Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haisvad skeemid Põhja-Tallinna jäätmeäris

08. juuli 2016, 07:00
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul peaks ebaseaduslikult prügiäri ajajatel tekkima reaalne oht ka rahast ilma jääda.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160708/NEWS/160709939/AR/0/AR-160709939.jpg

Jäätmesektoris räägitakse ebaseaduslikust prügiärist, kus julmalt kaevatakse kusagil auk maasse, kallatakse sodi auku, auk lükatakse kinni ja ongi kogu jäätmekäitlus. Nende asjade taga on üks ja seesama seltskond.

Näiteks ühe illegaalse prügila omanikku Õnne Merimaad ei ole keskkonnainspektsioonil õnnestunud siiani üle kuulata, sest tema elukaaslase Aivar Lõhmuse sõnul ei ole ta Eestis.

„Kui mõne ettevõtte ärimudel ongi selline, et rendid mingisuguse kinnistu, vead selle jäätmeid täis ja siis lased ettevõtte pankrotti ja lähed uue kehaga teise kohta sama asja tegema, siis see ei lõpegi ära. Nii palju kui mina olen kuulnud, siis teine peaaegu samasugune kuhi on juba järgmises kohas kokku veetud ning eks seegi jääb, nagu Silikaltsiidis, lõpuks riigi kukile,“ rääkis Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.

Ka Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna viitas, et probleemid püsivad. „On ütlematagi selge, et need niinimetatud ettevõtjad jätavad jäätmeplatsi maha ja jalutavad järgmisesse kohta, et teha uus, samasugune illegaalne prügila ning riigil ja maksumaksjal tuleb nende jäätmete käitlemise eest uuesti maksta,“ sõnas Vääna.

Mõlema ettevõtte juhid vihjasid oma kommentaarides Põhja-Tallinnas Volta tänaval tegutsevatele firmadele.

Luude sõnul saatis jäätmekäitlejate liit eelmise aasta kevadel keskkonnaministrile kirja, milles juhiti nendele probleemidele tähelepanu. „See ei ole terve konkurents, seal on keskkonnaprobleemid üleval. Nüüd on menetlusega jõutud kusagile, aga need, kes selle asja Silikaltsiidis tegelikult korraldasid, on täna ju ikkagi puhtad poisid,“ märkis Luude.

Volta tn 1d tegutseb Prügivedu.ee OÜ, kelle juhatuse liige Tarmo Tääker oli Silikaltsiidi tänaval 2010. aastani toimetanud Prügivedu Grupp OÜ juhatuses ning omanike hulgas.

„See on väga rumal jutt ja me ei hakka mingisuguse kuulujutu peale väitlemagi. Meie teeme oma asju täna nii, nagu peab tegema, korrektselt. Kui Pakendihai jäi oma asjadega hätta, siis meiega ei tohiks seda seostada,“ sõnas Tääker jäätmeturul liikuvate juttude kohta. Pakendihai tegi toona Prügivedu Grupile ostupakkumise ja võttis kogu selle asja seaduslikult üle, lisas ta.

Luude aga märkis, et kui vaadata nende kodulehelt, mis hinnaga pakutakse ehitusprahi äraveo teenust, siis nemad ja ka teised suuremad konkurendid ei pääse hindadega ligilähedalegi. "Selge, et kui käidelda jäätmeid nii nagu nõuded ette näevad, siis selliste hindadega ei olegi võimalik konkureerida,“ märkis Luude.

Keskkonnainspektsiooni info järgi on nad korduvalt teinud järelevalvet Tallinna Masinatehase territooriumil Volta tänaval tegutsevate jäätmekäitlejate üle. Harjumaa büroo on alustanud ka väärteomenetlusi, üks puudutab OÜ Prügivedu.ee tegevust Volta tn 1d ja jäätmeloa rikkumist. Teine menetlus on jäätmete ladestamise kohta väljaspool käitluskohta Volta tn 1e.

Ka OÜ Pakendihai eelmine juht ja omanik Tiit Maipuu on oma põllumajandusplasti kogumise ja äraveoga tegeleva OÜga Fastport liikunud sinnasamasse piirkonda. Seega pole nende ettevõtete kontrollimiseks vaja kaugele minna, sest Tallinna Masinatehase territoorium asub keskkonnainspektsiooni peamajast kiviviske kaugusel.

Luude sõnul teatakse jäätmesektoris juhtumitest, kus julmalt kaevatakse kusagil auk maasse, kallatakse sodi auku, auk lükatakse kinni ja ongi kogu jäätmekäitlus. Nende asjade taga on üks ja seesama seltskond. „Teised hoiavad peast kinni – kaua see jama veel kestab ja miks midagi ette ei võeta,“ imestas Luude.

Rohkem malakat

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi kinnitusel tuleb ebaseadusliku tegutsemise vastu ehitada seadusandlikke tõkkeid. „Räägime küll, et oleks vaja vähem malakat, aga osa inimesi ei saa sellest aru. Selles valdkonnas tegutsemise plaani korral peaks ettevõtjal olema tagatis, et tekiks reaalne oht ka oma rahast ilma jääda,“ vastas Pomerants küsimusele, mida tuleks ette võtta, et keskkonnaäris ebaseaduslikult tegutsemine ei oleks enam rentaabel.

Tagatiste kui ühe kiire ja reaalse lahenduse, pakuvad välja ka Eesti Keskkonnateenused ning Ragn-Sellsi juhid, kuid ka siin on paar „aga“.

„Meile see isegi sobiks, lööks õhu puhtamaks, aga teistpidi võib see ametliku konkurentsi üldse välja suretada. Elu võib tagatistega aga ka samamoodi jätkuda, ainult osa firmasid hakkab siis illegaalselt tegutsema. Nad ei taotle mingeid jäätmelubasid,“ sõnas Luude.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi kinnitusel tehakse kõik, et ebaseadusliku prügila tekitajatelt koristamise kulud kätte saada.

Kriminaalasja ei saa alustada

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov ütles, et Silikaltsiidi tänava ebaseadusliku prügila suhtes praegu kriminaalasja algatamiseks alust pole. Küll tegutsetakse selle nimel, et nõuda jäätmete koristamise kulud prügila tekitajatelt välja, ütles ta intervjuus.

Milliseid selgitusi olete Pakendihai OÜ praeguselt omanikult ja juhatuse liikmelt Õnne Merimaalt ja/või tema elukaaslaselt ning seal tegelikult tegevust juhtinud Aivar Lõhmuselt saanud?

Praegust juhatuse liiget Õnne Merimaad ei ole õnnestunud siiani üle kuulata, kuna ei ole olnud võimalik kutset üle anda. Aivar Lõhmuse sõnade kohaselt ei ole ta Eestis. Endiselt juhatuse liikmelt Tiit Maipuult on menetluse käigus selgitused võetud.

Kas keskkonnainspektsioon on kaalunud Silikaltsiidi tänaval toimunu suhtes kriminaalmenetluse algatamist?

Kriminaalmenetluse alustamise aluseks on ulatusliku keskkonnakahju tekitamine, kuid kõne all olevate ehitus-lammutusjäätmete puhul ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks alust. Oleme konsulteerinud ka prokuröriga.

Kuidas rahastatakse Silikaltsiidi tn 9 koristamist ning kui palju see võib hinnanguliselt maksma minna? Kas sinna võib olla maetud ka ohtlikke jäätmeid?

Ohtlike jäätmete kohta inspektsioonil andmed puuduvad, neid ei ole siiani tuvastatud. Mis puudutab Silikaltsiidi tn 9 territooriumi koristamist ja kulude tagasinõudmist, siis praegu tegutseme ikkagi selles suunas, et nõuda ettevõttelt/ omanikelt tehtavad kulud tagasi. Jutt on ca 20 000 tonni jäätmetest, mille koristamine läheb maksma päris arvestatava summa. 

Millised on keskkonnainspektsiooni ettepanekud selliste sigaduste ärahoidmiseks tulevikus?

Keskkonnainspektsiooni ettepanek, mida me oleme ka varem väljendanud, on see, jäätmekäitlejad, ennekõike vaheladustajad, peaksid omama sarnaselt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omanikele kas pangagarantiid, vastutuskindlustust vms, et juhul, kui nad ei täida loa kehtivuse ajal või loa lõppedes oma kohustusi, avaneb garantii riigi kasuks ja selle rahaga saab katta jäätmete käitlemise kulud. Selline nõue kehtib näiteks prügilate puhul. Samuti on ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise eeldus, et taotlejal oleks olemas kindlustus õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnareostuse likvideerimise kulude katmiseks. Tavajäätmete osas ei ole seadusandja võimalikke riske siiani nii suureks pidanud kui ohtlike jäätmete puhul, kuid Utileegi ja Silikaltsiidi näite põhjal võivad tagajärjed olla sama tõsised. Usutavasti korralikud jäätmekäitlejad nõustuvad turu korrastamise eesmärgil nn lävendi tõstmisega. Sarnased süsteemid on nii kütusevaldkonnas kui ka tarbijakaitses olemas.

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna

Vääna: petetakse kliente, partnereid ja riiki

„Kahjuks on kõnealune juhtum – Silikaltsiidi tänavale ebaseaduslikult ladestatud jäätmed – üks järjekordne kurb näide sellest, kuidas ettevõte on teadlikult ja pikema aja jooksul keskkonda reostanud. On selge, et selline hulk jäätmeid ei ole tekkinud sinna mõne kuuga, vaid see on aastatepikkuse tegevuse tulemus. Kliente on meelitatud soodsa ehitusjäätmete veoteenusega, samas kui jäätmed kuhjatakse suvalisele territooriumile, kus pole tegevuseks luba, kus pole tagatud keskkonnaohutust ega toimu mingit käitlust. Kuna ainuke kulu on transpordiga seotud siis ca 80 protsenti klientidelt saadud rahast liigub otse selliste ettevõtjate taskusse. Oma tegevusega on petetud nii kliente, partnereid kui ka riiki. Usun, et kui tarbija oleks teadnud, et jäätmed ladustatakse ebaseaduslikult, oleks teenus jäetud ostmata.

On ütlematagi selge, et need niinimetatud ettevõtjad jätavad jäätmeplatsi maha ja jalutavad järgmisesse kohta, et teha uus, samasugune illegaalne prügila ning riigil ja maksumaksjal tuleb nende jäätmete käitlemise eest uuesti maksta.

Avalikkusele tuntud ettevõtted, kes panustavad oma tegevuse läbipaistvusesse ja vastutustundlikkusse ettevõtlusesse, saavad iga väiksema vea eest karistada, sest neid on lihtne kontrollida. Samas on ettevõtteid, mis piiranguteta kuhjavad aastate jooksul kümneid tuhandeid tonne jäätmeid Eestimaa loodusesse, territooriumile, kus puuduvad jäätmekäitlusload ja kus  on maandamata keskkonnariskid!

Üheks võimaluseks jäätmekäitluses olukorda parandada, on kehtestada selles valdkonnas tegutseda soovivatele ettevõtetele sarnaselt kütusefirmade ja turismiettevõtetega tagatisrahad, millega maandada võimalikke tulevikuriske.

Paraku on sarnaseid ettevõtteid ja reostatud territooriume Eestis veelgi, mille puhul on juba ette teada, et mingit legaalset jäätmekäitlustegevust seal ei toimu ja ühel päeval tuleb aastate jooksul kokku veetud spordistaadionitäie jäätmete käitlemise eest tasuda hoopis riigil ehk maksumaksjal.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. July 2016, 01:02
Otsi:

Ava täpsem otsing