Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksuametil uus taktika

01. juuli 2016, 07:45
Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm jätab likvideerijad rahule ja võtab võlgade tekitajad ja võlgade mahajätjad pihtide vahele.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160701/NEWS/160639976/AR/0/Marek-Helm.jpg

Kui nahaalsete petturite näitel sai maksuametile selgeks, et majandustegevuse keeld ei tööta, võeti kasutusele uus taktika.

Ameti eelarvesse on planeeritud konkreetne summa, mida kasutatakse pankrotimenetluste finantseerimiseks, et pankrotimeistrid ei pääseks enam nii kergelt. „Kui näeme, et sektoris on probleemid, siis kanname vajadusel pankrotimenetlusega kaasnevaid kulusid, küll maksumaksja raha eest, ent see toob ühtlasi raha ka riigikassasse tagasi ja korrastab ettevõtlusturgu,“ nentis maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.

Mullu alustas amet ligi 35 pankrotimenetlust. Sel aastal on esitatud 20 pankrotiavaldust, mille raames on neljale inimesele kehtestatud ärikeeld. Selline toimetamine on kaasa aidanud maksuvõla paremale laekumisele. Helm märkis, et kuna Eesti ettevõtja eelistab pigem vältida pankrotimenetlust, on pankrotihoiatuste saatmisel on head tulemused. Viimase 2,5 aastaga on välja saadetud umbes 150 hoiatust, mis on toonud riigikassasse tagasi üle 2,3 miljoni euro.

Pankrotihoiatuse esitamine on üks pankrotiavalduse esitamise eeldus. Sisuliselt on see viimane võimalus pankrotimenetlust vältida. Maksu- ja tolliameti sissenõudmise erimenetluse talituse juhataja Airi Jansen-Uueda sõnul kasutab suur osa võlgnikke siiski viimast õlekõrt vähemalt osaliselt või jõutakse maksuhalduriga kokkuleppele tasumise tähtajas. Enamasti soovitakse pankrotimenetlust vältida.

Alalistesse makseraskustesse jõudnud võlglane peab alati arvestama, et tema suhtes võib võlausaldaja võtta agressiivsema positsiooni, otsustades pankrotiavalduse esitamise kasuks. „Sellises olukorras on juriidilisest isikust võlgnik jätnud avalduse esitamise kohustuse ise täitmata, see kohustus tuleneb äriseadustikust. Ka füüsilisest isikust võlgnikku saab pidada pahatahtlikuks, kui alalises maksejõuetuse olukorras jäetakse pankrotiavaldus enda vastu esitamata, muu hulgas olukorras, kus võlausaldajate nõuded jooksvalt suurenevad,“ rõhutas Jansen-Uueda.

Pankrotihoiatuste esitamiseni jõuab maksuamet siis, kui muud sissenõudmismeetmed pole aidanud ja täidetud on pankrotiseaduses toodud eeldused pankrotiavalduse esitamiseks.

Sel aastal on maksuamet jõudnud esitada juba 75 pankrotihoiatust, mille tulemuseks on olnud ligikaudu 6000 eurot maksulaekumist. Neist 20 juhul on jõutud pankrotiavalduseni, millest omakorda 12 on tehtud füüsilise isiku suhtes, kellest neljale kaasnes ärikeeld. Kirjeldatud menetlustega seotud maksunõuete maht ulatub 3 miljoni euroni, kuid seni on riik nendest menetlustest vaid mõnisada eurot tagasi saanud. Jansen-Uueda nentis, et pankrotimenetlused on pikaajalised, mistõttu võivad laekumised tulla mitmeaastase viivitusega. Jansen-Uueda mainis, et üle veerandi kõikidest maksunõuetest on nõuded pankrotis isikute vastu.

Maksuameti juht Marek Helm märkis, et ettevõtjad ja riik võiks laua taha istuda ning ausalt asjad selgeks rääkida.

„Riik on viimasel ajal pannud ettevõtjatele lisakohustusi varimajanduse ohjamiseks, mis on olnud lisakoormus, kuid loonud ka ausama ettevõtluskeskkonna. Siit edasi tuleks koos arutada, kas edasised piirangud ja täiendavad õigused riigi sekkumiseks on asjakohased probleemsete ettevõtjate tekitatud kahju vähendamiseks ja seda olenemata sellest, kas kahju kannatab varastatud raha näol ettevõtja või riik," lausus ta.

Airi Jansen-Uueda sõnul on pankrotihoiatus on võlgnikule viimane õlekors, enne kui raskekahurvägi pankrotiavaldusena lauale asetatakse.

