Investorile: mida võtta, mida jätta?

Näiteks soovitavad analüütikud investoritel Brexiti valguses vältida Suurbritannia pangandust, autotööstust ja lennundust, samuti hoiduda oma raha paigutamisest Ühendkuningriigi ekspordist sõltuvatesse ettevõtetesse.

Kuna Suurbritannia on Euroopa Liidu liikmetele arvestatav eksporditurg ja vastupidi, sõltub Äripäeva investorite TOPi kuuluva Elmo Somelari sõnul paljude ettevõtete käekäik referendumi põhjustatud pika segaduste perioodi kestvusest ja tulemist. „Varasem lahkumiskogemus Euroopa Liidul puudub ning seega on ebaselge, milliseks kujunevad tulevikus Suurbritannia kaubandussuhted ühenduse liikmesriikidega,“ ütles Somelar, lisades et Brexit mõjutab ka saareriigis tegutsevaid Ameerika Ühendriikide ettevõtteid. „Tulevik peab näitama, kas Ühendkuningriigil õnnestub saavutada Euroopa Liiduga eritingimustel kaubanduskokkulepped,“ sõnas investor.

Praegu on investoritel mõistlik vältida ekspordist sõltuvaid nii kohalikke briti ettevõtteid kui ka Ühendkuningriiki suures mahus raha paigutanud, ühisturu hüvedest sõltuvaid välisfirmasid. „Aktsiainvesteeringute korral tuleb vaadata igat ettevõtet ja sellega seonduvaid riske eraldi, olgugi et näiteks autotööstus ei tundu ahvatlev investeering,“ rääkis ta. „Samuti suureneb Suurbritannia pangandus- ja finantssektori ebastabiilsus,“ viitas ta valdkondadele, kuhu investeerimisel tuleks rahapaigutamine eriti hoolikalt läbi mõelda. Suurimad Suurbritannia ekspordiartiklid ning riigis tegutsevate rahvusvaheliste ettevõttete käekäik tunduvad loo keskel paiknevas tabelis välja toodu põhjal investori juttu kinnitavat.

Peale ekspordist ning Euroopa Liidu turust sõltuvate ettevõtete kaotavad konkurentsivõimet ka briti turule orienteeritud ameerika ettevõtted. „Investorid kardavad majanduse stagneerumist ja ettevõtete müügitulu vähenemist suureneva inflatsiooni tõttu, briti nael ja euro nõrgenevad dollari suhtes, muutes importkaubad kallimaks ning USA ettevõtted vähem konkurentsivõimelisemaks,“ selgitas Somelar.

Kuna turgude volatiilsus on kuni Brexiti mõjude täpsema selgumiseni küllaltki suur, tekib võimalusi spekulatiivseteks tehinguteks. Sellegipoolest on investeerimine mitmel põhjusel küllaltki riskantne ja seetõttu soovitab Somelar hajutada kapital eri varaklasside vahel ning suurendada raha osakaalu portfellis. „Kindlasti ei tohiks kaasa minna turul tekkiva paanikaga, kuna ilma investorite toetuseta ei püsi ka aktsiaturg. Lühiajaline järsk langus muudab ettevõtted odavamaks ja võivad tekkida soodsad ostuhetked,“ leidis ta.

Paljud investorid on asunud ebakindluse tingimustes aga ka kulda varuma. Seetõttu suurenesid fondide mahud esmaspäeval 4,3 miljardit dollarit, mis on suurim ühepäevane tõus nelja aasta jooksul. Tabelist on näha, et Brexitile reageerivad valutumalt farmaatsiaettevõtted ning joogi-, tubaka- ja kaevandusettevõtted.

Kuigi brittide lahkumisotsusest põhjustatud paanika maailma aktsiaturgudel on Somelari hinnangul pigem lühiajaline, pole Ühendkuningriigis paiknevate ettevõtete tulevik siiski nii roosiline. Suurbritannia turgude taastumine võib tekkinud ebastabiilse poliitilise- ja majanduskeskkonna tõttu võrreldes ülejäänud börsidega aeglasem olla. „Finantsturgudele ei ole kasvav ebamäärasus kunagi meeldinud ning seetõttu võib eeldada, et nii Ühendkuningriigi majanduses kui finantsturgudel ei jätku kasv enne, kui on selge, milliseks kujunevad suhted Euroopaga,“ oli ka LHV fondijuht Mikk Taras skeptiline.

Somelari hinnangul on Suurbritannial kõige varasem võimalus Euroopa Liidust lahkumiseks alles 2018. aastal, kuna vajalik on eelteavitus ning uute kaubanduskokkulepete väljatöötamine võtab aega. „Seetõttu satuvad löögi alla need USA ja Euroopa Liidu ettevõtted, mis on teinud Suurbritanniasse suuri otseinvesteeringuid, lootuses nii ühisturust osa saada – nende jaoks on tulevik ebaselge,“ selgitas Somelar.

Suurbritannias tegutsevaid ettevõtteid mõjutab tulevikus kõige rohkem ekspordi vähenemine. „Need Euroopa liikmesriigid, kelle jaoks Suurbritannia on siiani oluliseks kaubanduspartneriks olnud, kaotavad ekspordis, samuti on raskendatud brittide tegutsemine Euroopa turgudel,“ rääkis Somelar.

Brexit võib tema hinnangul kõige karmimalt mõjutada briti autotööstust, pangandust ja lennundust. Seda kinnitavad ka tabelis toodud ettevõtete aktsiate käitumised sektorite kaupa. Hea näide on Londoni börsil noteeritud lennundusettevõte Easyjet, kes kaotas kolme päevaga oma väärtusest üle 20 protsendi. 

„Saareriigi ekspordi suurt sõltuvust Euroopa Liidust näitab see, et USA järel on Ühendkuningriigi suurimad kaubanduspartnerid Saksamaa, Šveits, Prantsusmaa, Holland, Iirimaa, Belgia, Hispaania ja Itaalia,“ viitas Somelar. Nii said laupäeval tugeva löögi ka mitu Ühendkuningriigis tegutsevat USA ettevõtet.

Ka Tarase hinnangul kannataks Brexitist eelkõige ekspordile orienteeritud ettevõtete tegutsemine. „Kaalukauss kaubanduslepingute sõlmimisel Euroopaga paistab korralikult brittide kahjuks – nende jaoks on Euroopa Liit kordades olulisem eksportturg, kui seda on Suurbritannia ühenduse jaoks,“ selgitas Taras. „Siiski ei ole Ühendkuningriigiga kaubandussuhete lõpetamine kellegi huvides,“ jäi ta optimistlikuks.

Nii enne kui ka pärast referendumit teatas mitu suurettevõtet, et kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust ka tegelikult lahkuma, kolivad nad oma peakorterid saareriigist mujale. „Mitu briti panka kaaluvad osa oma tegevust kolida mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki,“ ütles Läti mõttekoja Certus juht Vjaceslavs Dombrovskis teatas, et osa briti panku plaanib kolida mõnda teise liikmesriiki. „Kuigi pankade esmane eelistus on ilmselt Frankfurt, Dublin või Madrid, siis näiteks ka Leedu valitsus astub samme, et Barclays või Western Union osaliselt Vilniusse koliks,“ ütles ta.

Ka Somelari hinnangul on suurettevõtete lahkumisoht tõeline ning see võib briti majandusele pikas perspektiivis peale välisinvesteeringute kadumise ka teistel tasanditel kahju tuua. „Kuna finantsteenused, pangandus ja kindlustus alluvad suurele kontrollile ja regulatsioonidele, siis isolatsioon Euroopa Liidu liikmesriikidest neile kasuks ei tule,“ selgitas investor. „Seega vähenevad välisinvesteeringud ning alternatiivina peab London hakkama väiksemate regulatsioonide tingimustes pakkuma finantsteenuseid Euroopa Liitu mitte kuuluvatele riikidele, mis võib riiki meelitada hämarat kapitali,“ lisas Somelar.

Kui Suurbritanniale ennustatakse Euroopa Liidust lahkumise järel Somelari andmetel sisemajanduse koguprodukti kuni 9,5protsendilist langust, siis Eestit puudutavad brittide hädad otseselt võrdlemisi vähe. „Ekspordi sihtriigina Ühendkuningriik Eesti partnerriikide esikümnesse ei mahu ning imporditavate kaupade osatähtsus on samuti suhteliselt väike ja jääb umbes 3 protsendi piiresse,“ selgitas Somelar.

Tema hinnangul avaldub Brexiti mõju Eestile pigem meie peamistes ekspordi sihtmaades asuvate ettevõtete kaudu. „Oluline on jälgida meie põhiliste ekspordi parterriikide sõltuvust kaubavahetusest Suurbritanniaga,“ leidis ta.

Eestile, nagu ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, suureneb surve ühenduse eelarvesse panustamises. „Praegu on suurimad netomaksjad Euroopa Liidu eelarvesse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia, kusjuures brittide panus on suurem, kui nad toetustega tagasi saavad,“ selgitas Somelar. „Kui Ühendkuningriik lahkub, tuleb ülejäänutel katta seetõttu puudu jääv osa,“ lisas ta.