EVEA teeb nimekirja aeglastest prokuröridest

08. juuni 2016, 07:30
Viiendik lõpetatud majanduskuritegude menetlustest lõpetati aegumistähtaja tõttu.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160608/NEWS/160609811/AR/0/toimikud.jpg

Viiendik majanduskuritegude kohta esitatud avaldustest jääb lauale seisma, sest uurimine venib prokuratuuris ja juhtumid lõpetatakse aegumistähtaja saabumise tõttu.

Probleemi lahendamiseks asub EVEA koostama nimekirja prokuröridest, kelle aegluse tõttu kuriteokahtlused kontrollimata jäävad.

„Kui riik lõpetab jõuga või menetlustähtaja ületamise tõttu menetluse, siis see on riigi omavoli. Kui riik seda teeb, siis peaks riik kompenseerima, sest kõikides kriminaalasjades on kahju ja kannataja,“ kommenteeris EVEA president Kersti Kracht. Ta lisas, et kui riik otsustab menetluse lõpetada, tuleb kahju kannatajal sellest hoolimata riigi ees oma kohustused kanda.

EVEA otsib ettevõtteid, kelle vastu toime pandud kuriteo uurimine on menetlustähtaja tõttu lõpetatud. „Paljud ettevõtjad kardavad. Ei taheta vanu asju üles tõmmata. Otsime tugeva sotsiaalse närviga ettevõtjaid, kes tahavad, et midagi muutuks,“ ütles EVEA president Kersti Karcht. Ettevõtja, kelle menetlus on aegumistähtaja tõttu lõpetatud saab EVEA kodulehel täita ankeedi ja sisestada andmed.

Doominoefekt

Kracht rõhutas, et kuritegude uurimata jätmine tekitab doominoefekti – mulle jäädi võlgu, mina ei saa omakorda oma koostööpartneritele maksta jne. EVEA soovib välja arvutada, kui suur on keskmine kahju, mis ettevõtjatel on saamata jäänud. 

Keskriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasiku sõnul on raamatupidamisdokumendid Eestis kõige nõutum kaup, sest neid varastatakse Eestis enne ja pärast firma võõrandamist ja pankrotimenetlust, kõige sagedamini.

Ka keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Janek Maasik kasutab sama väljendit – tekib doominoefekti. Maasiku sõnul peavad ärimaastikul osapoolte õigused ja kohustused olema tasakaalus.  „Tänane regulatsioon ei kaitse piisavalt võlausaldajaid, kuna probleemsetest äriühingutest vabanemine on väga lihtne ning võlausaldajatel on raske sellises situatsioonis oma õigusi maksma panna" rääkis Maasik.

Ta nentis, et vara välja kantimine ja ettevõtete üle andmine nn likvideerijatele on saanud Eesti ärikultuuri tavapäraseks ja aktsepteeritud osaks. 

Üksteist süüdistatakse venitamises

Mullu avaldatud justiitsministeeriumi majanduskuritegude menetluspraktika analüüs on täis ametnike kommentaare, mis kahju kannataja tuju veel kurvemaks muudavad – süüdistatakse üksteist. 

Uurijate hinnangul peitub aegumiste pudelikael prokuratuuris, sest politseist jõuavad menetlused prokuröride lauale õigel ajal. „Meil saavad asjad kiiremini menetletud kui prokuratuuris. Kuskil prokuröride poole peal tuleb see pudelikael, miks asjad seisma jäävad,“ selgitas maksuamet analüüsis.

Seevastu prokuratuuri hinnangul saab venimine alguse politseist ja jätkub prokuratuuris.

„On palju pankrotiasju, mis seisavad ja ootavad aegumist, ma ei saa aru, miks neid ei menetleta. Minu meelest on pankrotimeister see, kes ettevõtte pankrotti viib, mitte see, kes aitab tankisti hiljem leida. Mina pankrotihaldurina ka loobuksin, kui ma olen teinud 30 avaldust ja viie aasta pärast tuleb teade, et on ära lõpetatud aegumise tõttu ja ühtegi menetlustoimingut ei ole tehtud,“ kirjutas üks prokurör analüüsis.

Riigi peaprokurör Lavly Perling kommenteeris Äripäevale, et justiitsministeeriumi analüüsi asuti tegema ajal, kui prokuratuuri jaoks teema prioriteediks muutus ning koostöös politseiga muudatustega alustati. Perling avaldas lootust, et nüüdseks on olukord pika sammu võrra paremuse poole liikunud.

Riigi peaprokurör Lavly Perling kinnitab, et analüüsi järel on lodetavasti menetlemine kiiremaks ja tõhusamaks muutunud ning kuigi riigi prioroiteet on soodustuskelmused ning 400 000 eurosed kuriteod, leitakse mahti ka väiksemate kuritegude menetlemiseks.

