Uus lahendus aitab kergemini energiat säästa

29. juuni 2016, 08:15
Suur osa mitteeluhoonetest on isenäolised, nii et energiatõhususe standardlahendusi välja töötada on keeruline.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160629/USEFUL/160629828/AR/0/Ehitaja.jpg

Enamik mitteeluhooneid on igaüks isemoodi, mistõttu on keeruline välja töötada energiatõhususe tüüplahendusi.

Olukorra lahendamiseks on ellu kutsutud projekt Total Concept, mille puhul energiatõhususe suurendamiseks vajalikud investeeringud kaetakse tulevase planeeritud kokkuhoiu arvel, kirjutab 29. juuni Äripäev ehituse rubriigis.

ASi Riigi Kinnisvara keskkonna- ja tehnilise toe osakonna juhi Allan Hani sõnul nõuab energiatõhususe põhimõtte rakendamine mitteeluhoonete puhul sobivate ja majanduslikult põhjendatud lahenduste leidmist nii ohutuse, energiatõhususe kui ka esteetilise välimuse parandamiseks. "Märgitud kriteeriumid on aluseks hoonete rekonstrueerimisplaanide elluviimisel,” nentis Hani.

Ohutuse ning esteetilise väljanägemisega seotud probleemid on ka mitteeksperdile hoomatavad, ent energiatõhususega on olukord keerukam ja investeerimisotsused tehakse tulevikku vaadates. "Vajasime metoodikat, mis oleks lihtne ja läbipaistev,” täpsustas Hani.

Selleks on Euroopa Komisjon loonud Total Concepti projekt, mille partnerid Eestis on peale Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ). Projektis löövad kaasa teisedki Põhja-Euroopa riigid: Rootsi, Taani, Norra ja Soome. “Meiega võttis ühendust aastakümneid Rootsis selles valdkonnas tegutsev Chalmersi Tehnikaülikooli professor Enno Abel ning tutvustas Total Concepti metoodikat. See täiesti uus lähenemine mitteelamutele on küll pisut keerukas inseneridele, kuid arusaadav ja kompleksne tulemus investeerimisotsuste tegemiseks,” rääkis Hani. 

EKVÜ liikme Mihkel Kopreni sõnul on mitteeluhoonetele mõeldud kompleksse energiatõhususe parandamise metoodika eesmärk välja töötada energiasäästumeetmete ja nende elluviimise kava koos majandusarvutustega. “Tööde käigus koostatakse energiasäästumeetmete pakett, mis tagab hoone omanikule tema poolt ette antud kapitalitootlikkuse. Investeeringu kulud kaetakse energiasäästuga tekkinud kulude kokkuhoiuga,” rääkis Korpen.

Metoodika eripära võrreldes teisetega seisneb tervikuna teostatava majanduslikult tasuva paketi välja töötamises. Just terviklikkus on Korpeni hinnangul võtmesõna, sest paketis võib sisalduda energiatõhususmeetmeid, mis eraldi võttes ei pruugi tasuvad olla, kuid on vajalikud muude meetmete eesmärgipäraseks toimimiseks.

Kõige valulisem on lähteandmete kättesaadavus

Hani sõnul ollakse pilootprojektidega - Kiriku 2/4 ja Gonsiori 29 büroohooned Tallinnas ning Pärnu Riigigümnaasium – jõutud projekteerimis- ja ehitamisstaadiumisse. "Metoodikal on kolm etappi: säästumeetmete pakettide koostamine ehk põhjalik audit inseneride poolt, väljavalitud meetmete elluviimine ehk projekteerimine ja ehitamine ning lõpuks järelmonitooring ja selle tulemusel süsteemide peenhäälestamine,” selgitas Hani.

Korpeni sõnul toimus töö esimeses etapis lähteandmete kogumine ning analüüsimine ja hoone dünaamilise simulatsioonimudeli koostamine. Tegeleda tuli ka energiasäästumeetmetega, energia- ja majanduslike arvutuste ning meetmete paketi koostamisega. "Energiatõhususspetsialistide ülesanne oli eelmainitud analüüside ning tööde teostamine,” märkis Korpen. 

