Suur tehing pangaturul

13. juuli 2016, 08:00
DNB ostab tõenäoliselt Nordea
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160713/NEWS/160719950/AR/0/AR-160719950.jpg

Äripäeva allikate kinnitusel toimub juba lähinädalatel Eesti panganduses suurtehing kahe rivaali vahel, kuid tehingu sisus lähevad arvamused lahku.

Tehingu osapooled on kaks Skandinaavia hiiglast Nordea ja DNB pank ning nende Balti harud. Ühe versiooni kohaselt ostab DNB Pank kogu Nordea Balti haru. Teine võimalus on, et DNB ja Nordea liidavad oma pikalt müügis olnud Balti harud üheks äriks.

Mõlemad pangad on soovinud juba pikka aega oma Balti harudega midagi ette võtta, kuid pole leidnud kosilast. "Nii Nordeal kui ka DNB-l on laenuportfell suurem hoiuste portfellist. Seega sellist äri peab ostma keegi, kes on sama tugev või tugevema krediidireitinguga, et suuta refinantseerida laenuportfelli," selgitas üks allikas turul valitsevat olukorda. „See on põhjus, miks ei ole pangad seni leidnud ostjat ja seega konsolideerumine on loogiline, kuna ei ole suudetud müüa."

Ka teine anonüümsust palunud allikas kõhkles, kas DNB ostab kogu äri ära, sest pangal on läinud Balti turul kõige halvemini. Nii on õhus versioon, et DNB ja Nordea liidavad oma pangandusäri Baltimaades üheks ning võtavad juurde väiksema partneri. Kuna kahe Skandinaavia suurpanga Balti harud on võrreldava suurusega, siis tulevases ühisäris jaguneks osalus pariteetselt 45 ja 45 protsenti ning väikeosanikule jääks 10 protsenti.

Loogiline ühinemine

Hansapanga asutaja ja ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on turul pangandusest ennegi lahkujaid olnud. "Mina olen nende inimeste hulgas, kes arvavad, et siin on liiga palju ühenäolisi panku," lausus ta.

Nii on turult sammhaaval lahkumas Danske, kes müüs Eestis oma pensionifondid LHV-le ning leidmata jaepangandusele ostjat lõpetab oktoobris jaeklientide teenindamise. „Ju siis on neid liiga palju, kliendina on valikuvabadus olemas,“ lausus Mõis.

Samas tundus endisele pankurile äride liitmine kahtlane. "Iga normaalne suurettevõte tahab omada ainult 100%-lisi tütarettevõtteid,“ märkis Mõis. „Ma ei kujuta ette, kuidas kahepeale majandada.“

Juhul, kui selline tehing peaks toimuma, siis Inbanki nõukogu esimehe Priit Põldoja hinnangul see palju turul ei muuda. „DNB on Eestis väike, aga tehing ise tundub loogiline, arvestades trende, mida Põhjamaa pangad on näidanud: pigem otsitakse väljumist,“ lausus Põldoja. Ta lisas, et loogiline on see, kui kaks suurt panka, SEB ja Swedbank, Baltimaades domineerivad, siis universaalpangad otsivad võimalusi, kas väljuda või konsolideeruda. "Kuna müüa on raske, siis ühinemisemõte kõlab loogiliselt,“ vastas Põldoja.

Põldoja sõnul ei ole see hinnang mitte Eesti pangandusturu atraktiivsusele, vaid pigem hinnang pankade strateegia vaatenurgast. „Eesti pangandusturg on tegelikult kasumlik ja heas korras,“ sõnas Põldoja.

Seevastu Bigbank ASi juhatuse esimees Kaido Saar oli teist meelt. „Selge on see, et kui olemasolevad tegijad ühinevad või üksteist ära ostavad, siis konkurents läheb hõredamaks,“ lausus Saare. "Eesti panganduse turg, mis on niigi kontsentreerunud üksikute pangandusgruppide kätte, muutub veelgi kontsentreeritumaks."

Saare sõnul Bigbanki selline muutus siiski ei mõjuta, sest 80 protsenti nende ärist on Eestist väljas. „Pigem see mõjutab universaalpanku, kes pakuvad koguteenust,“ lausus ta. Kui vaadata konkurentsi üleüldse, siis Saare hinnangul on Eestis kõige kontsentreeritum pangandusturg Euroopas.

Osapooltel suud lukus

Osapooled ise võimalikku tehingut ei kommenteeri. „Ma ei oska teie kuulujutte kuidagi kommenteerida,“ ütles Nordea Eesti juht Gerd Müller. DNB Panga korporatsiooni kommunikatsioonijuht Thomas Midteide sõnul ei kommenteeri ka nemad mis tahes kuulujutte. „Me ei kommenteeri turul olevaid spekulatsioone, mis on seotud DNB või meie äriga,“ lausus Midteide. 

Äripäev kirjutas juba aprillis mitmele üksteisest sõltumatule allikale tuginedes, et Nordea Baltimaade äri on müügis ja käimas on kosilase otsingud. Pangandussektoriga otse või kaude seotud ning anonüümsust palunud allikate sõnul käisid Põhjamaade suurimas pangandusgrupis juba sisuliselt müügiettevalmistused ning tehing võib toimuda lähikuudel. 

DNB ja Nordea püsivad vee peal

Vaatamata madalale intressikeskkonnale suutsid DNB ja Nordea eelmine aasta kasvatada puhaskasumit ning ületada isegi analüütikute ootusi.

Eelmisel aastal kartsid investorid, et maailmamajanduse käekäik on nõrk ning tulekul võib olla selline kriis, mida nägime 2008. aastal. Õli lisasid tulle ka negatiivsed intressimäärad euroalas, Taanis, Rootsis, Šveitsis ja Jaapanis, mis muutsid raskemaks intressitulu teenimise.

Nordea teenis eelmisel aastal 11 miljardi euro suuruse käibe juures 3,7 miljardit eurot puhaskasumit. DNB sai 6,4 miljardi euro suuruse käibe juures 2,61 miljardit eurot puhaskasumit.

Hirm uue võimaliku panganduskriisi pärast oli üks põhjus, miks investorid pankade aktsiatest põgenesid. Kui USAs ja Euroopas langesid pankade aktsiad keskmiselt 20-30%, siis Põhjamaades ulatus langus keskmiselt ligi 10%ni. Nordea aktsia langes pisut üle 1%, DNB aktsia suutis aga tõusta 2,4%.

Tulemused alla ootuste

DNB teise kvartali tulemustele reageeris Norra börsil panga aktsia 9protsendilise langusega. Puhaskasum oli 473 miljonit eurot, mis on 10% vähem kui eelmine aasta samal ajal. Analüütikud ootasid kasumiks 519 miljonit eurot. „Tulemus oli palju nõrgem, kui me ootasime. Negatiivne üllatus,“ kommenteeris Bloombergile Danske Banki analüütik Matti Ahokas.

Madalate intressimäärade tõttu langes panga puhas intressitulu 2%, 912,9 miljonile eurole. Laenukahjumid rohkem kui kolmekordistusid, 248 miljonile eurole. „Viimased kvartalid on numbrid üsna head olnud ja nüüd siis selline kukkumine. Tekib küsimus, kas tegemist on ainult ühe kvartaliga või ongi panga tulemused hakanud nõrgenema.“ Nordea Grupi majandustulemused avaldatakse 20. juulil.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. July 2016, 17:25
Otsi:

Ava täpsem otsing