Soolveega sõitev auto kimab börsile

Kaks aastat tagasi, kui NanoFlowcell esitles Genfi automessil oma esimest soolveega sõitvat elektri superautot Quant e-Sportlimousine, olid paljud skeptilised. Mitte et mudel oleks olnud halva disaini või kehva tehnoloogiaga, vaid põhjus peitus eelkõige auto hinnas. NanoFlowcell ei öelnud, kui palju nende mudel maksta võiks, kuid autoeksperdid uskusid, et hind on vähemalt poolteist miljonit dollarit. Seetõttu peeti ebareaalseks, et selline auto võiks kunagi masstootmisesse jõuda.

NanoFlowcelli nõukogu liige ja tehnoloogiajuht Nunzio La Vecchia sõnas, et praegu seisab autofirma tehnoloogiarevolutsiooni alguses ning nende loodud tehnoloogia on kõige suurema potentsiaaliga energialahendus elektrisõidukitele. „Börsil noteerimisega saab NanoFlowcelli tehnoloogia tuntuks ning me pakume oma töötajatele, äripartneritele ja investoritele osa oma edust ning tehnoloogiast, mis on meie ajastu paljulubavaim,“ ütles La Vecchia.

Autoturul kavatsetakse sarvist haarata. „Prognoositavalt sõidab 2050. aastal maailmas 2,7 miljardit autot, mis on praegusest kaks korda rohkem. Kui kõik need autod kasutaksid NanoFlowcelli tehnoloogiat, väheneks aastane CO2 emissioon 8 miljardi tonni võrra. Ja see käiks ainult autotööstuse kohta. Meie tehnoloogiat saaks kasutada ka mujal – näiteks lennukites, laevades ja rongides. NanoFlowcell on 100% keskkonnasõbralik. Ma olen kindel, et meie tehnoloogia muudab maailma,“ sõnas La Vecchia.

Soolveetehnoloogia on La Vecchia sõnul lihtne ja odav ning keeruline pole rajada ka tanklate võrgustikku. NanoFlowcelli autod on varustatud kahe veepaagi ja läbivooluelemendiga, millest toodetakse sõiduks vajalikku elektrienergiat. Läbivooluelementi poolitab membraan, mille ühes pooles voolab positiivse laenguga ja teises pooles negatiivse laenguga elektrolüüt. Ioonivahetus toimub läbi membraani ja niimoodi tekitatakse elektrivoolu.

Soolvett pole vaja välja vahetada, sest veepõhine elektrolüüt aurustub ning jätab endast maha tühjad paagid. Selline vedelik ei sütti, ei ole mürgine ega tekita ka heitgaase. Seetõttu on kütuse autos hoidmine lihtne ja ohutu.

Hiljuti kolis NanoFlowcell peakorteri Liechtensteinist Šveitsi linna Stansi. Londoni börsidebüüdiks loodi eraldi ettevõte NanoFlowcell Holdings Ltd. Börsile tulek pole ettevõtte sõnul seotud nii väga uue raha kaasamisega, vaid rohkem just ettevõtte iseseisvusega ja sellega, kuidas arendada ning turustada NanoFlowcelli tehnoloogiat.

Praeguseks pole teada, kui suur võiks NanoFlowcelli aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) olla ja mis hinnaga plaanitakse aktsiaid müüa. Ka pole teada NanoFlowcelli majandustulemusi, kuna ettevõte pole neid avalikustanud. Kui aga vaadata autofirma kiiret arengut, siis näib, et firmal rahast puudust ei ole.

Kahe aastaga on loodud kolm mudelit: Quant E, mida teatakse ka kui Quant e-Sportlimousine, Quant F ning Quantino. Viimased kaks loodi enne eelmise aasta Genfi automessi.

Ja kuigi kõik kolm on soolveega sõitvad elektriautod, pole tegemist papist poistega. Quant E võimsus on 920 hobujõudu ja sõiduulatus 600 km. Nullist sajani kiirendab auto 2,8 sekundiga ning tippkiirus on 350 km/h.

Quant F on aga 1075hobujõuline elektriauto, millel on 800kilomeetrine sõiduulatus. Oma välimuselt on Quant E ja Quant F sarnased.

Quantino on kahest Quantist väiksem ning jääb ka oma võimsusnäitajate poolest mõlemale alla. Kuid vaatamata sellele jõudis Quantino selle aasta veebruaris haruldase rekordini, kui sõitis ilma tankimata järjest 14 tundi. Siiamaani pole seda suutnud ükski teine elektriauto. Rooli taga istus Nunzio La Vecchia isiklikult.

Suhtlesin NanoFlowcelliga 2014. aastal, kui nad olid avalikkuse ette toonud esimese mudeli Quant E. Siis ütles autofirma esindaja Volker Pulskamp-Böcking, et nad on oma tehnoloogiaga iga suure autofirma radaril. „Me saame pidevalt küsimusi NanoFlowcelli tehnoloogia kohta ning see on äratanud väga suurt huvi,“ ütles ta.

Ka ütles Pulskamp-Böcking, et neid nii väga konkureerimine teiste autofirmadega, näiteks Teslaga, ei huvitagi. „Kui aus olla, siis keskendume ainult enda arengule ning sellele, kuidas edendada NanoFlowcelli tehnoloogiat ja selle võimalusi. Meid ei huvita nii väga konkurents, vaid partnerlus firmadega, kes oleks nõus keskenduma meiega koos ühisele eesmärgile, milleks on luua jätkusuutlik ja efektiivne energialahendus,“ sõnas ta.

Loe 2014 ilmunud artiklit siit.

Börsile tulek annaks NanoFlowcellile suurema tuntuse ning ettevõte saaks rohkem ka meedia tähelepanu. Võib eeldada, et just tähelepanu saamine oma ideele ongi nende peamine eesmärk, sest kavas on oma tehnoloogiaga võimalikult paljudesse sõiduvahenditesse jõuda. See aga eeldab, et soolveetehnoloogia peab olema odav.

Huvitav oleks näha ka ettevõtte majandustulemusi, kui need lõpuks avalikkusele kättesaadavaks tehakse, ning kindlasti pakub põnevust ka aktsia esimene kauplemispäev ja see, kuidas investorid taolisele revolutsiooniideele reageerivad.