Perling seletas, et menetlusaja riskiga kriminaalmenetluste arvu on vähendatud ligi poole võrra ja lahendust ootavate majanduskuritegude koguarv on langenud mitmesaja võrra. Prioriteediks on soodustuskelmused ja pankrotikuriteod ning prokuratuur püüab üha enam panustada just nende kuritegude lahendamisse, mis konkreetses piirkonnas enim majanduskeskkonda ja ettevõtlust kahjustavad.

Kuigi majanduskuritegude büroo pöörab tähelepanu alates 80 000 euro suuruse kahjuga kuriteo menetlemisele, on 400 000 eurose kahjuga majanduskuriteod riiklikult prioriteetsed ja neid menetletakse esmajärjekorras, selgitas ta.

Perling nentis, et kuigi kannatanu positsioonis olevale ettevõtjale ei tohiks riik seda soovitada, on õigus pärast menetluse lõpetamist tsiviilkorras kohtusse pöörduda. „Oluline on rohkem kaasata neis asjades kannatanute esindajaid, püüda rohkem tagasi võtta kriminaaltulu ja anda see ausale ettevõtjale tagasi,“ kommenteeris Perling.

Ta lisas, et kui prokuratuur näeb, et menetlusel pole perspektiivi, katsutakse kannatanule ebameeldiv vastus anda pigem kiiremini, kui jätta menetlus nn ootama.

Maasiku hinnangul on info erasektori võlgade kohta puudulik. Kui võlg riigi ees on kokku arvutatav, siis erasektori võlgade kohta täpset ülevaadet pole. Sageli ei anna ettevõtjad tema sõnul erasektori võlgu isegi mitte üles, kuna lootus, et need kaetud saavad, on nullilähedane. Eesti võlausaldajate liit on välja arvutanud, et variisikute tõttu on jäänud avalikul ja erasektoril saamata ligi 200 miljonit eurot.

Pankrot on rikaste lõbu

Maasiku hinnangul on pankrotimenetlus jõukate firmade eralõbu. "Ettevõtja peaks rumal olema, kui ta üldse midagi pankrotimenetluse ajaks firmasse jätab,“ kommenteeris Maasik. Ta selgitas, et ärikultuur on selline, et enne veel, kui üldse pankrotimenetlus algatatakse, on vara firmast välja viidud ning pankrotimenetluse kulud peab kandma võlausaldaja. 

Enamik pankrotimenetlusi raugevad. Mullu läbis pankrotimenetluse vaid 4 protsenti kõikidest menetlustest. Maasik nentis, et kuna võlausaldajad löövad käega, jäävad tegelikud maksejõuetuse põhjused välja selgitamata.

Ta rõhutas, et kriminaalmenetlus on kõige äärmuslikum variant ning selle jaoks, et politsei asja uurida saaks, peab mõni võlausaldaja esitama pankrotiavalduse. 

Kahtlustatav annab nõusoleku toimiku sulgemiseks

Menetluse lõpetamise kohta ütleb seadus, et luba peab küsima kahtlustatavalt. Kui kriminaalmenetlus on algatatud ja kahtlustatud päti nõusolekul lõpetatud, salastavad jõustruktuurid toimiku vähemalt viieks aastaks, kuna viimane sisaldab isikuandmeid. Salastatus kehtib ka menetluse algatanud ettevõtja jaoks, ka tal puudub võimalus oma menetluse toimikuga tutvuda. 

Maasiku sõnul peavad ärimaastikul osaliste õigused ja kohustused olema tasakaalus. "Ei saa olla nii, et ühel on õigus vabadusele ja teisel on kohustus sigadusi pealt vaadata. Ametnike tasandil saame aru, et on täielik olelusvõitlus,“ rääkis Maasik.

Paljud advokaadid on nentinud, et maksejõuetuse teemal kaitseb seadus pigem vara kantijat kui kannatajat, seadustest üle hüpata ei õnnestu. Võlausaldajate vähesele kaitsele on tähelepanu juhtinud liidud nagu EVEA ja Eesti Võlausaldajate Liit. 

Justiitsminisitster Urmas Reinsalu rõhutas, et pahatahtlik maksejõuetus ja majanduskuritegevus laiemalt on ülitõsine Eesti ärikeskkonna probleem ning sellega võitlemine eeldab nii seaduste muutmist kui jõulisemat käitumist uurimisasutuste poolt. 

Kahel viimasel aastal lõpetas majanduskuritegude büroo 311 kriminaalasja. Sellest 20protsenti lõpetati aegumistähtaja tõttu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2016, 07:24
Otsi:

Ava täpsem otsing