Rehielamu suvekoduna nõutud, ent otsakorral

Kaidi Aidama, kaasautor 10. juuni 2016, 09:30
Rehielamute järele on jätkuvalt nõudlust, sest palju on ise remonti nokitseda soovijaid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160610/NEWS/160609760/AR/0/Palkmaja-renoveerimine.jpg

Kinnisvarabuumi ajal olid vanad rehielamu-tüüpi palkmajad nii populaarsed, et neid veeti peale ostu isegi endale sobivasse Eesti piirkonda, kus need korda nokitseda.

Ka praegu jagub neid, kes isetegemist ära ei põlga, nii et huvilisi on endiselt palju, ent rehielamuid pole enam eriti saada, kirjutab 13. juuni Äripäev kinnisvara rubriigis.

LVM Kinnisvara kutselise maakleri Tiiu Lebedevi sõnul olid mõni aasta tagasi rehielamu-tüüpi palkmajad nii populaarsed, et väiksemaid neist osteti isegi äraveoks. "Selle võis lahti võtta ja viia kuhugi mujale, kus ta taastada. See trend oli levinud noorte hulgas, kel raha nappis. Ka taaskasutuse pooldajad ostsid sellist tüüpi elamuid, et need ise tasapisi korda nokitseda.“

OÜ Aarete Kinnisvara maakleri Kaie Nappiri sõnul pole viimastel aastatel enam vanu rehielamuid eriti saada. "Hiiumaal, kus tegutsen, jääb neid müügiobjektidena järjest vähemaks,“ nentis Nappir. "Isetegijaid on palju ja huvilisi sellistele objektidele on hulgaliselt, kuid pakkumisi vähe," lisas Nappir.

Kui mõni rehielamu siiski turule jõuab, sõltub ostuotsus paljuski panga otsusest – summat, millega vana maja osta, Eesti inimesel tavaliselt tagataskust võtta ei ole, märkis Nappir. Kuna Hiiumaal on kinnisvara hind küllaltki kõrge, võib müügiaeg kujuneda suhteliselt pikaks."Põhiliselt otsitakse ikka sellist, mida oma käe järgi korda teha,“ lisas Nappir, põhjendades seda sellega, et niisugused majad saab odavamalt kätte.

Aastaid tagasi levis Eestis lausa trend, et ostetud rehielamu viidi endale meelepärasemasse kohta, kuid Nappiri praktikas pole sellist juhust ette tulnud. Küll aga on tema kaudu otsitud vanu saunu, mida saaks ära vedada. "Reeglina ei ole minu kliendid nõus oma müüdavatelt objektidelt hooneid ära andma,“ märkis Nappir samas. Pealegi on tema sõnul Hiiumaalt mandrile vedada tülikas, pigem leitakse siis hoone mandrilt. Küll on olnud juhuseid, et klient on ostnud krundi ja toonud vana hoone lahtivõetuna mandrilt kohale.

OÜ Aarete Kinnisvara juhatuse liikme Silvi Merilo sõnul oli äravedu levinud siis, kui maa ei olnud majade juurde veel kinnistatud ja maja sai osta vallasvarana – maa väärtust ei lisandunud. Hetkel vallasvaraga ostu-müügi tehinguid teha ei saa, ostes maja makstakse paratamatult ka kinnistu ehk maa eest, nii et äraveol pole mõtet.

Nostalgia ja ajaloost läbi imbunud palk

Merilo sõnul on rehielamu populaarne, sest sellega kaasneb nostalgia. "Ajaloost läbi imbunud palk on endiselt nõutud," märkis ta. Samas on turul väga palju uute palkamajade pakkujaid ning majade hinnad on kümne aasta taguse ajaga võrreldes ülejäänud elatustasemega võrreldes stabiliseerunud. "Kui teha väike kalkulatsioon uue palkmaja ostu ja vana maja palkide soetamise võrdluseks, langeb kaalukauss pigem esimese kasuks,“ märkis Merilo.

Rehielamu renoveerimine.

Vana maja puhul peab ostja arvestama maja ostusummale lisaks tööjõu maksumusega ning reeglina uue katuse ehitusega. Lisanduvad kulud kommunikatsioonide – elekter, vesi, kanalisatsioon – ja vundamendi ehitusele. "Pealegi on üsna raske leida mehi, kes seda ala hästi tunnevad ja adekvaatset nõu oskavad anda,“ märkis Merilo. 

Rehielamu-tüüpi maju aga otsitakse jätkuvalt. "Rehielamud on tüüpilised Lääne-Eestile, kus elas Eestimaa mõistes vaesem rahvas – põllumaad olid viletsad –, kes ehitas eluruumid ja lauda ühe hoonena. Viljakate muldadega Mulgi- ja Pärnumaa uhketest taluhäärberidest võis selles maanurgas vaid unistada,“ rääkis Merilo. 

Lebedevi sõnul ehitati neid hooneid enamasti 18. sajandil ja nende eluiga hakkas juba esimese Eesti Vabariigi ajal ümber saama. "Nagu Raja Teele vanemad, nii ka paljud teised Eesti rikkamad ja edumeelsemad talunikud ehitasid juba 1920.–1940. aastatel rehielamute asemele uued taluhäärberid. Saartel ja kivistes randades, kus jõukust vähem, säilis rehielamu kauem.“

Ka nõukogude aeg ei soosinud rehielamute säilimist Kesk-Eestis, Mulgimaal ja teistes viljakamates piirkondades – seal rajati suuri põllumassiive ning säilinud suurtalude lähedusse ehitati tootmishooneid. "Otseselt reheahi ning kõrge parsipealsega rehetuba, mis ühe korraliku rehielamu oluliseks osaks peaks olema, on oma tähtsuse tänapäeval minetanud,“ nentis Lebedev. "Enamik inimesi ju ei teagi, milleks ja kuidas neid kunagi kasutati ning nende olemasolu järgi oma ostuotsust ei tee,“ märkis ta. 

Autentseid hooneid vähe säilinud

Nii nagu Eestimaal olnud tuhandetest mõisatest on järel vaid sadakond, on ka audentsetest ning väärikatest rehielamutest enamik hävinud või ümber ehitatud. "Säilinud on vähesed ja kaubaks lähevad paremini kallima hinnaklassiga, looduslikult ilusas kohas, soovitavalt mere või veekogu ääres, korda tehtud ning renoveeritud, nii-öelda kohe kasutamiseks valmis hooned,“ rääkis Lebedev.

Halvas seisukorras, suurt investeeringut vajavad või halvema asukohaga – lagedal põllul või nõukogudeaegsete ehitiste läheduses – talumajadele ning rehielamutele on raske Lebedevi sõnul huvilist leida, müügiperiood on pikk. 

Praeguse aja ostjale on Lebedevi sõnul olulised asjaolud, mis veel kümme aastat tagasi erilist tähtsust omanud. "Näiteks juurdepääs avalikult teelt – tihti on suurematest maanteedest eemal olevad teed kõik kinnistute sisse mõõdetud ja see on müügi puhul oluline takistus," selgitas ta.

Lebedevi sõnul peab renoveerimist vajava maamaja ostjal suur osa rahast olemas olema. "Pangalaenu saab halvas seisukorras maamajale üldjuhul ainult suure omaosaluse olemasolul." 

Ostjad on Lebedev sõnul teadlikud ehitusseaduse nõudetest ja kõikide hoonete registrisse kandmise vajadusest. "Selles suhtes on kohalikud omavalitsused olnud head partnerid ja nii kinnisvaramaaklerile kui ka kinnisvara omanikele abiks ehitiste seadustamisel.“

Talude, sealhulgas rehielamutüüpi majade turul oli vahepeal trendikas osta tagasi esivanemate kodu, mis aegade käigus oli võõraste kätte jõudnud. See trend on aga nüüd vähenenud.

