Tööandjad pöördusid aktsiisitõusu pärast peaministri poole

15. juuni 2016, 10:44
Kütuseaktsiisi tõusul on negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160615/NEWS/160619835/AR/0/kütus.jpg

Kütuseaktsiisi tõstmine selle aasta veebruarist ei ole täitnud eesmärki suurendada maksulaekumist, samas on sellel negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale, teatas tööandjate keskliit.

Seetõttu tuleks valitsusel eksimust tunnistada ja kütuseaktsiisi tõus tagasi keerata 2015. aasta tasemele, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar eile peaminister Taavi Rõivasele saadetud pöördumises.

Tamsare sõnul on rahvusvahelise maismaatranspordiga tegelevad firmad pärast aktsiisi tõusu tänavu 1. veebruari järel asunud suures osas tankima naaberriikides. „Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 10 senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on ca 35 liitrit saja kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ca 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150-200 eurot reisi pealt või 100 eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida,“ kirjutas Tamsar.

Tänu varem soetatud varudele ei ole veel võimalik täpselt prognoosida, kui suureks kujuneb kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, ent maksu- ja tolliameti andmetel on kütusemüüjate müüdud diislikütusekogused eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9% võrra vähenenud. Seni oli diislikütuse tarbimine aasta-aastalt jõuliselt kasvanud ja ca 5% suurust kasvu prognoosis rahandusministeerium ka selleks aastaks. Seega paistab juba praegu, et suur osa diislikütusest ostetakse mujalt, mis tähendab, et ka aktsiis ja käibemaks laekuvad mujale.

Eesti Tööandjate Keskliidu arvutused näitavad, et kui Eestist ostetud diislikütuse tarbimine väheneb 10 protsendi võrra, laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem kütuseaktsiisi ja käibemaksu. Kui diislikütuse tarbimine väheneb 15 protsendi võrra, võib puudujääk riigieelarves ulatuda juba 70 miljonini.

„Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016-2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,“ kirjutas Tamsar.

Kütuse aktsiis tõusis 1. veebruarist 2016 bensiinile 10% (4 senti/liiter) ja diislikütusele 14% (5,5 s/ltr). 2016 määrad on vastavalt 46,5 senti liitrilt ja 44,8 senti liitrilt. Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt 9 senti kallim kui Lätis, 13 senti kallim kui Leedus ja 11 senti kallim kui Poolas ja meie aktsiis on Ida-Euroopa riikide seas kõrgeim. Valitsuse kava aasta-aastalt aktsiisi tõsta viiks 2018. aastaks Eesti diisli aktsiisi 54,2 sendini liitri kohta. Sellega oleks meie aktsiis Euroopa Liidu nelja kõrgeima hulgas (kui teistes riikides määrad ei tõuse). Eestist kõrgem oleks aktsiisimäär vaid Suurbritannias, Rootsis ja Itaalias.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. June 2016, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing