Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsatööstus kiirelt taastunud

    Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on metsatööstussektor suutnud kriisist kiiresti taastuda ja efektiivsust kasvatada.Foto: Raul Mee

    Metsatööstussektor on suutnud kriisist kiiresti taastuda ja efektiivsust kasvatada.

    Lisaks tõmbab tööstuse kasv endaga kaasa ka teenusmajandust. Ent sektoris pole puudu ka probleemidest, nagu näiteks väiksemate ettevõtete kõri pitsitav palgakasv ja suured energiakulud, kirjutab 22. juuni Äripäev tööstuse rubriigis.
    Erametsade kattetulu värske uuringu kohaselt jäi 2014. aastal tihumeetri pealt keskmises metsas omanikule kätte 20 eurot. Iga tihumeeter metsa andis seejuures 70 eurot maksutulu. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tegevjuhi Henrik Välja sõnul on tulemus väga hea, näidates, et sektor suutis kriisist kiiresti taastuda ja efektiivsust kasvatada. Lisaks on tema sõnul väga hästi välja toodud tööstuse oluline mõju majandusele toetavate teenuste tarbimise kaudu – tööstuse kasv tõmbab endaga kaasa ka teenusmajandust.
    Välja sõnul on sektor kasvav ja potentsiaali Eesti majandusse panustada veelgi enam. "EMPLi arvutuste kohaselt on jätkusuutliku raiemahu 15 miljoni tihumeetri saavutamise korral võimalik panust majandusse kasvatada 2,5 miljardi euro võrra."
    Selleks on esimesed sammud  tehtud.  “EMPLi liikmed on perioodil 2014–2016 investeerimas 300 miljonit eurot mahu- ja efektiivsuse kasvu, möödunud aastal kasvas puidutööstuses hõivatute arv 4000 töötaja võrra,” lisas Välja.
    ASi Rakvere Metsamajand juhatuse liikme Andres Alametsa sõnul on metsa- ja puidutööstus traditsiooniline äri, kus pole idufirmadele omast uudsust. “Kui jalgratast tallad, jääd elama, kui seisma jääd, siis mitte,” märkis ta. Ta lisas, et pingutada tuleb ja suuri kasumeid sektoris kergelt ei teeni, aga äraelamiseks on tulu piisavalt.
    “Meie mets on hea. Eesti puidust annab toota esemeid, millel on ka maailmaturul väärtus,” kinnitas Alamets. Eriti hindab ta, et tarnijad suudavad pakkuda stabiilse hinnaga puitu. “See on väheseid positiivseid asju, mis viimastel aastatel on olnud. Peame pikaajalise koostööpartneri Stora Enso auks ütlema, et nende hinnad on stabiilsed. Uuritud on küll, miks me näiteks Venemaalt puitu ei osta, aga suurest ja kvaliteetsest saeveskist ostes on hind sama mis Eesti puidul ja väiksemast ostes on kvaliteet vilets,” selgitas Alamets. 

    Metsandussektori mõju maksutuludele ja tööhõivele:

    Sektori eksport langes tugevalt majanduskriisi mõjul, kuid taastus kiiresti ning aastal 2011 ületasid ekspordi mahud juba kriisieelset 2007. aasta taset. Aastal 2014 lähenes eksport 1,3 miljardile eurole ja moodustas 10,4% Eesti kaupade koguekspordist. Kuna metsanduse toodete import on ekspordist oluliselt madalam, panustab sektor tugevalt Eesti väliskaubanduse saldo tasakaalustamisse.

    Perioodil 2007-2014 oli metsanduses loodud otsene lisandväärtus madalseisus aastal 2009, kui see moodustas 2,9% Eesti kogu lisandväärtusest (3,8% 2007. aastal). Väärtusloome taastus kiiresti ning viimastel aastatel on see kõikunud 4% lähedal. Kiiremini on lisandväärtuse loome kasvanud puittoodete sektoris. Kokku ulatus metsandusalade lisandväärtus aastal 2014 700 miljoni euroni. Tihumeetri kohta langes lisandväärtus 102 eurolt aastal 2007 55 euroni aastal 2009 ning tõusis aastaks 2014 üle 90 euro taseme.

    Kaudse ja indutseeritud väärtusloome lisamisel kasvab metsanduse mõjutatud lisandväärtus ligikaudu kolmekordseks. Aastal 2014 ületas nende kolme lisandväärtuse komponendi summa 2 miljardi euro piiri ning moodustas 11,6% Eesti kogu lisandväärtusest ning 10,1% Eesti SKPst. Tihumeetri arvestuses teeb see 266 eurot (2009. aastal 151 eurot).

    Metsanduses hõivatute arv on püsinud 24 000 ligidal ning annab ligikaudu 4% Eesti kogu tööhõivest so sarnane osakaal, mis lisandväärtusel. Miljoni tihumeetri raiemahu kohta tuleb üle 3000 hõivatu. Koos kaudsete mõjudega on sektoriga seotud hinnanguliselt ligikaudu 67 tuhat töökohta, mis moodustab üle 10% Eesti hõivatutest.

    Metsanduses on keskmine palgatase kõrgeim metsamajanduse tegevusalal, kus see oli aastal 2014 45% kõrgem, kui Eesti keskmine palk. Riigi Metsamajandamise Keskust võib seejuures pidada palgaveduriks, kuna seal oli keskmine palk omakorda ligikaudu 10% kõrgem kui metsamajanduses tervikuna. Paberi- ja puidutööstuses on keskmine palk Eesti keskmise lähedal, samas on seal palgakasv olnud mõnevõrra kiirem kui Eestis keskmiselt.

    Metsanduse maksumõjude hindamisel vaadati ettevõtete tootmismaksude (sh maamaks), neto tootemaksude, tööjõu maksude ja ettevõtte tulumaksu laekumisi. Kokku olid aastal 2014 otsesed ja kaudsed maksulaekumised kokku ligikaudu 600 miljonit eurot, mis moodustasid 9% Eesti kogu maksulaekumistest. Sellesse on arvatud ka eraisikutest metsaomanikelt arvestuslikult laekuv maksutulu. Tihumeetrile arvestatult ületab maksutulu 70 euro taseme, so taseme, mis oli saavutatud aastal 2007, aga mis aastaks 2010 oli langenud 42 eurole.

    Allikas: Ereametsade majandamise 2013. ja 2014. aasta kattetulu analüüs 

    Piinav palgakasv
    Alamets tõi välja, et puidutööstuse suurim mure on palga kiire kasv, mis piirab eriti väiksemaid ettevõtteid. Alametsa sõnul on suured tegijad loonud Eesti puitmajadest hea kuvandi ja ka eksporditakse pigem suurte tegijate toodangut. Väiksematel ettevõtetel on aga innovatsiooni ja ekspordi vallas raske sammu pidada. Seetõttu kukub ka kasum.
    OÜ Invester Metsahaldus ja Invester Puidukaubandus juhatuse liikme Jüri Hiienurmi sõnul on ostjale puidu hind soodne. “Küttepuud on näiteks praegu väga soodsad,” tõi ta näiteks.
    Ka muu puitmaterjali hind on taskukohane, mistõttu ehituse objektijuhid eelistavad sageli võtta kogu materjali ühelt tarnijalt, mitte otsida eraldi soodsama hinnaga puitu. “Väike saeveski ei jaksa reklaami teha ja meilt oskavad soodsamat materjali otsida vaid kohalikud, kes aastaid on meiega koostööd teinud,” lisas ta. 
    Hiienurm nõustus tiheda konkurentsi väitega – Eesti puidutööstuses on see karm, eriti selliste konkurentide tõttu nagu Leedu ja Poola, kus palgakulud on väiksemad. “Meie toodame euroaluseid hinnaga viis eurot tükk, poolakad teevad neid neli eurot tükk, transport siia on piisavalt odav, nii et tasub tuua,” selgitas Hiienurm.
    Odavamate toodete tegemiseks on keeruline tööjõudu leida. “Puidu hind on muutumatu ja toote hind on muutumatu, aga tööjõukulud on kasvanud kaks ja pool korda,” tõi ta näiteks. Samas on tootel, näiteks euroalusel, palju variatsioone ja selle tootmise automatiseerimine on keeruline. “Üks tööline teeb päevas 100 alust, mida saab müüa hinnaga viis eurot tükk. Samas palka tahab ta saada 800 eurot kätte,” arvutas Hiienurm, tuues välja, et masinaga tehtava töö puhul saaks oluliselt rohkem teenida. 

    Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule:

    Kattetulu on oluline tegevusala kasumlikkuse näitaja, mille põhjal on võimalik anda hinnang tegevusala olukorrale ning võtta vastu valdkonda puudutavaid strateegilisi otsuseid. Kattetulu arvestuse praktiline kasutusvaldkond on seotud ka metsamaa väärtuse hindamisega – näiteks kui avalikest huvidest lähtuvalt tekib vajadus metsamaade võõrandamiseks.

    Esineb kahte laadi kattetulu. Esiteks kogukattetulu erametsade majandamisest aastatel 2013 ja 2014, seda nii üleriigiliselt kui ka maakondade lõikes. Teiseks hinnanguline kattetulu peapuuliigi, kasvukoha, boniteedi jm näitajate lõikes.

    Kogukattetulu Eesti erametsades oli arvestuste kohaselt 2013. aastal 107 miljonit eurot ning 2014. aastal 133 miljonit eurot. Kuna metsamaterjalide ning metsamajanduslike tööde hind oluliselt ei muutunud, oli kasvu peamine põhjus raiemahtude märkimisväärne suurenemine 2014. aastal. Eesti Maaülikooli arvutatud kattetulu näitaja 2012. aastaks oli 139 miljonit eurot, kuid mõningad alused olid erinevad.

    Aastal 2014 oli kattetulu raiutud tihumeetri kohta ligikaudu 20 eurot. Kattetulu arvutus ei võta arvesse nn laojäägi muutust ehk juurdekasvuga võrreldes üle- või alaraiumist. Arvestuse kohaselt looks seega iga lisaks raiutud miljon tihumeetrit 20 miljoni euro väärtuses täiendavat kattetulu. Seda juhul kui puuliikide ja sortimendi profiil ei muutu – kui eeldada, et alaraie on suurem vähemväärtuslike puuliikide puhul, on ka laoseisu muutuse või vastava lisaraie väärtus nimetatud summast väiksem.

    Kui kogukattetulu arvestab ühe aasta jooksul metsades tehtud töödega, siis teoreetiline kattetulu arvestus puuliikide lõikes võtab arvesse raieringi jooksul puistus tehtavaid vajalikke töid. Viimaseid arvestati peapuuliiki, kasvukohta ja boniteeti arvesse võttes – kokku eristati 30 enamlevinud puistu tüüpi. Tulemused näitasid ettearvatult väga suuri kõikumisi tingimustest sõltuvalt. Nominaalne kattetulu hektari kohta aastas jäi 2,6 euro (lodu sanglepik) ja 203 euro (jänesekapsa männik, Ia boniteediga) vahele. Toetused suurendasid kattetulu kuni 11 euro võrra hektari kohta aastas.

    Võõrandamisteks ja hüvitiste arvestamiseks on vajalik leida kattetulu rahavoogude nüüdisväärtus. Selleks diskonteeriti raieringi rahavoogusid 2,6% suuruse aastase reaaldiskontomääraga. Diskonteerimise tulemusena muutusid mitme kasvukoha kattetulud negatiivseks, millest võib järeldada, et metsa uuendus- ja hooldustööd ei ole nendes metsades otstarbekad.

    Toetused muutsid tulemust oluliselt, kuna viimased katavad just esimestel aastatel tehtavad kulutused, mis on nüüdisväärtuse arvutuses suurema mõjuga. Toetuste järel olid kõik kattetulud positiivsed ning kattetulu kasv ulatus kuni 1000 euroni hektari kohta (kogu raieringi arvestuses).

    Allikas: Ereametsade majandamise 2013. ja 2014. aasta kattetulu analüüs 

    Sertifitseeritud toorainet napib
    Välja peab oluliseks erametsade PEFC- ja FSC-sertifitseerimist, sest turg nõuab tõestatud jätkusuutlikke puittooteid. “Näiteks EstonianCell peab suure osa oma toorainest tooma Lätist, sest Eestis ei ole sertifitseeritud materjali piisavalt saada,” märkis Välja.
    Kuigi sertifitseerimine otseselt metsa hinnas ei kajastu, on sertifikaat tõendus selle kohta, et majandatakse jätkusuutlikult. "See on pigem vajalik, et ka tulevikus materjali müüa, ka toodete puhul ei mõju sertifikaat toote hinnale, vaid rohkem turu olemasolule," märkis Välja.
    “Takistus sertifitseerimisel on seni olnud metsaomandite väiksus, kuluefektiivne oleks sertifitseerida võimalikult suur kogus metsa korraga. Õnneks on mitu metsaühistut seda võimalust uurima asunud," rääkis Välja. Teisalt on suuremad puidutööstused tema sõnul asunud sertifikaadi hoidjaks, kattes sellega kaasnevad kulud ja pakkudes metsaomanikule, kelle metsa nad majandavad, võimalust nende sertifikaadi alla kuuluda. 
    Eesti metsade majandamisvõimekus on Välja sõnul siiski piiratud. “Oleme väike riik ja naabrite juurest ei saa ka lõputult importida, kuna igal pool arendatakse hoogsalt puidutööstust,” märkis Välja. Kuid Eestil on tema sõnul oma eelised. “Ma usun, et näiteks puitmaju me teeme juba naabritest paremini ja potentsiaali areneda on selles valdkonnas veel kõvasti,” jätkas ta. “Utsitaks noori rohkem tööstuse vastu huvi tundma, häid inimesi on tööstuses alati vaja ja töö on huvitav. Hea on töötada sektoris, kus väärtusloome on selgelt tunnetatav,” lisas Välja. 
    Kõrged energiamaksud takistavad sektori arengut
    Estonian Cell juhatuse liikme Lauri Raidi sõnul on metsa-, puidu- ja pabertoodete tööstus üks kasvavatest sektoritest Eesti majanduses. Samuti on sektorisse tehtud ja tehakse olulisi investeeringuid.
    "Meie näiteks lõpetasime hiljuti 17 miljoni euro suuruse strateegiliste investeeringute programmi ja järgmise sammuna oleme kavandanud täiendavalt 20 miljoni euro suurust kasvuinvesteeringute programmi," rääkis Raid.
    "Paraku on omanik sellele pannud veto, sest toote omahinna konkurentsivõime on eriti kasvu tingimustes maailmaturul tugeva surve ja küsimärgi all," lisas Raid. Seda seetõttu, et Eestis asuv puitmassitööstus maksab kõrgete energiamaksude tõttu iga aasta elektri eest 4-6 miljonit eurot rohkem kui energiamahukamad tehased Soomes, Rootsis, Austrias ja Saksamaal.
    Raidi sõnul on nende peamise tooraine ehk puidu kulu tooteühikule riikidevahelist võrdlust tegeva agentuuri andmetel sama mis lähiriikides ja Ameerika konkurenttehastes. Puidu eest maksavad oluliselt rohkem vaid puitu peamiselt importivad Aasia puitmassitööstused. "Seega ei sõltu meie kasumiteenimisvõime mitte puidu-, vaid energiakulust," märkis Raid. "Vaatamata asjaolule, et oleme Eesti kõige kõrgema tööviljakusega tööstus, on meil plusspoolel õnnestunud olla vaid üksikutel aastatel ja tehase kuhjunud kahjum on 19 miljonile eurole. Täpselt sama palju oleme tasunud energiamakse, mis on kehtestatud pärast tehase käivitamist," rääkis ta. 
    Arvestades ministeeriumidega toimuvat dialoogi, ollakse Raidi sõnul siiski optimistlikud ja loodetakse peatselt teatada uue investeeringuprogrammi käivitamisest. "Meie julgetest unistustest pole kadunud ka paberimasin või teise puitmassiliini rajamine. Kuna aga investeeringud on miljonites kolmekohalise suurusjärguga, siis nõuab nende teoks saamine oluliselt suuremat kindlust ja ennustatavust energiamaksude maastikul," märkis Raid.
    Praegu võivad Eesti metsaomanikud tema sõnul vaid kadedust tunda, et Eestis pole Soome ja Rootsi mahus paberi- ja puitmassitööstust. "Meie naaberriikides annab tööstus oluliselt suuremale mahule puidule kasutuse ja toetab ka majanduskasvu. Võrreldes haava paberipuu ekspordiga lisame puidule enam kui viis korda ekspordiväärtust. Eestis oleks oluliselt rohkem võimalik puitu kasutada seda väärindavas tööstussektoris," nentis Raid.
    Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estoninan Cell on Eesti kõrgeima tööviljakusega ettevõte – möödunud aasta käive töötaja kohta ulatus üle 900 000 euro. Möödunud aasta käive oli 78 miljonit eurot. 
  • Hetkel kuum
Ivo Suursoo: Eesti vajab uut ühist fookust
Avaliku- ja erasektori järgneva kümnendi ühine eesmärk olgu ambitsioonika, konkurentsivõimelise ja koostööle orienteeritud majanduse käivitamine, kirjutab Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Avaliku- ja erasektori järgneva kümnendi ühine eesmärk olgu ambitsioonika, konkurentsivõimelise ja koostööle orienteeritud majanduse käivitamine, kirjutab Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Laanet läbis huvide konflikti koolituse, mistõttu ministeerium üürilepingut ei kontrollinud
Justiitsminister Laanet kinnitas, et läbis ametisse astudes huvide konflikti käsitleva koolituse, mistõttu ei näinud justiitsministeerium vajadust üürilepingut täiendavalt üle kontrollida.
Justiitsminister Laanet kinnitas, et läbis ametisse astudes huvide konflikti käsitleva koolituse, mistõttu ei näinud justiitsministeerium vajadust üürilepingut täiendavalt üle kontrollida.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.