Peamine erinevus tavapäraste energiaaudititega võrreldes seisneb oluliselt täpsemates energiaarvutustes. Selleks koostatakse hoone kolmemõõtmeline dünaamiline simulatsioonimudel, mis kalibreeritakse reaalsete mõõdetud energiatarbimisandmetega ning mõõdetud sisekliimaparameetritega. Enamik energiasäästumeetmete energiaarvutustest koostatakse samuti simulatsiooniprogrammiga. “Antud protsess on üks kõige enam aega nõudvam, kuid samas võimaldab see arvutada ka keerukamate meetmete energiasäästu,” tõdes Korpen.

Pilootprojektide juures energiatõhususspetsilistina kaasa löönud Siim Linki sõnul kerkiski pilootprojektide suurima probleemina lähteandmete kättesaamatus. "Hooned on kasutusel olnud aastaid, nende algne projektdokumentatsioon ei olnud täielik, vahepealsetel aastatel on tehtud muudatusi ja renoveerimistöid, mille lõplikku ulatust oli keeruline tuvastada. Samuti oli hoonete kasutus aja jooksul muutunud, mis mõjutas nende energiatarvet," loetles Link põhjuseid. "Just lähteandmete kogumise ja algolukorra fikseerimise juures on vaja hoone omaniku, haldaja ja hooldaja kõikvõimalikku infot, et teostatav töö oleks täpne ja kvaliteetne,” lisas ta.

Eeskujuks Põhjamaad

Hani tõdes, et kuigi meetodit on juba kasutatud, siis vaadates teisi Põhja-Euroopa riike, on meil arenguruumi küllaga. Näiteks on Skandinaavias juba ammu aru saadud sünergia vajalikkusest, kuid Eestis paraku võideldakse ikka veel barjääridega. "Oleme seda meelt, et koostöö erinevates väärtust pakkuvates lõikudes, nagu projekteerimine, ehitamine, haldamine, hooldamine, teadusarendus ning tootmine, peab toimima," märkis Hani. 

Kahjuks ei olda tema sõnul valmis astuma teiste osapoolte kingadesse, et saada probleemist täielikku ülevaadet. "Antud projektis soovime meie seda teha,” sõnas Hani. "Lihtsalt väljendades – meil on praktiline hoone elukaarega seotud kogemus, objektid ning soov parandada olemasolevat olukorda. Iga partner annab projektis oma osa väärtuse loomiseks,” ütles ta.

Koostöö olulisust metoodika toimimisel rõhutas ka Korpen - üksnes tõhus sünergia energiatõhususspetsialisti, hoone omaniku, haldaja, hooldaja ning kasutajate vahel annab kõikidele osapooltele soovitud tulemuse. “Meetmete rakendamine baseerub hoolikal projekteerimisel ning ehitamisel. Kuigi ehitustööd viiakse läbi nagu iga teine renoveerimistöö, tuleb erilist rõhku pöörata tööde kvaliteedile, kuna vastasel juhul võib planeeritud energiasääst väheneda,” rõhutas Korpen.

Seetõttu on tungivalt soovituslik projekteerimis- ja ehitustööde etapis kaasata esimeses etapis analüüsi koostanud energiatõhususspetsialist, kes kinnitaks, et kõik auditis välja töötatud energiatõhususmeetmed ka kvaliteetselt realiseeritakse. Renoveerimistööde lõpus on oluline teha põhjalikud funktsionaalsuse testid, kus peaks samuti energiatõhususspetsialist sõna sekka ütlema.

Linki sõnul ei tohiks siiski segamini ajada energiatõhususspetsialisti ja ehitusjärelevalve funktsioone, kuna esimesel puudub täielikuks ehitusjärelevalveks vajalik pädevus. “Energiatõhususspetsialisti ampluaasse jäägu konkreetsed lahendused, näiteks akende vahetus,” märkis Link. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. June 2016, 08:26
Otsi:

Ava täpsem otsing