Vabade töökohtade uputus

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 9. juuni 2016 kell 5:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vabade töökohtade uputus
Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau sõnul on suur nõudlus müügiinimeste järgi.Foto: Raul Mee
Esimeses kvartalis suurenes vabade töökohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 25%. "Võtaks kohe 20–30 inimest tööle, kui oleks võtta, aga me lihtsalt ei leia neid," ütles Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau.
Statistikaameti andmetel on sel aastal vabu töökohti palju juurde tulnud. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kasvas vabade töökohtade arv 14%. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on vabu töökohti lausa 25% rohkem.
Enim otsiti esimeses kvartalis töötajaid info ja side sektoris, kus oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes vabu töökohti lausa kaks korda rohkem.
Tele2 tegevdirektor Argo Virkebau sõnul otsib nende ettevõtte juurde müügiinimesi, täpsemalt telemarketingi müügispetsialiste ja ärikliendi müügijuhte. Need on valdkonnad, kuhu on Virkebau sõnul müük koondunud ja on võimalus kasvada. Paraku pole lihtne õigeid töötajaid leida.
„Võtaks kohe 20–30 inimest tööle, kui oleks võtta, aga me lihtsalt ei leia neid,“ lisas ta. Kui midagi muud üle ei jää, tuleb Virkebau sõnul hakata konkurentide poole vaatama ja vajadusel töötajaid üle osta. „Ei saa ju leppida sellega, et ei leiagi töötajaid,“ märkis ta. Konkurents on telekommunikatsiooni ettevõtete vahel tihe, kuid Virkebau usub, et Tele2 suudab vajadusel töötajaid endale meelitada küll.
Uued tulevad, vanad lähevad
Telia Eesti personalidirektori Janika Kuusiku sõnul on tunda, et nende sektoris on töökohti juurde tulnud. Telia on sel aastal juurde loonud üle paarikümne uue ametikoha. Samas on Kuusiku sõnul ära kadunud paljud ametikohad, mille järele enam vajadust pole, mistõttu on kokkuvõttes ettevõtte töötajate arv hoopis vähenenud. „Tehnoloogilised arengud ja kaasaegsed töötamisviisid võimaldavad ka meil efektiivsemalt tegutseda,“ selgitas Kuusik.
Ka töötute arv on kasvanud
Anne Lauringsontöötukassa analüüsiosakonna juhataja
Alates eelmise aasta detsembrist võib öelda, et vabade töökohtade arv on kasvama hakanud. Selle aasta esimeses kvartalis oli töötukassal vahendada 15% rohkem töökohti kui aasta varem ehk kasv on olnud sarnane statistikaameti statistikaga kõigi Eesti vabade töökohtade kohta. Selle aasta esimeses kvartalis on töötukassale vahendada usaldatud kolmandiku võrra rohkem vabasid töökohti kui aasta tagasi.Vabade töökohtade statistika on kooskõlas muutustega registreeritud töötute arvus. Nimelt on toonud vabade töökohtade arvu kokkutõmbumine eelmisel aastal kaasa registreeritud töötute arvu mõningase kasvu ning nüüd vabade töökohtade arvu taastudes näitab ka registreeritud töötus uuesti tagasihoidlikke vähenemise märke.
Kuusiku sõnul on positiivne, et sektoris on ettevõtteid juurde tulnud. „Kui pidada silmas kuvandit, mida Eesti riik omada soovib ja kujundada püüab, siis on see ju pigem ootuspärane ja kaudselt positiivne – tekib rohkem võimalusi kvalifitseeritud ja hinnatud tööde tegemiseks,“ rääkis ta. Iseasi on tema sõnul see, et Eesti tööjõuturg ei suuda sellele nõudlusele vastata.
IT-, telekomi- ja tehnoloogiaerialadel on nii praegu kui ka tulevikus suur nõudlus heade spetsialistide järele, mis loomulikult tekitab ka surve töötasudele. Töötajate üleostmisega Telia Kuusiku sõnul ei tegele. „Meie jaoks on väga oluline, et inimene liituks meie ettevõttega eelkõige pakutava töö sisu ja näiteks arenguvõimaluste pärast,“ ütles ta, ent nentis, et ümbritseva palgaturu tõttu tuleb olla konkurentsivõimeline.
