Kuidas ehitada aeda korralik ahi?

Looduskeskus OÜ ja MTÜ Savimaja juhatuse liikme Jaanus Viese sõnul ei jäta pitsaahi kedagi külmaks, kuid suurt buumi ta kuskil ei näe. “Mul on neid hoovis mitu tükki ja alati tekitavad need elevust,” kinnitas ta.

Andrus Schults Raidkivi OÜst selgitas, et küpsetusahjusid nii kitsalt käsitleda ei saagi, et tegemist just pitsaahjuga. “Loomulikult saab pitsaahjus ehk leivaahjus ehk küpsetusahjus küpsetada lisaks pitsadele paljusid erinevaid küpsetisi ja roogasid,” ütles ta.

Ahjud jagunevad sisuliselt kahte gruppi – jätkupõlemisega küpsetusahjud, kus tuli on kogu toidu valmistamise ajal ahjus olemas, ja soojasalvestavad küpsetusahjud, kus köetakse ahi ära, puhastatakse tuhast ja söest ning alles siis hakatakse küpsetama.

Tuli ja Suits OÜ juhatuse liige Aleksander Ljubajev selgitas, et õue ahju ehitama asudes peab endale selgeks tegema, kuidas ahi välja hakkab nägema ja millised on selle funktsioonid.

“Pottsepp võib laduda klassikalise pitsaahju või kombineeritud ahju,” selgitas ta. Lisaks saab ahju kõrvale ehitada pliidi. On ahje, millel kuumus käib ka põhja alt läbi, et küpsetamine oleks veel efektiivsem. Lisaks peab vaatama, kuhu oleks mugav puid ladustada.

“Savist voolitava ahju saab teha ise või tellida teenusena. Võib olla kivivõlviga sissepääs või saviliivaga. Materjalid on põhiliselt savi, liiv, põhk, põrandaks šamottkivi. Aluse materjaliks on plokid, tellised vms,” loetles Viese, millest ahi koosneb.

Korralik pitsaahi maksab umbes 4000 eurot. “Saab odavamalt ja kallimalt, kuid siin on muutujaid väga palju,” selgitas Ljubajev, kes on töös loobunud, kui on näha, et tellija ootused eelarvele on ebarealistlikud.

Samas tõi Ljubajev välja, et poest saab osta ka valmis pitsaahje ja on olemas spetsiaalsed moodulid, millest saab ahju kokku laduda ning ise tehes on eelarve väiksem. “Pottsepa töö aga annab kõige rohkem võimalusi,” lisas ta. Näiteks saab pottsepp laduda ahju ette šamottvõlvi, lisada raudukse ja kõik saab teha täpselt tellimuse järgi, mis valmis elementide ja ahjudega on võimatu.

Viese kinnitab, et pitsaahju ehitamine on kulukas. “Ajamaht,” selgitab ta asjaolu, mis hinda kergitab. “Vundamendi ladumine, kupli tegemine on paari päeva töö, kuna see peab vahepeal kuivama, sest kuplis on vaheldumisi erinevad kihid saviliivast, isolatsioonist ehk põhust, kartongist jne. Nii rajatakse hingav ahi.” Elektriahju suurim erinevus ongi tema sõnul see, et see ei hinga ja veeaurud ei pääse liikuma ning on keerulisem head krõbedat pitsat saada. “Ahjukivide soojuskiirgus on teine tegur, mis teeb pitsa heaks,” lisas ta. Oma panuse annavad ka õige ahjuvõlv ja looduslikud materjalid.

Kes ise soovivad endale ahju ehitada, need saavad osaleda aga koolitusel. “Huvi on, aga võiks rohkem olla,” kinnitas Viese ja märkis, et koolitused toimuvad, kuid soovijatele ruumi jagub. “Lihtsama pitsaahju ehitamine on jõukohane igaühele.”

“Ise ehitades võib ahju eelarve olla alates 150 eurost, täisteenusena on ilma korstnata ahju maksumus alates 3000 eurot koos krohviviimistlusega,” ütles Viese.