"Soomlaste ostuhuvi on samuti langenud. Pigem on soomlaste hulgas palju müüjaid, kes 10–20 aastaga on uskumatult head tööd teinud, paljusid Eestimaa säilitamisväärseid maamaju hävingust päästnud ning kenasti üles ehitanud. Enamasti on nende müügisoov tingitud sellest, et ostes olid nad noored pensionärid, nüüd aga juba vanemaealised ega jaksa enam. Oluline argument on ka turvalisus. Kui igal suvel oma ilusasse maamajja tulles leiad, et on sisse murtud ja varastatud, lõpeb ka kannatliku inimese kannatus.“ 

Tallinna noored pered kindlustavad vanaduspõlve

Ka äraveoks palkmaja ostmist on Lebedev viimasel ajal vähe näinud. "Tänasel maamaja ostjal on üldjuhul oluline osa rahast olemas. Ostetakse enamasti kasutuskõlblikke maamaju, mis on heas korras ja väga suurt lisainvesteeringut ei vaja. Huvi on ka alla 10 000 euro väärtusega majade vastu, mille puhul on olulised pigem kinnistu omadused ja asukoht ning elektri ja vee olemasolu," märkis ta.

Rehielamuid ostavad Merilo sõnul valdavalt Tallinna noored ja keskealised pered – maju ostetakse maakoduks, perspektiiviga pensionipõlves maale elama minna. "Ostjatele on see omamoodi pensionisammas,“ nentis Merilo.

Merilo sõnul on ka peresid, kellel on võimalus teha kaugtööd, sellisel juhul saab valikul määravaks kooli ja kaupluse lähedus ning ühistranspordi olemasolu – lapsed soovitakse panna rahulikku maakooli.

Huvi on tema sõnul olemas ka kohalikel noortel peredel, kellel hea töökoht ja laenuvõimalus pankadest. "Siis vaadatakse elamuid pigem Haapsalu lähiümbruses ega peeta väga oluliseks, et maja oleks algupärane rehielamu, ehkki loomulikult on ka erandeid,“ märkis Merilo.   

Ise tegijaid Merilo sõnul jagub – rehielamuid, kus on säilinud võimalikult palju algupärast miljööd, eelistavad teadlikud ostjad, kes on huvitatud rehielamu taastamisest võimalikult algupärasel moel ja naturaalsete materjalidega. "Loomulikult kuulub sellise renoveerimise juurde siiski kõikide mugavuste tagamine majas," märkis Merilo ja lisas, et Eesti inimene on hinges maainimene, sest paljud soovivad maale "laadimiseks" oma kohta. 

Suvila Saaremaal.

Ettevõtjad vuntsivad Saaremaal vanad majad müügiks üles

Vanu maju ostavad ka ettevõtjad, kes maja ilusaks suvekoduks üles vuntsivad ja siis müüvad. Ostetud maja on reeglina järgmise hooaja alguseks renoveeritud ja jälle müügis, rääkis Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas.

Aljase sõnul on Saaremaa ostja lemmikkoht. "Saaremaal rehielamute eelistamise trend jätkub, kuigi siiski langevas joones. Lihtsalt otsa saavad sellised majad," märkis Aljas. "Saavad otsa koos memmekestega, kelle kallim sõtta jäi ning kes kodutares ilma suuremat remonti ette võtmata ka kolhoosiaja üle elasid.“

Enamik Saaremaa ja Muhu maamaju ongi rehielamu tüüpi. "Kui maja ostetakse suvilaks, püütakse arhailist rehielamu hõngu rohkem säilitatada. Elamute puhul eksponeeritakse pigem palkseina fragmente, uksi või muid detaile," selgitas ta.

Suvilateks ostavad Saaremaal rehieelamuid Aljase sõnul peamiselt Harjumaa inimesed. Elamuteks ostetakse neid vähem ja ostjad on enamasti küla või piirkonnaga seotud. "Vana maja on sel puhul ajutine elukoht, pigem toimub ost asukoha pärast ja ehitatakse kõrvale uus maja,“ rääkis Aljas. "Kuressaare lähiümbrusest seda tüüpi maju enam väga ei leia, tõmbekeskuse lähedus on oma töö teinud.“

Aljase sõnul tasub ostusooviga vaadata Lääne-Eestisse ja saarte suunas. "Seal on niinimetatud Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu rohkem levinud. Teine tüüp on Põhja-Eesti rehielamu.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2016, 09:22
Otsi:

Ava täpsem otsing