Jätkuv probleem
Starmani tegevjuht Aivo Adamson märkis seevastu, et neil on piisavalt töötajaid ja mingit värbamiskampaaniat nad korraldanud pole. Töötajaid on palgatud vastavalt vajadusele. Müügiinimesi ja -juhte otsib Starman küll. „Neid otsivad pidevalt kõik organisatsioonid, igas sektoris. Keegi ei ütle kunagi heast ja paremast müügijuhist ära,“ ütles ta.
Aivo Adamson.Foto: Eiko Kink
Teine sektor, kus on palju vabu töökohti tekkinud, on jaekaubandus. OG Elektra omanik Oleg Gross aga ei tunneta, et tööjõupuudus oleks järsult suurenenud ja vabu töökohti hulgi juurde tekkinud. Tema sõnul on üldine trend olnud ikka selline, et madalama palgaga töökohtadelt liiguvad haritumad ja kogenumad parematele kohtadele, kus töötasu on kõrgem.
Gross lisas, et nii nagu enamik ettevõtjaid, otsib ka tema tööle just spetsialiste. „Kutseharidusega, häid oskustöölisi jäädaksegi otsima. Eesti peab neid juurde koolitama,“ ütles ta. „Spetsialiste on ükspuha mis valdkonnas vaja – loomakasvatuses, ehituses, tööstuses,“ rääkis Gross. Nende koolitamisega läheb küll mitu aastat aega, kuid Grossi sõnul muud lahendust tööjõuprobleemi lahendamiseks pole.
Palgasurve ei vaibu
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul on majanduse konjunktuur endiselt habras ja ettevõtjad on tootmismahu suurendamisega pigem ettevaatlikud. „Äritegevust piirab praegu ikkagi madal nõudlus, mitte tööjõupuudus,“ ütles ta.
Hüppeline kasv
Esimeses kvartalis oli ligi 8300 vaba ametikohta. Enim info ja side tegevusalal, kõige vähem mäetööstuses.Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning hariduses.Vabadest ametikohtadest 6100 ehk 74% olid erasektoris ning ligi 2200 ehk 26% avalikus sektoris. Uuringu valimis oli 12 603 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.
Allikas: statistikaameti uuring „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“
Vabade ametikohtade määra väike kasv esimeses kvartalis näitab Elmiku sõnul seda, et tööjõupuudus on selle aasta algul süvenenud ja ettevõtjatel on raske sobivaid töötajaid leida. Tööjõu pärast tuleb konkureerida teiste tööandjatega nii Eestis kui ka välismaal. „Tööturgu survestab ka tööealise elanikkonna kiire vähenemine: keskmiselt 7000 inimese võrra igal aastal viimase 10 aasta jooksul,“ rääkis Elmik. Seetõttu ei leebu tema sõnul palgasurve ka sel aastal.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor seevastu vabade ametikohtade statistikas ühe kvartali põhjal liialt põhjapanevaid järeldusi teha ei julge, kuna usalduspiirid on laiad ja tulemus kvartalite lõikes varieeruv. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga tõusis vabade töökohtade arv 14%, 2015. aasta viimasel kvartalil oli vabade töökohtade arvu muutus aastases võrdluses aga 8% võrra miinuses. „Arvestades senini kestnud tööpuuduse vähenemist on mõningane vabade ametikohtade arvu tõus siiski usutav,“ ütles ta.
Nestor lisas, et samas näitavad töötukassa andmed juba alates eelmise aasta augustist registreeritud töötute arvu suurenemist. „Seetõttu tundub suurenevat lõhe vabade ametikohtade profiili ja praeguste töötute oskuste vahel,“ ütles ta. Nõrgemad firmad ei suuda kasvavate tööjõukuludega toime tulla ning koondavad oma ridasid, edukad ettevõtted ei leia töö kaotanute seast aga vajalike oskustega inimesi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum