Istikuäridel mugavuskliendid

15. juuni 2016, 08:15
Calmia istikuäri juhataja Jüri Annisti sõnul.on inimesed katsetamise järel aru saanud, et oma taimelt seemneid võttes ja neist aknalaual ise taimi kasvatades häid istikuid ei saa.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160615/USEFUL/160619924/AR/0/Calmia-istikuäri-juhataja-Jüri-Annist.jpg

Aiandus on hobina ikka veel populaarne, ent masshaljastus tänu uusarenduste vähesusele enam istikuärisid ei toida.

Klienti paeluvad uued sordid ja mugavustaimed - külmakindlad, ilusad ja hooldusvabad taimed, nii et istikumüüjatel tuleb tublisti vaeva näha, et konkurentsis püsida, kirjutab 16. juuni Äripäev põllumajanduse rubriigis.

"Meie käive on olnud mitu aastat stabiilne, suuri muutusi ei ole. Oleme väikesed tegijad, teenindame valdavalt ümbruskonna rahvast. Taimevalik on meil korralik, aga sadade kaupa oleme müünud vaid tomati- ja kurgitaimi – nende müük on kasvavas trendis. Tänavu ei suutnud me kõiki kliente rahuldada, taimed said enne otsa,“ rääkis Mähel asuva pereettevõtte Calmia istikuäri juhataja Jüri Annist.

Tema sõnul on inimesed katsetamise järel aru saanud, et oma taimelt seemneid võttes ja neist aknalaual taimi kasvatades häid istikuid ei saa. Calmia kasutab ainult profiseemneid, mis on haigusevabad, elujõulised ja sordiehtsad.

Konkurents turul on tihe, ent äriedu ei mõjuta ainult konkurentide rohkus. "Paljud Euroopas levinud sordid on aastate jooksul pisitasa Eestisse jõudnud ja kui varem osteti neid ahnelt, siis nüüdseks on taimed suureks kasvanud ja paljunenud, neid jagatakse ja tehakse rohevahetust,“rääkis Annist. Ta lisas, et müüki mõjutab mõnevõrra ka reisimine. "Kui minnakse autoga Euroopasse, siis tagasi tulles jääb ikka mõni müügikoht tee peale ja ka lennureiside puhul saab üht-teist kaasa võtta.“

Välismaalt lihtsam tellida

Kui ettevõte paarkümmend aastat tagasi alustas, oli taimede tellimine välismaalt väga keeruline, eriti juhul, kui tegemist oli väikeste kogustega. Nüüdseks on Annisti sõnul paljud kliendid istikuid internetist tellinud ja enamik istikuärisid on nõus saatma istikuid ka paari kaupa. "Kui tellida Euroopa tunnustatud puukoolidest, kus müüakse taimeinspektorite kontrollitud istikuid, ei tohiks probleeme olla. On aga ka neid, kes on internetist tellides sordiga petta saanud või üldse kaubast ilma jäänud,“ hoiatas ta. 

Calmial on taimede ja istikute nimekirjad kodulehel väljas, aga internetimüüki nad ei tee. Kui varem käidi taimi müümas laatadel, siis nüüd on müügikohaks vaid oma aiand. Taimed kasvatatakse suures osas ise, paljundatakse lehtseid põõsaid ja püsililli – enamasti neid, mida saab jagamise teel paljundada. Uusi sorte tellitakse välismaalt, enamasti Hollandist ja Poolast. Ostukohti tuleb igal aastal uuesti otsida, lähtuvalt oma vajadustest ja taimekasvatajate pakutavast sortimendist. 

"Pisut ostame ka Eesti tootjatelt, aga ega me suured ostjad ei ole ja mingit õnne kellelegi ei kujuta,“ muigas Annist. Väikeseid taimekasvatajaid on Eestis tema sõnul palju - neid tuleb juurde ja kaob ära. "Põllumajandusameti spetsialistid soovitavad inimestel, kes on töötuks jäänud, hakata tegelema põllumajandusega, sealhulgas istikute kasvatamisega. Ka meile on käidud taimi pakkumas, aga alustajate sortiment on tavapärane ja lihtsalt paljundatav – seda suudame isegi teha,“ rääkis Annist.

Suure osa ettevõtte tegevusest moodustab konsultatsioonide andmine. "Tulevad ka need, kes oma taimed on mujalt ostnud. Suurtes müügikeskustes pole teenindajatel aega personaalseks lähenemiseks ja põhjalike vastuste andmiseks – siis otsitakse meid üles,“ rääkis Annist. 

Ilma plussid ja miinused

Kanepi aiandi tegevjuhi Margus Vahtramäe sõnul on nende müüki tänavu väga tugevalt mõjutanud ilm. "Maikuu oli väga hea müügikuu, kuna oli soe ja inimesed hakkasid kohe toimetama. Aga poolteist kuud põuda Lõuna-Eestis hakkas mai lõpul müüki pärssima, näiteks need, kes plaanisid taimi kalmistule viia, lilli ei ostmnud. Palju taimi jäi ootele,“ rääkis ta.

Aiand, kus talveperioodil töötab kuus-seitse ja suvel ligi 20 inimest, tegeleb peamiselt lillekasvatusega. Kaheksakümmend protsenti müügist moodustavad lilled, maitse- ja köögiviljataimed annavad marginaalse osa. Püsililled kasvatatakse juurikatest või noortaimedest, suvelilled pistikutest ja seemnetest. Sarnaselt eelmistele on selgi aastal olnud populaarsed rippuvad taimed nagu ripp-petuuniad ja –pelargoonid.

Kanepi aiand on keskendunud jaeturule ja otsemüügile. "Meil on müügivõrk üle Lõuna-Eesti, käime laatadel. Pakume ka haljastust, osa taimi läheb sinna. Suurtele aianduskauplustele nagu Bauhof, K-Rauta, Decora, Hansaplant ja Hortes me taimi ei müü – kui tuleb mingi konkreetne tellimus, siis teeme pakkumise,“ märkis Vahtramäe.

OÜ Plantex tegevjuhi Ivar Lepmetsa sõnul oli neil maikuu jooksul nii inimeste kui ka kauba voog ühtlane. "Aiandus on pikemat aega populaarne olnud, ent teist aastat võib täheldada, et mingit hulluksminemist maikuus enam ei ole - enam ei rabata kokku kõike, mis kasvab ja on roheline. Inimesed tulevad istikuärisse siis, kui neil midagi vaja on,“ rääkis Annist.

Tema sõnul on põhjuseks see, et kümmekonna aasta taguse ajaga võrreldes on uusarendusi vähe ja uusi aedu ei rajata. "Ehitusbuumi ajal tehti haljastusprojekte ja kõigil oli vaja rajada aed, aga nüüd on mahukad tööd aedades tehtud ja inimeste vajadustes on toimunud selge muutus. Masshaljastamist eraaedades on suhteliselt vähe - pikki hekke ostetakse üha vähem,“ kirjeldas ta olukorda.

Hind langeb mõne kuuga

Hinnasurve on Annisti sõnul turul suur, hinnad on aastaid püsinud samal tasemel. "Ampleid tehakse rohkem, kui turul vaja läheb. Kui kevadel alustati amplimüüki 18-20 euroga, siis juuni alguseks langevad hinnad 10 eurole – turg paneb asja paika,“ tõi ta näiteks.

Suur osa puukoolidest on spetsialiseerunud – viljapuudele, roosidele, püsikutele vms. Kel oma müügiplatsi ei ole, käivad laatadel, need, kel suurem toodangumaht, toidavad ehituspoode. "Ehituspoodidele ehk meeldiks kõik Hollandist sisse tuua, aga klient tahab osta kohalikku sorti, millega ta on harjunud ja mis on külmakindel," märkis Annist.

Välismaa tootjatel on Lepmetsa sõnul odavam toota, logistika on hästi korraldatud ja hinnad soodsamad. "Me ei ole seega siin Eestis konkurentsis omavahel, vaid välismaa tootjatega,“ nentis Lepmets "Meie suund on, et pakume vaid neid taimi, mis Eestisse sobivad. Istikuärisid eristab ehituspoodidest ka see, et siit saab klient lisaks taimele kaasa häid nõuandeid,“ lisas ta.

Plantexil on Tallinnas, Tartus ja Jõhvis kokku kuus müügikohta, tänu hiljuti Viimsis avatud poele on mullusega võrreldes kasvanud ka käive. Maikuu lõpu seisuga oli kasv 22 protsenti, ent Lepmetsa sõnul ei näita kasv seda, et inimesed oleksid rohkem ostma hakanud. "Meil on päris heal järjel ka internetimüük, kuna igal pool, näiteks väikesaartel, istikuärisid pole. Eesmärk on, et inimene tuleks poodi,“ märkis ta. 

Konkurentsis püsimiseks otsitakse uut

Aiandid ja istikuärid toovad klientide köitmiseks turule uusi sorte. Oma tugevuseks peetakse ka seda, et müüdavad taimed on ise kasvatatud. Kanepi aiandi tegevjuhi Margus Vahtramäe sõnul on konkurents tihe ja kogu aeg tuleb otsida midagi uut, millega klienti meeelitada. "Eesti lilleturul on kvaliteeditase üsna kõrge, meil siin Lõuna-Eestis astuvad kannale ka Läti kolleegid, kelle hinnad on odavamad,“ rääkis Vahtramäe.

Sel aastal teeb aiand Vahtramäe sõnul sordivõrdluskatseid, et klientidele näidata, kuidas kasvatatavad taimed välitingimustes vastu peavad. "Klient saab selle põhjal oma valiku järgmiseks aastaks ära teha," märkis ta.

Tänavu on aiand võtnud fookusesse kolm sorti: ripp-petuuniad, suuterad ja ruskmed. Petuuniaid on pea 80 sorti, millest Vahtramäe sõnul tehakse valik kataloogide ja kodulehtede põhjal. "Tellime seemned maaletoojate kaudu – tegemist on suurte profipakkidega, kus seemneid minimaalselt tuhat,“ rääkis aiandi juht.

OÜ Plantex, kus aasta ringi tööl 70 inimest ja suveperioodil poole rohkem, peab oma edu pandiks ise tootmist, alates suvelilledest, roosidest ja püsikutest ning lõpetades suurte alleepuudega. Tootmiskohti on kuus, peakontor asub Lohkvas Tartumaal ja siin tehakse viljapuid, roose ja püsikuid, Kohtla-Järvel kasvatatakse suvelilli, Räpinas metsataimi ja põõsaid.

"Oleme Eesti suurim tootja, sisse toome väga vähe. Kliendi eelistused on üsna sarnased eelmise aastaga võrreldes, näiteks müüsime edukalt viljapuid, eriti dekoratiivseid sammasõunapuid. Sordiaretus on pikaajaline protsess ja uusi sorte väga hoogsalt peale ei tule. Eestlaste lemmikõun on kuldrenett ja vaevalt, et see muutub,“ nentis Lepmets.

Inimesed tahavad tema sõnul taimi, mis on külmakindlad, ilusad, hooldusvabad ja õitsevad suvi läbi, ilma et neid peaks katma või lõikama. "Tahetakse mugavustaimi. Kui vanem põlvkond kasvatas kõike ise seemnest, paljundas, jagas naabrinaisega, siis aastatega on aedniku tarkust ja isetegemise rõõmu vähemaks jäänud," märkis Lepmets. "Hea klient on siiski see, kes ise ka natuke teab. No pole ju mõtet kolm aastat järjest panna küpressihekki, kui on näha, et see meie kliimasse ei sobi,“ lisas ta. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. June 2016, 08:22
Otsi:

Ava täpsem otsing