Ka Bermani-leer võis kasutada kavalat skeemi

17. juuni 2016, 08:15
Fjodor Bermani sõnul on vaidlus ettevõttele suur lisakoormus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160617/NEWS/160619761/AR/0/Fjodor-Berman.jpg
Ainult tellijale

Tõenäoliselt said BLRT Grupi kahe aktsionäri otsused kaalukeeleks, et kontroll ettevõttes on Bermanite käes, kuid nende aktsiaid liigutati küsimusi tekitaval moel.

„Olukord on muutunud, meile kuulub 53 protsenti aktsiatest,“ sõnas BLRT Grupi tollane juht ja suurim aktsionär Fjodor Berman 2011. aasta aprillis Äripäevale intervjuud andes. Kaheksa kuud varem oli Bermani-poolel koos Valeri Karkatšoviga olnud 47 protsenti aktsiatest.

Mis siis vahepealsel ajal juhtus? „Aastatel 2010 ja 2011 toimus BLRT aktsiate kokkuostmine Fjodor Bermani perekonna poolt ning selle tulemusena on jõutud olukorda, kus ligi pool aktsionäridest on ettevõtte juhtimisest ja kasumi jaotamisest kõrvale jäetud,“ märkis Bermani üks suuremaid oponente Valeri Kovalenko.

Veebruaris 2011. aastal läks liikuma suur ja üsnagi otsustav BLRT Grupi aktsiapakk ettevõtte suuruselt viiendalt aktsionärilt Dmitri Kubõškinilt (19 A-aktsiat ja 361 B-aktsiat) ja suuruselt kuuendalt aktsionärilt Galina Aleksandrovalt (16 A-aktsiat ja 28 B-aktsiat). Mõlematele kuuluvate aktsiate osa BLRT Grupi aktsiakapitalis oli kokku 5,4 protsenti, kuid häälte osakaal küündis koguni 11,7 protsendini. Erinevus tuleb A- ja B-aktsiate erinevast kaalust.

Kubõškin ja Aleksandrova tegid 10. veebruaril aktsiatega mitterahalised sissemaksed endale kuuluvatesse värskelt asutatud ettevõtetesse. Samal päeval kanti mõlemast ettevõttest kõik BLRT Grupi aktsiad Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali esindajakontole.

Hammustasid skeemi lahti

Bermani vastasleeri kuuluvad BLRT grupi aktsionär Valeri Kovalenko esitas koos Mihhail Gnidiniga sama aasta sügisel hagi Kubõškini, tema ettevõtte DK Holding OÜ, Aleksandrova ja tema ettevõtte Galigo OÜ ning Nordea panga vastu tehingute tühisuse ja ostueesõiguse tuvastamiseks.

Hagejad leidsid, et mitterahaliste sissemaksete tegemise eesmärk oli BLRT aktsionäride ostueesõiguse teostamise takistamine ning neil on ostueesõigus aktsiate müügil Nordeale.

Maakohus ja ringkonnakohus leidsid aga, et aktsiate kandmine panga esindajakontole ei muuda panka aktsiate omanikuks. Seetõttu puuduvad tehingud, mille suhtes saaksid hagejad ostueesõigust kasutada.

Pärast ringkonnakohtu otsust kommenteeris Gnidin 2013. aasta aprillis Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti oma veendumust, et Kubõškinile ja Aleksandrovale kuuluvate BLRT aktsiate mitmekordsel ülekandmisel oli ainult üks eesmärk – jätta teised aktsionärid aktsiate ostueesõigusest ilma. „Tegelikult võimaldab ringkonnakohtu otsus selliseid skeeme kasutada,“ nentis ta.

„Pole kunagi kasutanud,“ oli aga nüüd Fjodor Bermani lühike vastus küsimustele, kas ta on kasutanud skeemi ostueesõigusest kõrvalehiilimiseks, kas Bermanid kontrollisid neid Nordea panga esindajakontol olnud aktsiaid ning miks oli vaja aktsiate müük toona selliselt vormistada.

Igatahes deklareeris Kubõskinile kuuluv DK Prima Holding OÜ 2011. aasta majandusaruandes tütarfirma kaudu teenitud finantstuluks 6,31 miljonit eurot. Tütarfirma nime aruandes ei ole ning ka äriregister ei näita, et DK Prima Holdingul oleks olnud Eestis tütarfirma. Aleksandrova ettevõte Galigo OÜ teenis 2011. aastal finantstulu 3,31 miljonit eurot.

Suure tõenäosusega tõstatub ka tänasel BLRT Grupi aktsionäride üldkoosolekul dividendide maksmise teema ning kui jätkub senine dividendide mittemaksmise poliitika, siis jätkuvad ka kohtuvaidlused.

Kovalenko sõnul lõpetaks praeguse olukorra aktsionäride kokkulepe juhtimises mitteosalevate aktsionäride ühingust väljumise kohta. „Loomulikult võiks vaidlused lahendada ka mõistliku dividendipoliitika kehtestamine, kuid ettevõtte juhtkonna viimastest avaldustest võib järeldada, et sellist plaani ei eksisteeri. Kuni selliste lahendusteni ei õnnestu jõuda, peavad vähemusaktsionärid ilmselt jätkama lahenduse otsimist kohtuvaidluste kaudu,“ leidis Kovalenko.

Valeri Kovalenko: BLRT aktsiate likviidsus on sisuliselt olematu

Valeri Kovalenko sõnul ei ole vähemalt pooled BLRT Grupi aktsionäridest teeninud ettevõttest 25 aasta jooksul sentigi, mistõttu on ettevõtte likviidsus sisuliselt olematu. Selleni jõuti aga tema arvates aastatel 2010 ja 2011 toimunud BLRT aktsiate kokkuostmisega Fjodor Bermani perekonna poolt.

Küsisime Kovalenko käest, miks ta ostis aktsiaid advokaadibüroo taha varjudes, kas sarnast skeemi kasutati ka OÜga Reve Parisien, kas ta kontrollib praegu NSC Investmentsi, kas Bermanid on kasutanud skeemi ostueesõigusest kõrvalehiilimiseks ning tegelike aktsiate omandajate varjamiseks, milliseid võimalusi näeb ta aktsionäride leppimiseks ning mida tuleks mõlemal poolel selleks teha ning kas aktsionäride üldkoosolekul teeb ta ettepaneku dividendide väljamaksmiseks. Järgneb tema vastus.

„Iga äriühingu eesmärk on teenida tulu selle aktsionäridele – sõltumata sellest, kui suur on aktsionäri osalusprotsent. BLRT puhul oleme aga jõudnud olukorda, kus ettevõtte aktsionärid või vähemalt peaaegu pooled neist ei ole teeninud 25 aasta jooksul oma osaluselt sentigi. Seetõttu on ka aktsiate likviidsus on sisuliselt olematu.

Sellesse olukorda on jõutud just tänu sellele, et aastatel 2010 ja 2011 toimus BLRT aktsiate kokkuostmine Fjodor Bermani perekonna poolt. Selle tulemusena olemegi jõudnud olukorda, kus ligi pool aktsionäridest on ettevõtte juhtimisest ja kasumi jaotamisest kõrvale jäetud. Ma ei saa sisuliselt kommenteerida kohtuvaidlusi, mille pool ma ei ole.

Olukorra lõpetaks aktsionäride kokkulepe juhtimises mitteosalevate aktsionäride ühingust väljumise kohta. Loomulikult võiks vaidlused lahendada ka mõistliku dividendipoliitika (ja hea ühingujuhtimise tava) kehtestamine, kuid ettevõtte juhtkonna viimastest avaldustest võib järeldada, et sellist plaani ei eksisteeri. Kuni selliste lahendusteni ei õnnestu jõuda, peavad vähemusaktsionärid ilmselt jätkama lahenduse otsimist kohtuvaidluste kaudu.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. June 2016, 08:15
Otsi:

Ava täpsem otsing