Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Statistikaameti hirmujutust polnud kasu
Statistikaameti peadirektor Andres OopkaupFoto: Raul MeeStatistikaameti hirmujutt sunniraha kehtestamisest ei kandnud vilja ja ettevõtte kompleksse majandusaasta aruandeid laekus tavapäraselt vähe.
Andmete kogumine
Tänavu esitab statistikaametile andmeid ligi 40 000 ettevõtet ehk 39% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Ettevõtted saavad info selle kohta, mis küsimustikke neil esitada tuleb, statistikaameti veebilehelt.
EKOMARi küsimustik on statistikaameti teatel nende aasta tähtsaim statistikatöö, mille põhjal koostab amet ettevõtluse ülevaateid ja oskab hinnata majanduskasvu.
Statistikaamet teeb ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tellimuse täitmiseks aastas ligi 200 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt registrite andmeid. Ettevõtjatelt kogutakse vaid neid andmeid, mida registrites ei ole. Andmeid küsitakse ka siis, kui registrite andmeid ei ole võimalik panna vastavusse riikliku statistika definitsioonidega või kui andmed tekivad registritesse liiga hilja või erineva sagedusega.
Allikas: statistikaamet
Ettevõtetest, kelle ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli reedel, esitas küsimustiku vaid 30%, teatas statistikaamet.Alles kuu aega tagasi kirjutas statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup Äripäevas, et ettevõtte kompleksseid majandusaasta aruandeid laekub liiga vähe, mistõttu rakendab amet tänavu suvest andmete esitamata jätjate vastu 300eurost sunniraha.See tekitas pahameelt ettevõtjates, kes pidasid meedet liiga karmiks. „Kartsin, et see trahv ükspäev tuleb ja kui seda uudist nägin, läksid mul hambad risti, vererõhk tõusis ja läksin näost punaseks,“ ütles ASi Tamult tegevdirektor Andrus Taal Äripäeva artiklis.Nüüd selgus, et jutust sunniraha kehtestamise kohta pole tolku olnud. Aruande laekumine jäi tavapärase 30% ringi.Statistikaamet nimetas pressiteates, et amet on igal aastal selgitanud andmete esitamise vajalikkust ja vähendanud esitamisega kaasnevat halduskoormust. Kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on keskmiselt 80% tema EKOMARi küsimustikust statistikaametile juba eeltäidetud, seisis pressiteates.Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup nentis pressiteates, et tänavu hajutati esimest korda EKOMARi esitamise tähtaega ja sõltuvalt ettevõtte tegevusalast jääb see vahemikku 1.–8. juuli. "Samas nende ettevõtete hulgas, kelle tähtaeg oli 1. juulil, oli laekumisprotsent ikkagi napilt 30% piiri peal," ütles ta. Andmete järelkorje tõstab küsimustiku laekumisprotsendi 70%-le, ent on aja- ja ressursimahukas nii andmeesitajale kui ka -kogujale, seisis pressiteates.Kuidas sunniraha vältida?Sel aastal peab EKOMARi küsimustiku esitama ligi 8000 ettevõtet.Statistikaamet kutsub EKOMARi andmeesitajad kolmapäeval enda juurde, et andmete olulisust selgitada ja nende laekumist parandada. Kohtumisel selgitatakse, miks tuli statistikaamet välja sunniraha rakendamise plaaniga ja mida ettevõtetelt andmete kättesaamiseks ette võetakse, et asi sunniraha rakendamiseni ei jõuaks.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.