Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsionäride teravad küsimused Silvano juhtkonnale

Silvano juhid Jarek Särgava ja Aleksek Kadrõrko enne üldkoosolekutFoto: Andres Haabu

Täna toimunud Silvano aktsionäride koosolekul sattus pesufirma juhtkond väikeaktsionäride teravate küsimuste laviini alla. Üks kirgi kütnud teema oli juhtkonna osalused ettevõttes.

Silvano Fashion Groupi aktsionäride korralisel üldkoosolekul osales ligikaudu kaks kolmandikku hääleõiguslikest aktsionäridest, kes küsisid juhtkonnalt teravaid küsimusi.

Järgnevad aktsionäride küsimused Silvano juhatuse liikmele Aleksei Kadõrkole.

Valgevene rubla mõju kohta. Esimene kvartal oli müügimarginaal väga hea, aga samas Valgevenes on suur müük, kuidas näete edaspidi, kas mõju on pigem positiivne või negatiivne?

Seda on raske ennustada. Me poliitika on, et me hoiame hindu eurodes ja kui kurss langeb, siis korrigeerime hindu. Kas müügi kahanemist saab kompenseerida kulude vähenemisega, seda on raske hinnata, sest see sõltub väga palju konkreetsest tegevusest.

Kui käibenumbrid on kõik negatiivsed, siis millega seletate häid finantsnäitajaid?

Tänasel koosolekul kinnitati 2015. aasta majandusaasta aruanne.
Turgude lõikes kukkus kõige rohkem Venemaa, kus käive oli 34,5 miljonit eurot, see langes 20,7 miljoni ehk 52,9% võrra. Ukraina turg kukkus poole võrra. Läti turu käive kahanes partneriga koostöö lõppemise tõttu.
Kasum oli eelmine aasta 10,6 miljonit eurot. Rentaabluse näitajad ettevõttel paranesid.
Aktsionärid otsustasid kinnitada puhaskasumi 9,69 miljonit eurot ja mitte eraldada Silvano puhaskasumi vahendeid aktsiakapitali vähendamisse ning kinnitada dividendi väljamaksmine 0,15 eurot aktsia kohta.
Lisaks otsustati vähendada aktsiakapitali 1 miljoni aktsia võrra ja kinnitada tagasiostuprogramm, kus aktsia maksimaalne hind on 2,70 eurot. Eelmine aasta kinnitasid aktsionärid tagasiostuprogrammi, mille raames sai tagasi osta 1 miljonit aktsiat, mida ka tehti. Sellega seoses väheneb aktsiakapital 300 000 euro võrra.

Soliidsed finantsnäitajaid on tingitud sellest, et me oleme teinud tööd kulude optimeerimisega. Näiteks, et on Silvano vähendanud personali arvu 25% võrra. Teine aspekt on see, et kohalikud tarnijad on rohkem avatud läbirääkimisetele, kui finantsseis on rakse. Keegi ei taha kaotada kliente ja ollakse rohkem paindlikumad. Saame sealt soodsamad tingimused. Kolmas aspekt on see, et palku ei ole Valgevenes tõstetud. Kui 1,5 aastat tagasi oli keskmine palk umbes 450 dollarit, siis praegu on see alla 300 dollari.

Ma ei ole aruannetest saanud aru, kui palju aktsiaid kuulub juhtkonnale ja nende lähedastele inimestele otse ja kaudselt?

Mis puudutab aktsiate arvu, siis viimases aastaaruandes oli kirjas, et Toomas Toolile kuulus 620 000 aktsiat ja mul oli 14 000 aktsiat. Muus osas on aktsiaraamat avalik, rohkem on raske kommenteerida.

Kuid praegu ei ole te enam aktsionär. Millal ostate aktsiaid?

Minu aktsiate mahamüümise põhjus oli isiklik ega ole seotud millegi muuga, ei tasu mingit saladust otsida. Aktsia ostmine sõltub minu finantsvõimekusest ja aktsia käekäigust, aga milliseks see kujuneb, on raske prognoosida.

Käibevara ületab lühiajalised kohustusi 4,5kordselt. Minu hinnangul on ettevõtte ülekapitaliseeritud. Kas võib sarnaselt 2014. aastaga oodata sügisel lisadividende, sest raha on liiga palju ja sellega ei ole midagi teha?

Seal, kus me tegutseme, on väga raske loota pangafinantseerimisele. Valgevenes on kohalikus valuutas intressimäär 30% ja eurodes saab laenata 10%ga. Me ei tea kunagi, mis juhtub, turud on ebastabiilsed. Me oleme endiselt avatud uutele koostööettepanekutele, mis laiendaks meie geograafiat või tegevusvaldkonda. Juhul kui kõik on korras ja me ei näe muud võimalust sellele rahale, siis kindlasti me tulevikkus maksame selle välja.

Kas lühiajaliste kohustuste kordaja hoidmine 4% ringis on juhtkonna mugavustsoon või võiks see väiksem olla?

Ei, see ei ole mugavustsoon. See on nõukogu ja juhtkonna ettepanek.

Kust tuleb realiseerimata kursi vahe?

See tuleb põhivara ümberhindamisest. Meie põhivara ehk kinnisvara asub Valgevenes ja seda hinnatakse rublades. Rublades hindamine aasta alguses ja siis hinnatakse aasta lõpus.

Kas ei ole tekkinud kiusatust põhivara rublades üles hinnata?

Me ei tohi seda hea.

Valgevenes ja Venemaal on praegu huvitav situatsioon, kas kasutate seda võimalust ära ja laienete jaesektoris?

Jah, kindlasti kaalume, kui on häid ettepanekuid.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.