Äripäev Londonis – Suurbritanniast ei või jälle saar saada

Krabatakse siniseid kampaaniasärke.

„Suurbritanniast ei või jälle saar saada,“ põhjendab Mathew, miks ta ennast vihmasele ilmale vaatamata kampaania jaoks välja on ajanud. „Isiklikku asja ma siin ei aja, olen tegelikult pärit Kanadast,“ räägib Mathew, kes ütleb enese olevat suure poliitikahuvilise. Ta loeb üles rea argumente alates kaubanduslepingutest, mida Suurbritannial on muu maailmaga lihtsam sõlmida Euroopa Liidu sees, kuni muude majanduslike argumentideni välja, miks Euroopa Liitu jääda oleks parem.

Kõrval seisab Joel, kes ütleb, et on referendumi tulemuse pärast tõsiselt närvis.

„Ma ei ole kunagi valimiste pärast nutnud. Aga kui tuleb „ei“, siis ma vist nutan,“ ütleb ta.

Joel räägib, et on eelmisel päeval käinud Trafalgar Square’il toimunud mõrvatud parlamendisaadiku Jo Coxi mälestusüritusel. „Ma usun, et see kurb sündmus pani mitmeid inimesi laiemat pilti nägema,“ räägib Joel, kes ütleb enese samuti pagulaste probleemidega tegelevat nagu Jo Cox.

„Särki tahad,“ surutakse mulle äkki pihku sinine kampaaniasärk. Jäänud on vaid XXL suurus. „Oota, ma annan väiksema,“ kisub Joel oma särgi seljast ja poeb ise mitu numbrit suuremasse sinisesse särki.

 „Kust veel särke saab?“ tuleb jooksuga veel üks mees. „Otsas!“ kõlab vastus. „Tüüpiline!“ turtsatab mees nördinult ja läheb oma teed.

Aeg on teele asuda. Kollane buss on ees. Lehvitame. „Tore, et te siin olete,“ hõikab Joel.