Briti referendum sunnib keskpangad valvele

16. juuni 2016, 18:00
Kaupleja New Yorgi börsil kuulamas USA keskpanga juhi Janet Yelleni kommentaari
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160616/NEWS/160619754/AR/0/Janet-Yellen.jpg

Võimalik turbulents maailma finanturgudel, kui britid peaksid end tuleval nädalal Euroopa Liidust välja hääletama, oli üks tegur, mis mõjutas USA keskpanka kolmapäeval pikalt ette kuulutatud baasintressi määra tõstmisest loobuma.

„See (referendum - toim.) on otsus, mis võib mõjutada globaalsete finantsturgude majanduslikke ja rahalisi tingimusi,“ ütles USA keskpanga juht Janet Yellen pressikonverentsil, mis järgnes otsusele jätta intressimäär muutmata vahemikku 0,25-0,5%. Ta lisas, et kui britid end 23. juunil Euroopa Liidust välja hääletavad, tuleb arvestada mõjuga ka USA majandusele.

Uue elemendina möönis Yellen, et osa põhjusi, mis ei lase praegu USA keskpangal kiiremini intressimäärasid tõsta, ei pruugi niipea mööduda. Näiteks aeglane tootlikkuse kasv ja elanikkonna vananemine võivad olla osa n-ö uuest normaalsusest.

Ka USA majandusnäitajad on saatnud viimasel ajal vastakaid signaale – maikuu tööturu raport oli eriti nõrk, samas on eratarbimine elavnenud. Ettevõtete investeeringud on aga pigem ootel.

Aeglasem tõus

Pärast seda, kui USA keskpank mullu detsembris pika pausi järel esimest korda intressimäärad nullist kõrgemale tõstis, oodatakse nüüd laugemat tõusutrendi, kui veel märtsis märku anti. Tänavu kerkivad USA intressimäärad ehk vaid ühe või kaks korda ning tuleval ja ületuleval aastal algselt prognoositud nelja tõusu asemel kolm korda. Tõenäosus, et USA keskpank võiks intressimäärasid tõsta juulikuisel kohtumisel, kahanes Yelleni ütluste järel 5,9 protsendile aasta alguse 79%-lt, kirjutas agentuur Bloomberg. Turud usuvad 40protsendise tõenäosusega, et USA intressimäärad tänavu kerkivad.

USA kannul kordasid neljapäeval hoiatust, et Brexiti mõju on negatiivne, ka Jaapani ja Šveitsi ning Suurbritannia keskpank.

„Kavatseme hoolega jälgida, kuidas hääletuse tulemus võib mõjutada rahvusvahelisi finantsturge ja globaalset majandust, ning kodumaiste ja välismaiste võimudega tihedalt suhelda,“ ütles Jaapani keskpanga juht Haruhiko Kuroda.

Šveits võib olla sunnitud oma valuuta stabiliseerimiseks baasintressimäära veelgi sügavamasse miinusesse laskma või valuutaturul interventsiooni tegema. Samaks valmistub Taani keskpank, et kaitsta euroga seotud Taani krooni liigse tugevnemise eest, kui turgudel tekib tung turvalisematesse varadesse. Austria keskpanga juht Ewald Nowotny kordas täna, et Euroopa Keskpanga kohus on valmis olla igaks alternatiiviks.

Küsitlused näitavad lahkumist

Kõige viimase Ipsos Mori küsitluse järgi plaanib 53% vastanuist, kellel on selge eelistus, hääletada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise poolt. Liitu jäämist toetas 47%. Küsitluses osales 1257 inimest.

Suurbritannia keskpank kordas neljapäeval hoiatust, et Euroopa Liidust lahkumine kahjustaks Suurbritannia majandust. „See tähendaks oluliselt aeglasemat majanduskasvu ja märgatavelt kiiremat inflatsiooni trajektoori,“ hoiatas keskpank.

Intressimäära jättis keskpank rekordmadalal 0,5% tasemel muutmata. Briti nael nõrgenes viimase kahe kuu madalaimale tasemele, kaubeldes keskpäeval 1,41 dollari tasemel. Turud prognoosivad, et juulis võib Briti keskpank intressimäärasid kärpida, kuid samas võib naela nõrgenemisest kiirenev inflatsioon selle otsuse keeruliseks teha.

Kuld hiilgab

Brexiti hirm ja väljavaated, et keskpankade intressimäärad niipea ei kerki, kergitavad kulla hinda, mis neljapäeval jõudis viimase pea kahe aasta kõrgeimale tasemele. Nii kulla kui ka hõbeda hind on tänavu tõusnud üle 22%, vahendas agentuur Bloomberg.

„Paistab sedamoodi, et intressimäärad jäävad tuleval aastani madalale ja see on kulla hinnale positiivne,“ kommenteeris Bloombergile Landesbank Baden-Wurttenbergi analüütik Thorsten Pröttel. „Tuleva nädala suur teema on Brexit.“

Kullauntsi hind oli Londonis neljapäeva keskpäeval 1304,2 dollarit. Bloombergi küsitletud analüütikute ja kauplejate hinnangul tõstab Brexit kulla hinna nädalaga 1350 dollarile unts. Kui aga enamus hääletab ELi jäämise poolt, võib hulla hind langeda 1250 dollarile unts.

Pagemine riskist

Neljapäeval jätkasid aktsiad langustrendis, mis pühkis möödunud nädalal globaalsetelt aktsiaturgudelt 2,4 triljonit dollarit. Võlakirjade hinnad aga tõusid, surudes Saksamaa ja Jaapani võlakirjade tootluse sügavamale miinusesse. Jaapani 10aastase tähtajaga võlakirja tootlus langes agentuuri Bloomberg andmeil –0,21 protsendile ja sama pika tähtajaga Saksamaa võlakirja tootlus –0,035%-le. Jaapani keskpanga juht süüdistas viimases languses Brexiti hirmu mõju.

USA 30aastase tähtajaga võlakirjade tootlus langes viimase 16 kuu madalaimale tasemele 2,37%-le.

Kihlveokontorid Suurbritannias, Iirimaal ja mujal hindavad Bloombergi andmeil suuremaks siiski veel tõenäosust, et britid otsustavad maailma suurimast kaubandusblokist mitte lahkuda.

„Hääletuse tulemus on noateral,“ kirjutasid Morgan Stanley ökonomistid Jacob Nell ja Melanie Baker panga kliendikirjas, kergitades Suurbritannia lahkumise tõenäosuse 30 protsendilt 45%-le. Siiski usuvad ka nemad viimase hetke pööret, mis annaks ülekaalu Euroopa Liitu jäämise pooldajatele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. June 2016, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing