Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seakasvatuse võlausaldajatel jäi saamata 4,2 miljonit eurot

Põrsad uudistamasFoto: Raul Mee

Raplamaal Kehtna vallas seakasvatatusega tegelenud OÜ Rey Seakasvatus ning tema emafirma, lihatööstuse AS Rey pankrotipesadesse jäi kokku üle 4,2 miljoni euro eest rahuldamata nõudeid.

OÜ Rey Seakasvatus (pankrotis) suuremad võlausaldajad ja saamata jäänud summa:
LHV Pank            1 092 972
Zoovetvaru OÜ                236 566
Kesk-Eesti PÜ   193 950
Anu Ait OÜ        189 211
OÜ Estgrain       180 124
Maaelu Edendamise SA               160 242
Swedbank Liising AS      120 426
Maksu- ja tolliamet        60 570
E-Farmer OÜ     60 541
OÜ Agrovarustus            60 249
SW Energia OÜ58 663
Magnum Veterinaaria AS            36 249
AS Rey (pankrotis) suuremad võlausaldajad ja saamata jäänud summa:
LHV Pank            1 276 179
Maaelu Edendamise SA               186 427
Maksu- ja tolliamet        112 491
Eesti Energia     105 836
Kehtna Hoiu-Laenuühistu           11 956
Allikas: Pärnu maakohtu määrus

Pärnu maakohus kinnitas äsja nii OÜ Rey Seakasvatus kui ka AS Rey pankrotimenetluste lõpparuanded. Rey Seakasvatuse 24 võlausaldajal jäi saamata kokku üle 2,5 miljoni euro ning Rey 18 võlausaldajal kokku 1,71 miljonit eurot.

Suurimad nõuded pidi korstnasse kirjutama LHV Pank, kellel jäi OÜst Rey Seakasvatus saamata ligi 1,1 miljonit ning AS-ist Rey 1,27 miljonit eurot. Maaelu Edendamise sihtasutusel jäi mõlemast ettevõttest saamata kokku ligi 347 000 eurot ning maksu- ja tolliametil kokku 173 000 eurot. Suured summad jäid saamata veel real ettevõtetel. Näiteks Zoovetvaru OÜ-l 236 566 eurot, Kesk-Eesti PÜ-l 193 949 eurot, Anu Ait OÜ-l ligi 190 000 eurot ning OÜ-l Estgrain 180 000 eurot. Mullu aprillis kolm päeva sigade toitmise eest maksnud Kehtna vallavalitsusel jäi Rey Seakasvatuse pankrotipessa ligi 19 000 eurot.

Rey Seakasvatuse pankrot kuulutati välja eelmise aasta aprillis. Seakasvatuses oli 11 000 siga. Ettevõttel olid makseraskused pikemat aega, kuid kokkuleppel võlausaldajatega anti lootust võlgade tasumiseks, tegevuse jätkumiseks ja makseraskustest väljatulekuks. Pärast ajutise pankrotihalduri määramist halvenes majandusseis järsult, kuna sööda ja kõige vajaliku ostmiseks nõuti ettemaksu, mistõttu tekkis käibevahendite puudujääk ja loomade edasine ülalpidamine sattus ohtu. Märtsi lõpus 2015. a tegi ettevõtte direktor Valentin Kütt pöördumise tollasele põllumajandusministrile Ivari Padarile, Kehtna vallavalitsusele ja Raplamaa veterinaarkeskusele, et Rey Seakasvatus ei suuda aprillist enam sigu hooldada ja sööta ning sellega kaasneb oht sigade hukkumisele.

Alates 2014. aastast oli ettevõtte tegevus ebarentaabel, kui 2,5 miljoni euro suuruse müügitulu juures olid müüdud toodangu kulud üle 3,1 miljoni euro. Kahjumlik tootmine jätkus 2015. a alguses.

Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks oli söötade ja teenuste hindade märgatav tõus, samas sealiha hinnad olid kõikuvad. Olukord muutus eriti raskeks Eesti seakasvatuses Vene ekspordituru äralangemise tõttu ja 2014. a algas kriis kogu Euroopa seakasvatuses.

Lihatööstus veel jätkas paar kuud

Lihatööstus AS Rey, kes oli ka Rey Seakasvatuse emaettevõte, jätkas tegevust juuli alguseni.

Vaatamata Rey Seakasvatuse pankroti väljakuulutamisele, saavutati alguses kokkuleppeid võlausaldajate ja pangaga võlgade tasumiseks, tegevuse jätkamiseks ja makseraskustest väljatulekuks. Kuna kokkulepete täitmine osutus aga raskendatuks, otsustas LHV Pank kui suurem võlausaldaja, laenulepingu lõpetada ja esitas 26. juunil 2015. a. täiteavalduse täitemenetluse algatamiseks, misjärel arestiti ettevõtte pangakontod ja majandustegevuse jätkamine muutus võimatuks.

AS Rey palus mullu augusti lõpus veel riigilt toetust sigadele sööda ja ravimite ostmiseks. Ettevõtte pankrot kuulutati välja septembris ning 43 töötajat koondati. Ajutise pankrotihalduri arvamusel oli AS Rey maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tootmistegevuse ebarentaablus viimaste aastate kestel.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.