Likvideerijad saavad kergemalt hingata

Seni on võlgades firmade mahajätmisel kasutatud libalikvideerija teenust, kes enamasti võtab võlgades firma üle, jätab selle seisma äriregistrisse ning kustutab võlausaldajatel vähimagi lootuse oma raha tagasi saada. Kui varem üritas amet ohjeldada libalikvideerijaid, kelle varjus seni on võlgades firmade mahajätjad tegutsenud, siis nüüd on suunatud rõhk mahajätjatele ja isikutele, kes likvideerijaid kasutades oma kohustusi vältida püüavad. 

Varem on võlausaldajad avaldanud arvamust, et pankrotimenetluses ei ole sageli võimalik oma nõuet tagasi saada. Samal arvamusel on ka maksuamet. Kuigi pankrotihoiatused on tõestanud end parema maksunõude täitjana, ei saa sama öelda pankrotimenetluse kohta. „Pankrotimenetlus ei ole menetlus, milles võlausaldajal oleks võimalik oma nõuet mõistlikult maksma panna. Võlausaldaja tunnetab pankrotiprotsessi üldjuhul kui lootusetut olukorda, kus võlgade sissenõudmine on aeganõudev ning lõpeb vaid vähesel juhul nõuete rahuldamisega,“ selgitas Jansen-Uueda.

Maksuameti aktiivsus sunnib maksekäitumist jälgima

Pankrotihaldur ja vandeadvokaat Terje Eipre peab maksuameti suurenenud aktiivsust pankrotimenetluste algatamisel pigem positiivseks. „See julgustab ettevõtjaid oma maksekäitumist jälgima ning näitab, kui tõsiselt võtab riik oma rolli võlausaldajana,“ märkis Eipre. 

Pankrotihaldur Oliver Ennok on Eiprega sama meelt. Ennoki hinnangul peaks see vähendama nende maksuvõlglaste võimalusi, kes loodavad, et nende maksuvõlaga ühingud registris sundlõpetatakse ja kustutatakse. „Eestis on üldlevinud probleem, et enamik pankrotimenetlusi raugeb vara puudumisel ning maksejõuetuse põhjused ja vastutavad isikud jäävad välja selgitamata. Kui riik maksuameti kaudu panustab rohkem pankrotimenetlustele, siis peaks see pikemas perspektiivis ärikeskkonda parandama,“ hindas ta. 

Eipre sõnul on aga maksuamet erinevalt tavalisest võlausaldajast eelisseisus. Maksuametil on võimalik ka pankrotimenetluseväliselt kiirelt ja kulusid kandmata saada oma nõue rahuldatud, näiteks maksuvõlglaste kontode arestimise teel. Erinevalt ettevõtjast on ametil võimalik kohe erinevate õiguskaitsevahenditega reageerida. Eipre nentis, et tõenäoliselt ei taga aktiivne pankrotimenetluste alustamine oluliselt maksuraha laekumist, pigem võib avalduste esitamisega kaasneda kohustus tasuda menetluskulude eest ja tulemus ei pruugi seda alati kompenseerida. Ettevõtjast võlausaldaja peab aga võla tagasisaamiseks alustama kohtumenetlust, mis on kulukas ja ajamahukas ning võib juhtuda, et menetlus tuvastab lõpuks, et võlgnik on rahatu. 

Maksejõuetute ettevõtete arv kasvab

Eesti Võlausaldajate Liidu (EVUL) värskest uuringust selgub, et maksejõuetute ettevõtete arv on kasvavas trendis ning jätkuvalt on suurim võlgades ettevõtete likvideerija äriregister.

Uued uuringutulemused näitavad, et 2016. aasta esimese viie kuu jooksul on maksejõuetuse tõttu tegevuse lõpetanud või lõpetamas 237 ettevõtet. Endiselt tekitab muret raugemiste osakaal – pankrotte on välja kuulutatud 77, raugemisi 97.

Raugemiste koguarvule võib veel lisanduda 53 ettevõtet, seda juhul, kui võlausaldajad ei maksa raugemise vältimiseks kohtu määratud deposiiti, et pankrotimenetlus saaks üldse toimuda. Kümne juhtumi puhul on edastatud teade pankrotiavalduse sisseandmisest.

Sel aastal on sundkustutatud 5214 ettevõtet ja 688 MTÜd või sihtasutust, mida on aasta esimese viie kuu seisuga pea sama suurusjärk kui terve eelmise aasta jooksul kokku. 3700 oli võlgadeta, ülejäänute võlgade kogumaht ulatus 28 miljoni euroni.

Kui sundkustutamist jätkatakse sama hoogsalt, on aasta lõpuks kustutatud üle 10 000 ettevõtte.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. July 2016, 07:48
Otsi:

Ava täpsem otsing