Kas Suurbritanniast võiks saada maksuparadiis?

24. juuli 2016, 15:30
Brexit
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160724/NEWS/160729880/AR/0/AR-160729880.jpg

Kuigi seoses Brexiti ja selle võimalike tagajärgedega on mitmed Briti poliitikud ja ökonomistid käinud välja idee riik maksuparadiisiks muuta, ei pruugi see olla nii lihtne.

Õige pea pärast Brexiti tulemuste selgumist teatas toonane Briti peaminister David Cameron, et tahab alandada ettevõtete tulumaksu 20 protsendilt 15-le. Cameroni ametikoha üle võtnud Theresa May pole siiani oma eelkäija plaanile kommentaare aga andnud, kirjutab Bloomberg.

Samas on Briti parlamendis hulgaliselt neid saadikuid, kes pooldavad ettevõtete tulumaksu kaotamist sootuks ning seesugust ideed toetavad ka mitmed Briti majandusteadlased. See omakorda võib tähendada, et ettevõtete tulumaksu küsimus tõuseb brittide seas taas päevakorda.

Maksukonkurents on kogu Euroopa Liidu rahandusministrite seas üks probleeme, mida karta. Hiljuti leppisid ministrid kokku plaanis, mille eesmärk on aidata kärpida maksuauke, mis röövivad igal aastal kokku 100 miljardit dollarit. Ühtlasi on Euroopa Liit kehtestanud Iirimaale, Hispaaniale ja Luksemburgile sanktsioonid, kuna nende leebe maksupoliitika on võimaldanud suurkorporatsioonidel nagu Starbucks, Apple ning Microsoft suurendada oma tulubaasi ning vähendada makstavaid makse.

Lähtuvalt sellest on üheks võimalikuks mureküsimuseks tõusnud asjaolu, et kui Euroopa Liidu riigid hakkavad maksude alal üha enam koostööd tegema, kas siis britid ei võiks olukorda enda huvides ära kasutada ning liidust lahkununa pakkuda omalt poolt ettevõtetele soodsat maksukeskkonda. See muudaks Euroopa Liidu riigid omakorda vähem konkurentsivõimeliseks.  

Maksude leevendamise poliitikate efektiivsuses ei ole brittidel vaja vaadata kaugemale kui oma naabreid iirlasi. Alates 1970. aastatest on Iirimaal olnud suurim ettevõttele kehtiv tulumaks 12,5% ning ettevõtetele tehtavad maksusoodustused on aidanud riigis ettevõtlust märkimisväärselt edendada.

Iirimaa maksusoodustuste strateegia on aidanud kaasa nii ravimiäri kui ka tehnoloogiasektori arengule. Näiteks on USA ettevõte Medtronic mitme Iiri kompaniiga liitunud ning see on toonud Iirimaale ka ettevõtte peakorteri ning mitmed muud tähtsamad tegemised.

Ei pruugi Suurbritannias töötada

Ökonomistid jäävad siiski Suurbritannia kui maksuparadiisi mõtte juurutamise suhtes pigem ettevaatlikuks. Hiljaaegu lekkis uudisteagentuurile Reuters OECDs maksudega tegeleva ametniku Pascal Saint-Amans memo, milles oli kirjas, et Suurbritanniat takistab maksuparadiisiks saamisel just selle suurus: Iirimaa tehtud maksekärped töötavadki pigem väikeste riikide puhul, kellel on veel vähearenenud ettevõtlussektor. Suurbritannia kohta kirjutas Saint-Amans, et Brexit jälitab Suurbritannia majandust veel kaua.

Siiski soovitatakse brittidele kärpida rahandusvaldkonna makse. Kui Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud, saab see finantssektoris kehtinud makse muuta. Kui Euroopa Liidu riigid tõlgendavad sellist sammu aga ebaausana, võivad nad Suurbritanniale oma turul osalemiseks takistusi tekitada, ütles Euroopa poliitikauuringute keskuse direktor Daniel Gros. “Pärast Brexitit on Euroopa Liidu riikidel võimalus Suurbritanniale kätte maksta ning takistada riiki saamast maksuparadiisiks,” lisas ta.

Kui maksudega britid mängida ei saa, on võimalus otsustada regulatsioonide kasuks. “Suurbritannia pole praegu positsioonil, kus nad võiksid kasutada makse, et meelitada inimesi ja ettevõtteid ümber asuma,” arvas poliitökonomist Richard Murphy. “Eelmised kärped tõid Suurbritanniasse märkimisväärselt vähe töökohti,” meenutas ta ja lisas, et kui Brexit ükskord tõeks saab, hakkab tõenäoliselt pihta regulatsioonide leevendamine. Murphy lausus, et tõenäoliselt lastakse lõdvemaks nii keskkonnale, tööjõule kui ka finantssektoritele kehtestatud nõudeid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2016, 15:36
Otsi:

Ava täpsem otsing