Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ekspert: 80dollariline naftabarrel paistab

20. juuni 2016, 13:01
Nafta hind on viimastel aastatel palju kõikunud.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160620/BORS/160629984/AR/0/AR-160629984.jpg

Maailma ühe suurima naftakauplemisfirma Gunvor turuanalüüsi juht David Fyfe ütles Äripäevale antud intervjuus, et näeb naftaturul positiivseid märke.

Endine Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) naftaturgude peaanalüütik ja rohkem kui 20aastase energiaturgude kogemusega Fyfe sõnas, et naftaturul on näha märke nõudluse ja pakkumise vähenemisest ning OPECi mõjuvõimu nõrgenemisest. Ta ei taha nõustuda Saudi Araabia printsi väljaütlemisega, et me ei näe enam kunagi nafta hinda tõusmas 100 dollarile.

Järgneb intervjuu Fyfega.

Oleme sel aasta näinud kiiret nafta hinna tõusu. Kas põhi on seljataga?

Kui maailmamajanduses ootamatut šokki ei tule, siis tõenäoliselt nafta hind ei lange alla 30 dollari taseme, kus see oli 2016. aasta alguses. Maailma naftaturu põhinäitajad liiguvad selles suunas, et nõudlus ja pakkumine vähenevad ning see võib tähendada hinnatõusu.

Mis suunas võiks nafta hind liikuda sel aastal ja järgnevatel aastatel?

Me võime näha hinda kõikumas 50 dollari taseme lähedal mitu kuud, sest praegu on OECD riikide naftavarud kõrgunud 360 miljoni barrelini. Selleks, et hind jääks kõrgele, peaksid naftavarud hakkama vähenema ja seda eriti järgmise aasta alguses. Kui see juhtub, võib hind tõusta 70-80 dollarile barreli eest. Alati on võimalus, et juhtub ka mõni geopoliitiline sündmus või majandusšokk, mis põhjustab hinna kõikumisi, mida analüütikud ei osanud ette näha.

Millised ohud varitsevad praegust naftaturgu?

Ma ei ole kindel, et praegu ühtegi konkreetset ohtu eksisteerib. Maailma naftaturg ja tooraineturud on uskumatult vastupidavad ning seda eelkõige tänu suurele kauplemismahule, ladustamisele ning logistikafirmadele, mis aitavad tagada ühenduse tootjate ja tarbijate vahel. Ladustamine ja transpordi infrastruktuur aitavad tulla toime turul oleva puudujäägi ja liigpakkumisega, käitudes vahelülina süsteemi tabada võivate šokkide vastu. 2008. aasta finantskriisi ajal ei olnud energiaturul ühtegi tarnekatkestust – energiavarud leidsid ilusasti enda tee tarbijateni, kuigi nõudlus oli majanduskriisi tõttu väiksem.

Energiaturgudel on perioode, kui toimub üleinvesteerimist  ja alainvesteerimist. See toob naftaturule teatava volatiilsuse, kuid see on vältimatu iseloomujoon enamikule tooraineturgudele.

Üks oht võiv olla poliitikakujundajad, kes usuvad, et suudavad tooraineturgude kõikumist kontrollida, kasutades selleks regulatsioone ja surudes tootjatele ning tarbijatele peale erinevad meetmeid. See võib tuua endaga kaasa ootamatud tagajärjed, mis hoopis kahjustavad turu likviidsust ning viivad tarbijate jaoks hinnad üles.

Maailma ühe suurima naftakauplemisfirma Gunvor turuanalüüsi juht David Fyfe.

Kas OPEC kui naftakartell on katki ega toimi enam?

Ma kahtlustan, et tulevikus hakkame nägema üha vähem seda, kuidas OPEC sekkub nafta hinna kujundamisse. Saudi Araabia liidrid on öelnud, et turgu ei saa juhtida pelgalt sellega kui langetada toornafta hinda. Nad on OPECile jätnud võimaluse vähendada tarneid majanduskriisi ajal või suurendada tootmist, kui kuskil maailmas leiavad aset tootmise katkestus, geopoliitilised sündmused või loodusõnnetused. Ma usun, et OPEC jätkab oma funktsiooni pigem kui foorumina, kus tootjad saavad ühiseid probleeme arutada.

Mis võiks olla praeguse naftasõja lahendus?

