Euroala reformid 2.0

Usaldamatus liikmesriikide vahel on ilmne faktor, kui kriisi akuutsest faasist hinge tõmbav rahaliit tulevikku kompab.

„Sellest punnseisust peab välja saama,“ ärgitas Francois Villeroy de Galhau. „Vaja on mõlemat – reforme kodus JA koordineerimist Euroopa tasandil.“

Prantsuse retsept on euroala oma rahandusminister, kes oleks euroala rahandusministreid koondava eurogrupi juht ja Euroopa Komisjoni liige ning kes töötaks eurogrupiga välja kollektiivse strateegia, mille elluviimist ta siis kureeriks.

„Keegi tegelikult ei kahtle, et kollektiivne strateegia, mis lisab osades riikides reforme, sealhulgas kindlasti Prantsusmaal, ja mujal – nagu Saksamaal - rohkem avaliku sektori investeeringuid ja eelarvekulutusi, oleks euroalal parem poliitikabukett jätkusuutliku majanduskasvu ja hõive tagamiseks,“ rääkis Francois Villeroy de Galhau.

Vaja on tugeva mandaadiga institutsiooni, kes sellise tulemuse suudaks tagada. Selline institutsioon on tema arvates parem kui reeglid ilma institutsioonita. Häda pärast see viimane variant küll töötab, kuid nagu kõik teavad – „hambaid“ sellel koostööl ei ole. Selles võib veenduda, kui vaadata majanduspoliitika paremaks koordineerimiseks välja töötaud riigipõhiste soovituste täitmist.

Teisalt on oluline, et inimesed saaksid aru, et käimas ei ole mitte „teoloogiline“  debatt selle üle, kas on vaja rohkem Brüsselit või vähem, vaid et kaalul on päris töökohad ja Euroopa majanduse käekäik.

Euroopa majandus- ja rahaliidu seni kängus olnud majandustelje arendamine oleks Prantsuse keskpanga juhi sõnul ühtlasi vastus Euroopa Keskpanga juhi Mario Draghi korduvalt väljendatud mõttele, et rahapoliitika ei saa olla ainus hoob, mis euroala kriisist välja veab.

Sarnast mõtet veidi erinevas kontekstis kordas Draghi ka Brüsseli majandusfoorumi peaettekandes. Draghi kõneles sellest, et rahapoliitika ei toimi vaakumis – selle edu sõltub sellest, kuivõrd finantssüsteem selle mõju reaalmajandusse üle kannab, kas riikide eelarvepoliitika veab rahapoliitikaga ühes suunas või töötab sellele vastu, kas on tehtud struktuurseid reforme, mis suurendaksid majanduse kasvupotentsiaali ja võimaldaksid nii keskpangal kiiremini naasta traditsioonilise rahapoliitika juurde. Valdavalt on keskpank praegu üksi vedanud.

Kõik see kokku tähendab, et kriisi ületamine võtab kauem aega ja see on reaalne kulu.

„Sellel on püsivad majanduslikud tagajärjed, kuna see võib viia ka majanduse kasvupotentsiaali langusele," hoiatas Draghi. Seda enam, et euroala demograafia nii või teisiti kasvuhoogu maha võtab. Selle trendi mõju ei korvaks isegi suurem sisseränne, mistõttu ainus lahendus on struktuursed reformid tootlikkuse tõstmiseks. Need reformid on rasked, sest põrkuvad tihti juurdunud huvidele. „Struktuursete reformide edasilükkamiseks on arusaadavad poliitilised põhjendused, kuid häid majanduslikke põhjendusi on vähe,“ ütles Draghi. „Viivituse hind on lihtsalt liiga kõrge.“

Tootlikkusega on probleemid pea kõigil liikmesriikidel, nii tõstab ka euroala edasiste reformide teekaart ehk nn viie presidendi raport eraldi esile, et riigid peaksid kõik püüdma joonduda parima eeskuju järgi, et rohkem ühte jalga käia ja erisusi oma majanduste vahel tasandada.

„Äärmiselt vajalik on, et me jõuaksime üksmeelele, mis need vajalikud reformid on ja siis protsessi käima lükkame,“ ütles Draghi.

See tähendab edasi liikumist ka rahaliidu reformiga, mille ümber valitsev ebalus võib samuti investeerimisotsuseid edasi lükata.

Raporti näol on teekaart maha märgitud – praegu on käimas n.ö esimene etapp, kus rõhk on euroalal kokku lepitud reeglite täitmisel ja uuenduste juurutamisel.

„Ainult juba tehtud otsuste järjepidev elluviimine tagab meile vajaliku usalduse, et edasi liikuda järgmisele tasandile,“ ütles Euroopa Komisjoni euroala reformi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis.

Järgmine tasand oleks see, millele viitas Prantsusmaa keskpanga juht, kus juba tuleksid arutusele võimalikud rahaliidu struktuuri täiendused. Näiteks mingi instrument, mis aitaks tasandada üht või teist liikmesriiki teistest enam mõjutanud majandusšoki tagajärgi. Need arutelud jäävad aga aega pärast 2017. aastat. Tuleva aasta kevadel paneb Euroopa Komisjon ettepanekud n.ö valge raamatu näol lauale.   

Järgmisest tasandist rääkis Brüsseli majandusfoorumil ka rahandusvolinik Pierre Moscovici. Moscovici sõnul on aeg edasi liikuda struktuursete reformide sellest etapist, kus liikmesriigi konkurentsivõime taastamise all mõisteti eelkõige palkade ja pensionide kärpeid. Nii pole ime, et reformist on Euroopas saanud halva maiguga sõna. Ent reformid võivad tähendada ka kutseoskute parandamist ning majanduskasvu ja innovatsiooni pärssivate barjääride kõrvaldamist.

„Meil on aeg suunata fookus rohkem ettepoole vaatavatele, inimestele keskendunud meetmetele tootlikkuse tõstmiseks,“ ütles Moscovici, ristides selle algatuse reformietapiks 2.0.