Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saku Suurhalli tühi kest jäeti maha

    Oliver Kruuda ja Marcel Vichmann

    Linn ja riik said Marcel Vichmanni ja Oliver Kruudaga äri ajades üle poole miljoni euro kahju ja sattusid olukorda, kus pole võimalik äriseadustikku täita.

    „Ei riigil ega linnal ka koos ei ole võimalik üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ilma suuraktsionärita. See hõlmab ka lõpetamise otsustamist,“ teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
    Rahandusministeerium selgitas, et kuigi AS Rocca al Mare Suurhall on korduvalt üritanud suurendada äriühingu aktsiakapitali, ei ole aktsionärid olnud nõus raha juurde panema. Riigil puudub avalik huvi spordihalli omanikuks olla ning äriühingu võlausaldajad ei pakkunud mõistlikku võlgade restruktureerimise alternatiivi. Kui aktsiakapitali pole võimalik muuta, sätestab äriseadustik, et varatu aktsiaselts tuleb üldkoosoleku otsusega lõpetada.
    „Aktsiaseltsi 2013. majandusaasta aruanne on koostatud ja auditeeritud lähtuvalt likvideerimis- ja lõpparuannete nõuetest.  Tegevusetuse eest, mis on viinud sundlõpetamise hoiatuse tegemiseni, kannavad vastutust aktsiaseltsi juhataja ja nõukogu liikmed,“ kommenteeris Tallinna linnavalitsus.
    Linn ja riik ei saa aga seadust täita, kuna on pankrotis oleva suuraktsionäri Pivotel OÜ meelevallas. Nimelt on otsustusõigus just suuraktsionäril. Pivotel OÜ kuulub võrdsetes osades ärimeestele Marcel Vichmannile ja Oliver Kruudale.

    ASi Rocca al Mare Suurhall kohtumäärused

    05.02.2016 hoiatusmäärus sundlõpetamiseks: ebapiisav netovara

    24.03.2016 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks: majandusaasta aruanne esitamata

    Suurhalli kesta omanikud

    68,7% Pivotal OÜ (omanikud Marcel Vichmann ja Oliver Kruuda) (pankrotis)

    15,8% Tallinna linnakantselei

    15,5% Rahandusministeerium

    AS Rocca al Mare Suurhall on äriregistrilt saanud mitu hoiatusmäärust, terendamas on sundkustutamine. Vichmann teatas Äripäevale, et kuuleb Rocca al Mare Suurhalli sundkustutamisest esimest korda, ning kinnitas, et läbi erinevate äriühingute on ta nii Pivotali kui ka äriühingu Rocca al Mare Auurhalli suurim võlausaldaja ja omanik. Vichmann märkis, et Pivoteli, ega Rocca al Mare Suurhalli pankrot ei anna kellelegi mitte midagi, vaid tekitab tarbetuid kulusid.  
    Rocca al Mare Suurhalli pankrot ei mõjutaks kuidagi Saku Suurhalli haldamist, kuna Rocca al Mare Suurhall on firma, mis haldas Saku Suurhallis aastatel 1998 kuni 2013.
    Sisuliselt keerutas Marcel Vichmann nii omaniku kui ka võlausaldajana Rocca al Mare Suurhalli varade seast välja Saku Suurhalli hoonestusõiguse ning majandab nüüd Saku Suurhallis ilma linna, riigi ja Oliver Kruudata. Alates 2014. aastast haldab Suurhalli Marcel Vichmanni teine firma, Best Idea OÜ.

    Kinnistul ja hoonestusõigusel eri omanikud 

    Kui hoonestusõigus kuulub Marcel Vichmanni firmale Best Idea, siis Saku Suurhalli kinnistu kuulub Tallinna linnale. Kinnistule seatud hoonestusõiguse lõppemisel 2049. aastal on Tallinna linnal valida, kas omandada Suurhall tolleks ajaks kujunenud turuhinnaga või pikendada hoonestusõiguse lepingut.

    ASi Rocca al Mare Suurhalli viimane majandusaasta aruanne esitati 2013 aastal. 2012. aastal oli firma käive 7,75 miljonit eurot ja kahjum 2,97 miljonit eurot.

    Best Idea OÜ on asutatud 2003. aastal. Firma juhatuse liige on Marcel Vichmann ja omanik on Hoiupanga Töötajate AS, mille omanik on samuti Marcel Vichmann. Best Idea alustas Saku Suurhalli haldamist 01.05.2014. Firma käive oli 2014. aastal 727 433 eurot ja kahjum 455 349 eurot. 

    Saku Suurhalli tegevjuht on Tarmo Hõbe.

    2012. aastal tegi Tallinna linn aktsiaseltsi aktsionäridele ettepaneku viia aktsiaseltsis läbi erikontroll selle tegevuse kohta aastatel 2008–2011 ja teha audiitoritele ülesandeks uurida aktsiaseltsi poolt võetud kohustuste vastavust aktsiaseltsi huvidele ning kohustuste nõuetekohast teenindamist. Linna ettepanek hääletati üldkoosolekul maha. Linna esindajat aktsiaseltsi nõukogusse enam ei valitud.

