Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teed jäävad plaanitud rahast ilma

    Eesti teedele mõeldud raha suunatakse mujale.Foto: Raul Mee

    Peale Tallinna-Tartu maantee uue neljarajalise jupi suurehituse tuleb maanteeametil ehitada ja remontida ka teisi riigiteid, kuid selleks kõigeks vajalikke summasid lõikab valitsus järjest väiksemaks. "Kui keegi ootas palgatõusu 20%, kuid palk suurenes 10%, siis töötasu ikka kasvab, mitte ei vähene," selgitas vastuseks majandusminister Kristen Michal.

    Esialgu 2014–2020 teehoiukavva planeeritud summad on nüüdseks nii palju vähenenud, et kui algul tahtis maanteeamet halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaalu 2020. aastaks vähendada 10% võrra, siis nüüd tuleb leppida 5%ga, kirjutas Eesti Päevaleht.
    Nimelt otsustas valitsus, et 2015. aastast alates lahutatakse kütuseaktsiis teehoiust. Teatati, et teehoiuraha seetõttu ei vähene, vaid hoopis suureneb ning tõesti – kava tehti ringi ja pea kõigiks aastateks mõeldud rahasumma suurenes, 2016. aastal koguni 272 miljoni euroni.
    Nüüd teeb valitsus teehoiukava uuesti ümber ja summad kahanevad kolinal. Muudatused pole küll veel kinnitatud, ent eelnõu järgi jääb sellel aastal teehoiuks 239 miljonit eurot – 33 miljonit vähem, kui planeeriti praegu kehtivas kavas.
    Minister Kristen Michal näeb olukorda teisiti. „Teede rahastamine siiski aastate lõikes kasvab. Jah, saab öelda, et vähem kui varasemalt kavas plaaniti, kuid aastate lõikes siiski kasvab,“ selgitas minister Äripäevale saadetud kommentaaris.
    Ta tõi välja, et 2016. aastal on teede rahastuseks ette nähtud 239 miljonit eurot, 2017. aastal 258 miljonit, 2018. aastal ja 2019. aastal 270 miljonit eurot. 2020. aasta tegelikku mahtu veel ei tea, kuna Euroopa Liidu rahade suurus ja kasutamine selgub lähiaastatel.
    „Seega – 2017. aastaks suureneb teede rahastuse maht 20 miljonit ja näiteks 2018. aastal 14 miljonit eurot. Teehoiukava rahale täiendavalt lisanduvad veel Euroopa Liidu vahendid, millega rahastame teiste hulgas Haabersti (19,6 miljonit eurot), Russalka (28,5 miljonit) ristmike ja Gonsiori (6,9 miljonit) tänava ehitust. Ning Tartu ringtee ja Narva transiitteede ehitust, kokku 59 miljonit eurot. Lisaks veel Lennujaama trammiühendus kesklinnaga, maksumusega 9,75 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste teedele tuleb riigilt veel lisaks 29 miljonit valemipõhist raha, et teid korras hoida,“ rääkis Michal.
    „Vaba Eesti ajaloo suurima teedeehituse tarvis, Tallinn – Tartu maantee Mäoni neljarealiseks tegemiseks on pisut alla poole, ehk 80 miljonit eurot 170st, tulemas riigieelarvest veel lisaks,“ jätkas Michal.
    „Ehk lihtsa võrdlusena - kui keegi ootas palgatõusu 20%, kuid palk suurenes 10%, siis töötasu ikka kasvab, mitte ei vähene. Soovija saab öelda, et kasvab vähem, kui plaanis, kuid vähenemiseks seda kasvu siiski nimetada ei saa. Nii ka teede rahaga,“ lõpetas Michal.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.