobiva pakkumise. Hetkel sellist pakkumist veel ei ole.

Kas on ka juba hind välja arvutatud, mida soovitakse kinnistu müügiga saada?

Ehituses on omad tavad, kuidas hind kujuneb. Maa omahind ei saa olla rohkem kui 10–15% arendatud kinnistu müügiväärtusest ehk elamute müügihinnast. See teeb umbes 1 miljon eurot. Rohkem ei soovi ma sel teemal spekuleerida. Seal on veel mõni lisadetail, mis võib ka asja juurde tulla, sest mulle kuuluvad ka maatükid Saue vallas teisel pool jõge Jõepargi kinnistu kõrval. Neid võiks kergelt lisada elamurajoonile Keila jõepargis. Kohalikul elanikkonnal oleks ka ala teisel pool jõge, näiteks spordiplatsid, tenniseväljakud jne.

Kes on mõisapargi pärija Arne Kalm?

Sündis Tallinnas 1936. aastal.  Isa Jüri Sammul oli E.V. välisministeeriumi ametnik ja ema Aino oli eesti ärimehe Alfred Kalmu tütar. Vanemad küüditati Siberisse 1941. aastal. Kaks aastat hiljem pääsesid emapoolse vanaisa juurde Rootsi, kust emigreerusid USAsse 1945. aastal.

Kasvas üles Californias. Käis California Tehnilises Instituudis, saavutades bakalauruse ja magistrikraadi tsiviilinseneri alal. Tegeles aktiivselt nii jalgpalli kui ka kergejõustikuga. Hiljem sai ärimajanduse magistrikraadi Harvardi Ärimajanduse Koolist.  Akadeemiliselt kuulub üliõpilasseltsi Liivika.

Aastaid olnud aktiivne Los Angelese Eesti kogukonnas, eriti poliitilistes ettevõtmistes, kuuludes ka mitmesse organisatsiooni ja juhtinud neid. Osalenud juhtivatel kohtadel paljudes kohalikes Ameerika ühiskondlikes ja poliitilistes organisatsioonides.

Töötanud mitmes USA ettevõttes peamiselt finantsalal ja strateegiajuhina. Iseseisev konsultant ja finantsnõustaja alates 1984. aastast.

Aktiivne osaleja Eesti majandusettevõtetes üleminekuperioodil. Korraldas välisinvestorite tehinguid Eesti ettevõtetega. AS Cresco juhatuse liige ning põhiomanik 1996–2006. Jätkuvalt aktiivne Eestis kinnisvaraarenduses.

Elab koos abikaasaga Lõuna-Californias.  Üks poeg, tütar ja tütretütar elavad Californias, teine poeg, minija ja pojapoeg elavad Eestis. 

Ärihuvid Eestis

Peamine tegevus Eestis on tagastatud kinnisvarade haldamine. Need paiknevad peamiselt Keila ümbruses. Selle tegevuse juhtimiseks tekkis arendusfirma Abakus Development, kus Kalm on põhiomanik, aga milles on ka investoreid.

Arkaadia Jõesaare OÜ, mis on Keila mõispargi omanik, on Abakus Developmenti tütarfirma. Arkaadia Jõesaare juhatuse liige on Eestis elav Kalmu poeg Peter Andrew Kalm. Kahe kuu eest oli juhatuse liige mõni aasta tagasi Kaitseliidu kinnisvaratehingutega skandaali sattunud Sven Maanurm. 

Firma eesmärk on lisaväärtuste tekitamine detailplaneeringute  kaudu. Tavakorras müüakse kinnistuid edasi kohalikele arendajatele alles siis, kui detailplaneering on tehtud. Firmal pole ehitusmeeskonda ega taheta võtta riske, mis arendusega kaasas käivad.

Praegu käib ettevõttel Keila linnas, Keila vallas ja Harku vallas kokku neli detailplaneeringut. Üks nendest puudutab Jõepargi kinnistut. Kolm on Paldiski mnt äärsed tükid, mis sobivad kas tootmiseks või kaubanduseks.

 

Detailid: Keila Jõesaare planeering

Planeeringuala asub Keila linna idaosas, Keila jõe peasängis ja taas avatud vasakharu vahel oleval Jõepargi kinnistul. Detailplaneeringu pindala on 18,91 hektarit.

Detailplaneeringu eesmärk on Jõesaare maa-ala efektiivsem kasutus. Kavandatakse varasemates asukohtades olnud hoonestuse taastamist. Suurem osa planeeritakse muuta avaliku kasutusega heakorrastatud rohealaks. Jõepargi kinnistu jaguneb sihtotstarbeliselt sotsiaalmaaks 50%, elamumaaks 35% ja kaitsealuseks maaks 15%.

Planeeringuga jagatakse maa-ala 10 krundiks, moodustatakse 4 elamumaa, 3 sotsiaalmaa ja 2 kaitsealuse maa ning 1 transpordimaa krunt ning neile määratakse maakasutustingimused ja ehitusõiguse ulatus ning tingimused.

Elamud on lubatud ehitada 2 maapealse korrusega kuni 11 m kõrgused ning uusi eluasemeid kokku võib olla kuni 46 perele. Lisaks on planeeritud Harjumaa Muuseumi olemasolevale kinnistule juurde omaniku maast jõeäärset ala veidi üle 9000 m² ulatuses, mis on samuti avaliku kasutusega ala.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. June 2016, 07:56
Otsi:

Ava täpsem otsing