    Samal aastal esitas SEB pank Rocca al Mare Suurhalli kohta pankrotiavalduse. Pankrot jäi välja kuulutamata, kuna osapooled sõlmisid kompromissi.

     

    Milline oli vara väljakeerutamise skeem?
    Aastatuhande alguses võttis Saku Suurhall pankadelt laenu, mis 2014. aastaks kasvas koos intressidega 9 miljoni krooni (575 204,80 eurot) suuruseks nõudeks. Selle tagasimaksmisega tekkisid raskused ning Marcel Vichmann rahastas suuromanikuna Suurhalli oma teise firma, Go Group OÜ alt. Ühtekokku rahastas Vichmann ise ja endaga seotud firmade kaudu Rocca al Mare Suurhalli pea 600 000 euroga, Rocca al Mare Suurhalli hoonestusõigust koormab veel seni 81 miljoni kroonine (5,18 miljonit eurot) hüpoteek Go Groupi kasuks.
    Suurhalli toimimiseks ja nüüd omakorda Vichmanniga ja temaga seotud firmade antud laenude refinantseerimiseks oligi väidetavalt vaja omakorda omanikelt raha juurde. Rahandusministeerium ja Tallinna linn sellega kaasa ei läinud.
    Vichmanni antud laenude refinantseerimiseks pani kohtutäitur Elin Vilippus Rocca al Mare Suurhallile kuulnud hoonestusõiguse müüki pea 600 000 euro suuruse nõude rahuldamiseks 50 000 euroga. Ehk et Vichmann alustas täitemenetluse, mille raames ostis üks tema firma ära vara, et katta tema teise firma antud laene Rocca al Mare Suurhalli tarvis.
    Kuigi AS Rocca al Mare Suurhalli ootab ees sundkustutamine Äriregistris ei muuda see midagi tänase Saku Suurhalli töös.Foto: Erik Prozes
    Pankrot kukkus kui küps ladvaõun valesse aeda?
    Äriseadustik sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse.
    Küll aga on kummaline, et ASi Rocca al Mare Suurhall täitemenetluse järel ei pankrotistunud mitte maksejõuetu ja varatu Rocca al Mare Suurhall, vaid selle omanikfirma Pivotal OÜ. Pankrotistus firma, mis andis Rocca al Mare Suurhallile laenu ning kelle antud laenude katteks vara üleüldse müüdi.
    ASi Rocca al Mare Suurhall juhatuse esimees Tarmo Hõbe telefonile ei vastanud, ent kirjutas napisõnaliselt selgituseks, et juriidilisel kehal AS Rocca al Mare Suurhall ja füüsilisel hoonel ning objektil Saku Suurhall ei ole täna sisulist seost. „Juriidlise keha ASi Rocca al Mare Suurhall lõpetamine on kõikide toimunud protsesside loomulik lõpp,“ kirjutas Hõbe.
    Ta lisas, et äriregistris kajastatud ASi Rocca al Mare Suurhall kustutamishoiatuses ei ole midagi erilist ning see on seotud majandusaasta aruande tähtajaks mitteesitamisega. „Täpselt samasuguseid märkeid leiab äriregistrist tuhandetel teistel ettevõtetel,“ kommenteeris ta. Tarmo Hõbe oli aktsiaseltsi viimane juhatuse esimees, kellel oleks lasunud kohustus esitada maksejõuetu firma kohta pankrotiavaldus. Täna peseb aga Hõbe vastutusest käed puhtaks: “OÜ Pivotal tegevusi ei ole võimalik minul kommenteerida, kuna antud osaühinguga puudub minul otsene seos.“
    Uuel operaatoril aktiivne majandustegevus
    Hõbe kinnitas, et Rocca al Mare Suurhallil puudub täna igapäevane majandustegevus, puuduvad varad ning pole kohustusi kolmandate osapoolte ees. Kõikide endiste ASi Rocca al Mare Suurhall B- ja C-aktsionäridega ehk klubitooli- ja loožiomanikega on Best Idea OÜ sõlminud uued lepingud. Hõbe kinnitas, et alates 2016 sügishooajast on kalender väga tihe ning sisuliselt on broneeritud kõik olulisemad päevad ja nädalavahetused kuni 2017. aasta maikuuni. Palju üritusi on kalendris juba ka 2017. aasta sügiseks ning 2018. aastaks.
    „Saku Suurhalli igapäevane majandustegevus täna on väga aktiivne ning liigub aina tõusvas suunas,“ märkis Hõbe.
    „Saku Suurhall on 100 protsenti minu omanduses äriühingu Best Idea kaudu, tegutses ja tegutseb edukalt edasi. Meil ei ole võlgu ega isegi mitte ühtegi pangalaenu. Saku Suurhalli olevik on töiselt helge ja tulevik roosiline,“ kommenteeris Vichmann.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.