“Kuna soojust salvestavad küpsetusahjud vajavad väga head termoisolatsiooni, siis on nad võrreldes jätkupõlemisega ahjudega ka kallimad. Soojust salvestavad küpsetusahjud on kindlasti sobilikumad ehitamiseks siseruumidesse, mis aga ei välista nende ehitamist näiteks välikööki,” ütles Schults. Küpsetusahju eelarve sõltub paljudest asjaoludest, nii et konkreetset numbrit on raske, kui mitte võimatu välja tuua. “Lisaks ka paigalduse maksumus, mis on juba ahjumeistri ja tellija kokkulepe ning kujuneb alati objekti keerukusest ja kasutatavate ehitusmaterjalide töödeldavusest lähtuvalt,” ütles Schults.

Korralik ahi pakub Ljubajevi sõnul ka laiemaid võimalusi. “Seal saab liha teha. Šašlõkivardad sellest ahjust on hoopis teise mekiga kui grillilt. Saab panna kõik komponendid ühte potti ja jätta ahju küpsema,” lisas ta.Head pitsat saab, kui kütta ahju umbes kaks tundi, siis valmib pitsa ligi kahe minutiga.

“Suurema pere korral jäetakse tuli ühele poole põlema ja küpsetised pannakse teisele poole,” selgitas Viese.Selleks, et küpsetada hea pitsa, peab olema ahjus saavutatud õige temperatuur – 280 kuni 330 °C – ja šamotist põhjaplaat et tohi pitsapõhja ära kõrvetada enne, kui pitsakate on samuti ära küpsenud ning mozzarella kenasti sulanud.

“See saavutatakse šamoti õige poorsuse ja salvestusvõimega. Pitsa küpsetusaeg on 3–4 minutit, kui temperatuurivahemik ahjus on õige,” lisas Schults oma soovitused. “Jätkupõlemisega ahjudes tuleb kindlasti pitsasid keerata, sest muidu kõrbeb hõõguvate süte poole jäänud külg liigselt ära.”

Kõige suurem viga, mida pitsaahju ehitades teha saab, on paigutada korsten otse võlvi tippu. “Nii läheb kuumus otse ära,” selgitas Ljubajev, et korsten peab ikka madalamal olema. Teine suur probleem on vundament, mis väliköökidel on sageli kipakas. “Nii vajub ahi ära ja praod tulevad sisse,” selgitas ta, miks korralik vundament on oluline. Lisaks ei tohiks unustada, et meie kliimas vajab ahi katust ja kaitset talviste tuulte eest ehk hea oleks, kui see oleks kuskil varjulisemas nurgas. “Savi baasil ahjud ei taha otsest niiskust ega vett,” ütles Ljubajev.

Ära ei tohi unusta ka võlvi isolatsiooni, sest liiga suur kiire kuumus võib Ljubajevi sõnul murendada välisviimistlust.Saviliivast saab sobilike materjalide ja oskuste korral kauakestva ahju. “Kriitiline on, kuidas vältida väliskihis väikeseid ilupragusid. Selleks tuleb eraldada sise- ja väliskest ning kuumas kohas isoleerida väliskiht paksu soojustusega. Seega võib savist kuppelahi olla lihtsalt teostatav, kuid ka tehniliselt keerukam. Tuleb arvestada, et ühtlane looduslik saviliivakuppel paisub,” jagas õpetussõnu Viese.

Küpsetusahju koldematerjali valikul oleks inimestel oluline veenduda, et kasutatavad materjalid oleks hügieenilised ja seda ka kõrgetel temperatuuridel. “Kaminakojas pakume klientidele Saksa firma Wolfshöher Tonwerke šamott-tooteid, keraamilisi segusid ja tootjavastutusega valmis ahjusid, mis vastavad kõigile nõuetele,” tõi Schults välja. “Näiteks isegi Venemaal nõutakse, et küpsetusahjus peab kasutatav šamott või valubetoon olema tervist kahjustavate ainete ja radiatsiooni vaba!”

4. juulil ilmuvast Oma Majast saab veel lugeda seda, mis vahe on erinevatel akendel ja kuidas prantslased lossi ehitavad.