Ma arvan, et turg leiab aja jooksul lõpuks ise piisavalt hea lahenduse ning enne uue tasakaaluni jõudmist kulub aega. Isegi kogenud eksperdid on tunnistanud, et praegu ei ole kindel, kui kõrgeks tarnekulud võivad minna. Mina ei näeks praegust episoodi naftaturul kui sõda, vaid kui vajalikku perioodi hindade kohandumiseks. Madalate kuludega tootja Saudi Araabia on öelnud, et kunstlikult hinna tõstmiseks nemad enam tarneid ei langeta. See tähendab, et meil saab olema periood, kus valitsevad suured kulud ning OPECisse mitte kuuluvad riigid vähendavad suuremahulisi investeeringuid ja keskenduvad väikeste kuludega projektidele. Selle tagajärjel hakkavad ka naftasektoriga seotud ettevõtted parandama efektiivsust ja kulusid vähendama. Lõppkokkuvõttes on see kasulik kogu turule.

Kuidas tuleb Norra naftatööstuses toime praeguste hindadega?

Norra on sarnaselt Suurbritanniaga suurte kuludega naftatootja. See tähendab, et kui toornafta hind langeb, siis võivad naftatootjad viia tegevuse piirkonda, kus on odavam toota. Kuna praegu on Norras tootmist vähendatud, võib see järgnevateks aastateks tähendada seda, et Norra toodab vähem naftat.

Naftamaardlad, mis avati Norras ja Suurbritannias alates 2014. aastast, aitavad praegu mõlema riigi tootmist stabiilse hoida. Need on projektid, kus investeerimine algas aastaid tagasi. Praegune probleem seisneb selles, et kulutusi uutele projektidele on vähendatud oluliselt, see on toonud kaasa koondamisi. Tõenäoliselt sektori olukord paraneb, kuid selleks kulub aega.

Milline nafta hind rahuldaks tootjariike?

Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel rahuldaks OPECi riike barreli hind 50–100 dollarit. Sellised riigid nagu Liibüa ja Venezuela vajaks tõenäoliselt 150 dollarist kõrgemat hinda. OPECisse mittekuuluvad riigid on aegade jooksul suutnud enda eelarveid teha vastavalt nafta hinna järgi. Absoluutset nafta hinda, mis sobiks kõigile, pole olemas, kuid hind vahemikus 60–70 dollarit sobib paljudele tootjatele ja tarbijatele.

Saudi Araabia miljardärist prints Alwaleed bin Talal ütles eelmisel aastal, et me ei näe enam kunagi nafta hinda tõusmas üle 100 dollari taseme. Mida sellest väitest arvate?

Ma arvan, et „mitte kunagi“ kõlab nagu väga pikk aeg. Selles on tal õigus, et turujõud, mis aitasid aastatel 2008, 2011–2014 tõsta hinda üle 100 dollari taseme, on muutunud. Kuludega tasa jõudmine on nüüd muutunud aeglasemaks. Ka on keskkonnaalased ja energiaefektiivsuse meetmed toonud kaasa selle, et nafta nõudluse kasv on aeglustunud. Seega mõningaid faktoreid, mis oleks toonud 100dollarilise barreli, pole enam laual. Praegune turg näib üsna kiiresti sündmustele reageerivat, seega pole välistatud ka nafta hinna tõus 100 dollarile või üle selle.

Kas nafta tähtsus maailmas on ajapikku vähenemas? Norra valitsus plaanib aastal 2025 keelata bensiini- ja diiselautode uusmüügi, teised riigid võivad astuda samu samme. Mis mõju võib see naftaturule avaldada?

Ma arvan, et tulevikus näeme nafta tootmise, kauplemise ja tarbimise kasvu jätkumist. Languses on see, kui palju iga naftadollari eest SKT kasvuprotsente luuakse. Aga seda põhjusel, et ollakse rohkem efektiivsemad, ja see on hea asi. 

Nafta kaotab turuosa ka teistes valdkondades, näiteks energia tootmises, ruumide kütmises, tööstuses ja transpordis. Tõenäoliselt näeme tulevikus seda, et kasutusele võetakse sõidukeid, millel on erinevad jõuallikad. Kuid ma ei usu, et sisepõlemismootor asendatakse lähiajal millegi muuga. Elektrisõidukid sõltuvad kaudselt samuti maagaasi kasutamisest. Gunvoris on maagaasi üksus olnud üks kiiremini kasvavaid üksuseid viimastel aastatel. Seega, nafta ja gaas jäävad meiega veel väga pikaks ajaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2016, 13:01
Otsi:

Ava täpsem otsing