Ettevõtted ei taha minna EXPO-le

Kaubanduskoda ei pea mõistlikuks Eesti osalemist maailmanäitusel Dubais, sest ettevõtetel on sellest vähe kasu. Ka EASi seisukoht on, et Dubais maailmanäitusel osalemine ei ole kõige otstarbekam.

„Ettevõtjana, kui ma oleks mõelnud, et ma lähen sinna äritegemise eesmärgil, siis ausalt öeldes ma oleks juba enne seda öelnud ei, sest Itaalia turult ei ole minu jaoks midagi oodata. Ja ma oleks lihtsalt pettunud, sest mingit kontakti ei tekkinud üldse,“ võttis kokku osalemise möödunud aasta Milano EXPO-l eestimaise mootorrattatootja Renard asutaja ja juht Andres Uibomäe. „Ma ütlen ausalt, et selle aasta jooksul ma ei saanud praktiliselt ühtegi kõnet mitte kuskilt, mitte kellegi käest. Kui Renardi pilt ilmub kuskil New Yorgi kingaajakirjas, siis me saame rohkem tagasisidet,“ sõnas ta.

Uibomäe tõdes, et nende tutvustatud mootorratas ei ole laiematele massidele mõeldud toode ja nad osalesidki EXPO-l pigem Eesti promomiseks. „Ma arvan, et meie toote puhul ei ole vaja minna, aga pigem ma Eesti patrioodina ütlen seda, et kui on hea idee, siis tuleb minna. Kui aga ideed ei ole, siis loomulikult ei ole mõtet raha tuulde visata,“ ütles ta ja lisas, et Eesti peaks osalema lihtsalt kohal olemise pärast. „See on umbes sama kui öelda, et Eestil ei ole mõtet enam jalgpalli mängida, ikka on.“

Põhjala pruulikoja tegevjuht Enn Parel ütles, et kuigi ka nemad pidid Milanos maailmanäitusel osalema, loobusid nad siiski, sest ei näinud sellel enda ettevõtte jaoks mõtet. „Meie äri ja suhete loomine käib natuke teistmoodi kui EXPO-l. Me tegeleme nišiäriga ja leidsime, et meie EXPOst olulisel määral ei võidaks,“ selgitas Parel. Ka tema ei tahaks iseenesest maailmanäitust ja Eesti osalemist kritiseerida, kuid ettevõttena ei näinud ta osalemisel mõtet.

Puitmajaliit oli eelmisel maailmanäitusel väljas ühe stendiga, liidu juhi Sven Matsi sõnul mingisugust praktilist väljundit sellel ei olnud. „Nii palju kui meie oma liikmete hulgas tagasisidet oleme saanud, siis keegi ei ole isegi päringuid saanud sealt.“

Milano maailmanäitusel oli edukam aga Estonia klaverivabrik. „Sellest Itaalias käigust oleme me väga heal arvamusel, sest see lisas igal juhul tuntust Estonia klaveritele ja seda kommenteeriti kenasti internetis ja Eesti paviljoni inimesed ütlesid, et seal iga jumala päev mängiti klaverit. Meil oli seal isemängiv klaver peale selle,“ rääkis klaverivabriku juht Venno Laul. Itaaliat ja Dubaid on aga tema sõnul raske võrrelda. „Ei tea, kui palju see piirkond üldse maailma rahvast kokku toob. Euroopa suhtes oli natuke suurem usk ja Euroopas ka tõesti ikka käidi Eesti paviljonis väga kenasti. Aga võimalik, et Dubai ei jää Itaaliale alla ja EXPO tõmbab kokku inimesed igalt poolt,“ arvas Laul.

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul tuleb lisaks maailmanäituse väikesele kasule ettevõtetel vaadata ka selle kulu. Kui Milano EXPO-le kulus Eestil pea 5 miljonit eurot, siis Palts hindab, et Dubai maailmanäitus võib meile kulukamaks minna. „Et seal mingisugustki nähtavust saavutada, tuleb seda summat ikka oluliselt suurendada,“ arvas ta. Tema sõnul on Dubai miinus ka see, et eestlaste jaoks ei pruugi kuigi oluline seal kohal olla. „Kui Milanos on külastajad suures osas turistid, siis Euroopat silmas pidades oli see kindlasti argument, aga Dubai puhul on see kahtlane,“ arvas Palts.

„Need on need kaalutlused, et kas selle raha kulutamise eest saab piisavalt nähtavust,“ ütles Palts ja lisas, et Eesti riigi nähtavuse suurendamiseks on kindlasti vaja tegutseda, aga EXPO ei ole selleks parim vahend. „Tegelikult võiks oluliselt rohkem teha näiteks Eesti ettevõtjate ühisstende või riigi stende rahvusvahelistel messidel,“ Sõnas Palts. Tema sõnul tunnevad ettevõtted ise huvi pigem erialaste messide vastu ja EXPO jääb liiga üldiseks.