Piiriülestele maksupettustele päitsed pähe

"Eesmärk on võidelda piiriüleste maksupettustega ja vältida tulevikus skeemide tekkimist, mida kasutatakse maksustamise vältimiseks,“ selgitas rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer seadusemuudatuse vajadust.

Algselt oli ema- ja tütarettevõtjate direktiiv kavandatud selleks, et vältida eri liikmesriikides asuvate sama grupi ettevõtjate tulu topeltmaksustamist. Nii võibki tütarühing maksta emafirmale dividendi välja maksuvabalt, kui ettevõtte osalus on vähemalt 10 protsenti. Ent teatud instrumentide, näiteks hübriidlaenude abil, on seda võimalik kasutada ka nii, et vältida maksustamist kummaski liikmesriigis. Seadusemuudatusega, mis jõustub tänavu novembris, kõrvaldatakse tekkiv topelt mittemaksustamine.

Nimelt nähakse hübriidlaenudega seotud maksulünkade kõrvaldamiseks edaspidi ette, et maksuvabastust ei rakendata sellisele dividendile ega äriühingu omakapitalist tehtavale väljamaksele, mille aluseks olev dividend on saadud äriühingult, kellel on õigus see maksustatavast kasumist maha arvata.

Lisaks takistab uus seadus reeglite kuritarvitamist olukordades, kus eri riikides asuva ema- ja tütaräriühingu vahel võib tütaräriühing olla asutatud üksnes topeltmaksustamise vältimise lepingute ja direktiivi soodustuste ärakasutamiseks. Näiteks peetakse maksueelise saamiseks olukorda, kui tütarühing asutatakse või ostetakse peamiselt selleks, et jaotada tütarühingusse tekkivat või selles juba olemasolevat puhaskasumit edasi maksuvabalt dividendide või omakapitali väljamaksete vormis.

„Kui dividendi saamise aluseks olev tehing ei ole tehtud mitte ärilisel põhjusel, vaid eelkõige maksueelise saamiseks, siis ei või Eesti residendist äriühing tütaräriühingult saadud dividendi edaspidi maksuvabalt edasi maksta,“ selgitas Holsmer.

Muudatus tõkestab tema sõnul üksnes kuritarvitusi, see ei mõjuta tegeliku majandusliku sisuga tehinguid ega piira äriühinguid enda majandustegevuse jaoks sobiva maksukeskkonnaga riigi valikul.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd lisas, et otseselt puudutab see muudatus väga väikest arvu meie äriühinguid. "Nimelt deklareeris 2015. aastal direktiivist tulenevat maksuvabastuse kasutamise õigust 1444 äriühingut ja püsiva tegevuskoha kaudu tegutsevat mitteresidenti, kellest 435 oli saanud dividende mitteresidendist tütarühingult," tõi Sõerd näitena.

Cobalt Advokaadibüroo advokaadi Tõnu Koltsi hinnangul võib aga oodata maksuvaidlusi, kuna maksueelise saamise tuvastamine on keeruline. "Muudatuse eesmärk on piirata dividendide edasimaksmisel vabastusmeetodi kasutamist, kui vabastusmeetodit on kuritarvitatud ehk saadud on maksueelis," lausus Kolts. "Seletuskirja järgi peetakse maksueelise saamiseks näiteks olukorda, kui tütarühing asutatakse või ostetakse peamiselt selleks, et jaotada tütarühingusse tekkivat või selles juba olemasolevat puhaskasumit edasi maksuvabalt dividendide või omakapitali väljamaksetena."

Ta lisas, et kui tütarühingu asutamise või ostmise põhjused lähtuvad ennekõike tütarühingu asukohariigi maksulepingute võrgustikust või soodsatest maksureeglitest, peavad isikud olema valmis, et maksuhaldur võib sellist käitumist näha kui maksueelise saamist. 

Lisaks möönab seadusmuudatuse seletuskiri, et uue sätte kohaldamine võib olla raskendatud valdusühingute puhul, kuna valdusühingud on peamiselt asutatud erinevate osaluste haldamiseks ja mille äritegevuse olemus erineb oluliselt tootmisega tegeleva äriühingu omast. "Seletuskirja järgi tuleb hinnata, kas valdusühingul on olemas oma funktsioonide täitmiseks piisav majanduslik sisu (reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad jm tegutsemiseks vajalikud vahendid)," selgitas Kolts. "Või on tegemist nii-öelda tühja juriidilise kehaga, mille ainus või peamine ülesanne on dividendide vahendamine ja asukohariigi maksureeglite ning maksulepingute võrgustiku abil soodsama maksutagajärje saavutamine."

Lähtudes aga valdusühingute asutamise loogikast, puudub Koltsi sõnul suuremal osal reaalne tegevuskoht, tegevuse olemusele vastav juhtimisstruktuur, kvalifitseeritud töötajad ja muud tegutsemiseks vajalikud vahendid ja seda sõltumata sellest, millises riigis valdusühing on asutatud.

"Isikutel on siiski õigus valida, kuhu nad oma valdusühingud asutavad, arvestades muu hulgas just maksunduslike aspektidega. Keegi ei ole kohustatud korraldama oma tegevust viisil, mis tooks kaasa suurema maksukoormuse," märkis Kolts. "Seega, kuigi ma olen Eesti kodanik, Eesti maksuresident ja maksumaksja, ei tähenda veel, et ma ei tohi asutada valdusühingut mõnes teise riigis osaluste haldamiseks eesmärgiga vältida topeltmaksustamist."

„G4Si see muudatus absoluutselt ei mõjuta, kuna meil selliseid tehinguid, mida seadusmuudatus silmas peab, pole kunagi olnud ega ole ka praegu,“ ütles G4S Eesti juhatuse liige Artjom Sokolov. 

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et see ei mõjuta ka nende äriühingut, sest Swedbankil ei ole tütarühinguid Eestist väljaspool ja dividendide maksmist reguleerib grupi dividendipoliitika.

Ka SEB panka see seadus ei puuduta, sest ka neil ei ole tütarühingut teises riigis.